Mäletamise protsessis alates 14.10.2021 umbes kell 01:00 esile tõusev lasteaia lõpetamise päev koosneb paljudest erinevatest episoodidest, mis ei esine sündmuse toimumise järjekorras, vaid kaootiliselt. Esimesena ilmuvad mõned pildid päeva keskosast, seejärel sündmuse lõpust, algusest, taas keskelt jne. Iga ilmuv episood täiendab omakorda juba mälus olevaid momente. Viimaks moodustub terviklik sündmus, mida mäletad üsna hästi ning on võimalik üles kirjutada.
Piduliku sündmuse meelde tuletamise esimesed episoodid ilmnevad päeva keskelt, mil juhataja on valmistumas kõnet pidama. Äkki ilmub pildiline lõik kui juhataja on kõne viimases kolmandikus ja rääkida jääb umbes kaks minutit. Mällu tekib sõna „meenutamast”. Tähendab, kõne iseloomust ja sisust on teada ainult sõna „meenutamast”. Seejärel ilmub teadvusse juhataja hing, mida eelnevalt 22. peatükis olen juba maininud.
Meenutustegevus kestab ainult ärkveloleku ja uinumise perioodil ca 20-25 minuti jooksul. Pärast uinumist esinevad hoopis teisest valdkonnast erinevad väga ladusa ja selge stsenaariumiga unenäod, millede detailirohke mäletamine hommikul on lihtne.
Lasteaia piduliku lõpetamise meenutamine jätkub hommikupoolikul ärkamise etapis. Uinumise staadiumis (N1) saadud visuaalid kinnistuvad ning lisanduvad mõningad täpsustuvad nüansid. Kuni lõunani mitme tunni jooksul ilmnevad täiendavad olulised detailid, kaasuvad mõned uued kaadrid. Seega ööga ja hommikuga tuleb meelde väga palju tollest päevast, mida olulises osas elust ei ole kordagi võtnud vaevaks meenutada ning on unustusehõlma kadunud. Tervikpilt on tekkinud ja kirjutan loo üles.
Samal ajal on teada kõne toimumise fakt ja selles esinev sõna „meenutamast”. Soov mäletada sõnavõtu sisu ja kasvõi mõtteid ning temaatikat ei kanna vilja. Ükspuha kui palju ajule hagu juurde lisan.
Järgmisel 15. oktoobri hilisõhtul teen uue katsetuse leidmaks võimalust kasvõi esinemise temaatikat ja mõtet tabada. Olen kasutanud väga harva metoodikat, et puhastad pea üleliigsetest mõtetest ja keskendud täielikult ja maksimaalses ulatuses ainult detaili meenutamisele, mida soovid mälus esile tõsta. Umbes paarkümmend minutit enesega tudeerimist ja üllatun. Süsteem töötab ning info vaikselt tiksub…
Tulemuseks paar esimest rida, mida juba olete lugenud 22. peatükis:
„Kõne üksikasjalik sisu ei ole kahjuks meeles, aga meenutamise protsessis kõne visioon on samm-sammult avaldumas. Esinemise üldine temaatika kirjeldab, kuidas lapsed on saanud hakkama ja ees ootab väljakutseterikas tulevik. ”
Paraku kõnes olnud sõna „meenutamast” ei ole ilmnenud paari lausesse kuhugi paigutada… (loe 22. peatüki alalõiku – Juhataja peab kõnet 1) Olen loobumas edasistest püüdlustest saada ettekande mõttele jälile ja teen ettevalmistusi magama minekuks.
Voodis on hea, rahulik ja õdus. Ennem uinumist (N1 staadium, loe 21 peatükki) pooleldi naljaviluks puhastan aju taas liigsetest mõtetest ja alustan keskendumist, et sõnavõttu meenutada… Juba mõne sekundi pärast info tuleb, justkui paisu tagant… Nüanss-nüansi järel. Siiski tahet silmi lahti hoida ei ole ning uinumine on juba käes… aga ei… Äkki virgun ja kiirustan arvuti juurde, et kõik, mis meelde tuli, kiiresti jäädvustada. Ja valmib lõik, mida eelnevalt olete lugenud 22. peatükist:
„Kõne üksikasjalik sisu ei ole kahjuks meeles, aga meenutamise protsessis kõne visioon on samm-sammult avaldumas. Esinemise üldine temaatika kirjeldab, kuidas lapsed on saanud hakkama ja ees ootab väljakutseterikas tulevik. Epiloog sisaldab mõtteid kui juba suured oleme ja meil on lastega pered, siis me ei unustaks vahel meenutamast ilusaid lapsepõlvemälestusi, mida siit kaasa oleme saanud… Ja räägiksime neid lugusid oma lastele ja laste-lastele… Oleme teretulnud igal ajal lasteaeda külastama, ka siis kui on väga raske… Tulge ja rääkige minuga isiklikult, te olete alati oodatud… Kui mind parasjagu kohal ei ole, siis otsige üles… Juhataja on muutunud väga emotsionaalseks ja tundeliseks… ”
Tekib nn wow-efekt! Olen väga rahulolev! Üle 48 aasta hiljem püüan kinni sõnumid, mida Ella oma kõnes kunagi soovis edastada! 48 aastat hiljem ongi käes hetk tõeliseks meenutuseks… 48 aastat hiljem olen olnud oodatud ja ta hing leiab mind ise tabaval hetkel üles… Täidan tema soovi ja räägin kõikidele lugusid armsast lasteaiast, mida laste lemmik Ella oma kõnesse ettenägelikult punus… Kõik kokku on müstiline prohvetlikkus… Aega ei eksisteeri… Esineb tõeline sidusus ja põhjuslikkus! Taaskord saame kinnitust mateeria ja immateeria omavahelisest põimitusest (loe teooria alalõigu 1. peatükki ja 9. peatükki).
Hooman seost juhataja hinge ja taju kogemisega 14. oktoobril ja meenutusprotsessi 14-15 oktoober 2021 vahel. Sealhulgas tajun Ella hinge tugevat lähedalolekut 18. oktoobri 2021 õhtul, kes aitab meenutada täiendavaid üksikuid detaile. Arvan, et esineb lisaks korrelatsioon ema surma kuupäeva 15.10.2018 ja kehast väljas käimise vahel 17-18 oktoober 1967 (loe 1. peatükki). Võimalik, et esineb mainitud päevade koostoime põhjuslik ja ettemääratud sidusus.
⌘ Kõik (elus ja elutu) on kõigega mõjusas põhjuslikus vastastikuses nähtavas-nähtamatus-tajutavas seoses ning kõik mõjutab kõike vähemal või suuremal määral, mistõttu esinevad eelkirjeldatud olukorrad. ⌘ (loe teooria alalõigu 9 peatükki).
⌘ Mäletamise seos kohtade ja esemetega ning muude komponentidega tekitab meenutamise protsessis suuremaid või väiksemaid hingelisi impulsse (puudutusi), mis võivad luua parema ühenduse infodimensiooniga. ⌘
Minu puhul sõna „meenutamast” on nn mäletamise komponent, mis tekitas impulsi ning avas viimaks hea ühenduse infodimensiooniga, kust sain info kätte. Arvan, et inimese aju ei ole 24/7 ulatuses terve elu jooksul järjepidevalt suuteline kõike talletama. Info on salvestatud infodimensioonis. Rõhutan, tegemist on minu subjektiivse arusaamaga ning on vastuolus reaal-materialistliku teadusliku käsitlusega. Sama mõtet käsitlesin 21. peatükis.
Peatükk on kirjutatud oktoobris 2021.
Järgneb…
Veebiraamat „Hinge olemus ja eksistents” 