28. PEATÜKK ⟡ Info üleküllus. Vaba tahe – põhjus – tagajärg⟡
Jaanuari lõpus ja veebruaris 2022 on peaaegu 6-päevane periood, mil ma lauaarvutit ei kasuta, sest arvuti raudvara täiendatakse oluliselt. Sülearvutit näpin kuni 5 minutit. Seega olen harjumuspärasest internetist ja meediast eemal. Ainukesed infoallikad on TV ja raadio, millest tegelikkuses piisab küll ja küll.
Eks ma eeldasin, et netist eemalolek tekitab mentaalsed võõrutusnähud ja rahutuse. Nii ongi. Paar päeva on tunne, et midagi on puudu ja jääd ilma heast ning paremast… Päris huvitav on ennast kõrvalt jälgida ja analüüsida. Kolmandaks päevaks olen „uue” elukorraldusega suurepäraselt kohanenud.
Vaatan aknast välja ja tajun, et ülekantud tähenduses muutun taas inimeseks… Infokoorem on kadunud ja aju töötab oma rutiinses ning tavapärases rütmis. Aju on jõudnud oma „juurte” juurde tagasi ja toimib peaaegu sarnaselt nagu ta on selleks loodud – vastutab sinu olemasolu, eksistentsi ja arengu eest! Suriseb kvaliteetselt, efektiivselt ning kiiresti!
Eeltoodud tunde tekkimise ja teadmise üle olen natukene üllatunud ning samal hetkel mõistan, et plahvatuslik infokasv 20. sajandi viimasel kümnendil ja eelkõige 21. sajandil mõjub ajule koormavalt. Sõltuvalt inimesest ka tervisele oluliselt kahjulikult või suisa hukatuslikult. Eks seetõttu kasutan jätkuvalt nuppudega taskutelefoni, milles olen täiendavalt interneti välja lülitanud ning keelanud. Ja teadlikult ei olegi „nutikale” veel üle läinud, sest ei soovi kogu aeg online-s kükitada, pead väsitada ning järjepidevalt kättesaadav olla, „chattida või messida” jms.
Paralleeli võib tuua liigsöömisega. Toiduainetetööstus näeb vaeva, et pakutav oleks võimalikult maitsev ning toitev, kuid hüva amps ja roog tekitab sageli sõltuvust. Sellest võib tuleneda ülekaal ja võimalikud terviseprobleemid, mis omakorda päädib erinevate haigustega ja varasema surmaga.
Teabega on sama lugu. Esitletav info vormistatakse võimalikult ihaldusväärseks ja palun tarbi mind! Näiteks ajakirjanik soovib elada, seetõttu peab ta infot looma, et oleks hästi atraktiivne ja köidaks tähelepanu. Sellest sõltub toidulaud ja mitu terakest ta suhu pista saab ning kui palju krõbinat taskusse koguneb. Ajakirjanikest sõltub omakorda meediaettevõtete toimimine ja edu. Järelikult toimingud põhinevad valdavalt rahale ja kasumi teenimisele.
Samal ajal raha on inimese väljamõeldis ehk ümberpööratult, kas kogu väljamõeldud info on sinu jaoks üldistatult vajalik? Samuti teadmistepõhine info nagu haridus, avalik-õiguslik meediamaastik ja erinevad kultuuriilmingud, mis on hädavajalikud, kuid sedagi on vaja subjektiivsetel kaalutlustel selekteerida. Ka erameedia või mis iganes informatsiooni pead liigitama enesele tähtsaks või mitte. Infomass on tohutu ja inimene lihtviisil „murdub või lõhkeb”, sest temasse ei mahu kõike, vaid suhteliselt piiratult! Näiteks kui sa oled 100 aastane ja vaatad oma elule tagasi, et kui palju jõudsid ära teha või korda saata, siis mõistad, et ega midagi eriti ei teinudki… Oled jätkuvalt rumal ja lai tööpõld näikse veel ees olema… Ilmselt seepärast hing taassünnib järgmisesse materiaalsesse ellu või eludesse, sest ühest kehastumisest jääb väheseks…
Minu isiklik arvamus on, et kuni 85% infost, mis internetis või inimesega seotult levib, on mitteoluline, üleliigne ja võiks isegi väita, et teatud juhtudel rämps ning täielik pahn. Näiteks valikuliselt meedia, suhtlusvõrgustike või sotsiaalmeedia info ning pildi- ja videomaterjal jms. Sellest paremaks arusaamiseks pidin 6 päeva internetipuhkusel olema…
Samal ajal info, mis netis levib on osa inimkonna või riigi kultuurist. Järelikult kas sulle ei meeldi inimesed ja kultuur? Kultuuri alla käivad ka filmid, teatrietendused, haridus jne. Küsimus ei ole toidu ja info hulgas, vaid isiklikes valikutes, mis tekitab harjumuse ja sõltuvus ei ole kaugel…
Olen inimene ja kõigest mõjutatud, kuid väga värskendav oli end mõneks hetkeks (päevaks) kriitiliselt kõrvalt vaadata, sellest õppida ja targemaks saada. „Netipuhkusel” olles TV vaatamine natuke suurenes, kuid mitte oluliselt. Kontrollisin salvestatud filmid ja saated üle ning kolmandiku nendest kustutasin. Olin salvestanud põhjuslikult, äkki läheb vaja… Paraku kõike ei jõua vaadata ühest küljest ja teisalt aju ei võta infot lõpmatuseni vastu… Jällegi jõuame valikuteni või tervis saab kahjustatud.
Eelnevalt toodult vaatan aknast välja ja naudin vaatepilti kui kümmekond musträstast söögiplatsil toimetavad. Väljavaade pakub meditatiivset rahu ja hingele kosutust. Oled oma juurte juures tagasi…
Oletan, et liigne info tarbimine on tervisele kahjulik. Arvan, et kui aju ei tee elamiseks ja eksisteerimiseks vajalikke pingutusi, siis ta muutub laisaks. Sarnaselt füüsilise tegevusega kui oled passiivne, siis toimub samm-sammuline kehaline tagasiminek ja isegi lodevus. Kergelt ja lihtsalt saadav info muudab sind mugavaks, mis võib kogunedes tekitada sisepingeid. Stressi ja depressiooni üheks allikaks võibki olla toosama mitteoluline teave, mida ammutad. Pseudoinfo võib tekitada pseudoprobleeme. Sa avastad, et sinu vaimsete “kõrvalekallete” üheks allikaks on saast, mida netist üles korjad. Näiteks jampslikud vandenõuteooriad, lausvale, spämm jne.
Vaimsed häired võivad tekitada ka füüsilisi tüsistusi. Lõppvaatuseks on suitsiid või haigestumine ja ikkagi varajane surm. Ilmselgelt me kõik sureme ja põhjused on erinevad, mis taandub saatuslikule rajale. Küsimus, kas sinu saatuslik rada näeb ette palju probleeme või vähem sekeldusi? Kui püüad antud küsimusele vastuse leida, siis tead ka kuidas edasi käituda ja teha oskuslikumalt elulisi valikuid.
Tähtis on teada, et iga elatud päev, ka internetita, sisaldab teavet. Varasemates peatükkides on leidnud käsitlemist ja kordan üle, et umbes viiendaks eluaastaks on väikelaps omandanud juba päris palju füüsilise maailma teadmisi, mis tinglikult tekitavad ajus küllaltki tiheda filtri (filtri kohta loe 25 ja 26 peatükki). Filtri taha jääb sinu hingelise maailma ja -kodu tarkused, oskused, võimed ning tajud. Sõela ette moodustub reaal-materialistlik (RM) maailmakäsitlus, mida olen lahanud erinevates peatükkides. Näiteks teooria lehe 5. peatüki alt leiad definitsiooni.
Veelkord märgin, et hing hoolitseb sinu eest, et omandaksid füüsilise maailma tarkuseid. Kusjuures esineb omapärane paradoks! Mida rohkem RM-põhiseid teadmisi vastu võtad, seda enam võivad hinge enese tarkused unustusse vajuda! Tegemist on tõenäoliselt seaduspärasusega, et elulised kogemused täiendavad hinge olemust olenemata asjaolust, et sa mäletad enda hinge ja päritolu kui sellist hästi, vähe või üldse mitte; arvestad immateriaalse dimensiooni eksisteerimisega või mitte. Täielikult enesest teadlikuks saad sa varem või hiljem, kuid hiljemalt pärast keha surma.
Esineb mateeria ja immateeria vältimatu sidusus, millest kirjutasin 15. peatükis ning siinjuures toon meeldetuletuseks teooria lehe 15 peatüki alt välja definitsiooni:
⌘ Igavikulise hinge roll väikelapse arengus on oluline ja põhjuslik ning põhineb materiaalse ning immateriaalse maailma vältimatule kindlapiirilisele koostoimimise süsteemile ja seaduspärasustele. ⌘
Siinjuures kriipsutan alla, et kaasaja infoküllus ja sõltuvus seda tarbida võib oluliselt vähendada enda hinge tunnetamist! Sealhulgas intuitsiooni rakendamine võib olla tugevasti häiritud! Hoiatuse alt jätan välja teadmiste ja tarkuste omandamise ehk õppimise, mis nõuab vaimset pingutust – see tuleb hoopiski kasuks.
Võib tõusetuda küsimus kui hing minu eest hoolt kannab, siis kas vaba tahe on olemas? Küsimus iseenesest on poolik, sest hing on osa minust, kuid raamatus olen vahel märkinud, et kõiksuses esineb sidusus, põhjuslikkus ja ettemääratus.
Enamik minule täna teada olevast infost ja teadmistest viitab, et kõiksuses eksisteerib ettemääratus. Nii mõndagi on võimalik välja arvutada, mida on tehtud ja formuleeritud valemitena, teooriatena, definitsioonidena matemaatikas, füüsikas, keemias, psühholoogias, psühhiaatrias jms. Ümbritseva selgitamisel, ennustamisel ja toimivusel on võimalik näpuga järge ajada ning kõike väga täpselt kirjeldada. Meil on lihtsalt veel vähe teadmisi, et püüda detailselt ennustada ja välja arvutada. Kas inimesena ongi kõike võimalik ette teada? Väga keeruline öelda ja vastust ma ei tea. Küll on sinu hing selleks suuteline.
Arvan, et inimese saatus on määratud ning tema missioon on mööda valgustatud rada käia ja täita ülesandeid. Ehk püstitatud kohustuste lahendamise võrra muutud targemaks ja kogemused on aluseks hinge täienemisele. Ilmselt paljud meist soovivad teada, milline tema saatus võiks olla? Leian, et sinu hingel on su saatus teada, kuid inimesena ainult hoomad, mis sind ees võib oodata või üldse mitte. Seega inimesena sa oma saatust tervikuna ette ei tea. Küll võid mõõdukas ulatuses teadlik olla kui sul oma hingega on hea kontakt.
Võimalik, et inimene ei näe oma elu sündmuseid ja saatust tervikuna seetõttu ette, et võib tekkida kiusatus minna kohe mõne vaevalise ja valulise perioodi lõppu või näiteks elu viimasesse vaatusse ja nautida omandatut või jätta mõni kriitiline lõik vahele jms. Kui sedamoodi juhtuks, siis elulisel teerajal jääksid omandamata vajalikud teadmised ja kogemused ehk sündimise mõttekus seatakse kahtluse alla. Seega elamise üks eesmärke on hinge täienemise nimel vaeva näha ja pingutada, kogeda kaotuseid kui ka võite.
Näib, et mõistet “vaba tahe” ei olegi kuhugi paigutada ja milleks elada kui niigi kõik on ette määratud, lihtsalt olen olemas ja kogu lugu?
Vaba tahe – põhjus – tagajärg
Alljärgnev teoreetiline arutlus põhineb tegelikus elus toimunud sündmusele juulis 2017; ligi 1,5 päeva väldanud eriliselt sügavale ja eredale hingelise seisundile ning kõigest saadud kogemustele ja tarkusele. P.S. Lugemine vajab põhjalikku süvenemist, et keerulisest teooriast aru saada!
Inimese vaba tahe Maal ja ümbritsevas mateerias põhineb ainult valikutes, mida ei ole lõpmatu arv, sellele järgneb ettemääratud põhjus ning tagajärg. Kogu meid ümbritseva intelligentse teadvuse mõistes on vähemalt valikud inimese jaoks juba ettemääratud.
Kõik tehtud ja tegemata valikud füüsilises maailmas eksisteerivad paralleelsetes universumites või teistes reaalsustes või ümbritsevas teadvuses ning on kirjeldatud infodimensioonis. Sõltumata, millise valiku teed, on saatus ettemääratud kas olemasolevas elus, järgmises elus või elude kogusummas füüsilises maailmas või vaimuilmas olenemata universumist, dimensioonist, paralleelsusest või teisest reaalsusest – tulemus on üks ainuõige saatus ehk universaalne tagajärg on alati ette määratud.
Universaalset tagajärge füüsilises või immateriaalses vms maailmas või dimensioonis ei kujunda ainult füüsilised üksikindiviidid või tema eeterlik hing. Universaalsus põhineb intelligentsele süsteemile ja teadvusele, kus on kehad, hinged ja teised osalised. Vastupidisel juhul oleks tegemist süsteemitusega.
Teekond lõpliku tagajärjeni (elatud elud koos väiksemate või suuremate valikutega, keerulised ja/või kerged elusaatused, vähem või rohkem füüsilisi elusid, eksisteerimine immateriaalses maailmas või muus dimensioonis) nö maa-aastates mõõdetuna võib olla pikem või lühem, siiski ettemääratud tagajärg saavutub lõpuks ikkagi.
Tegemist on ilmselt universaalse seaduspärasusega, et vaba tahe peab piirnema valikutega, et tekiks universaalne areng. Universaalse arenguta ei teki universaalset tagajärge.
Valikuid ei ole lõpmatu arv ning soovitus oleks kaaluda ja valida kõige mõistlikum valik. Intuitsioon juhendab, et lõpmatut eksimise võimalust valikutes ei oleks, inimene peab kuhugi jõudma ehk täitma elu eesmärgi.
Küsimused ja vastused seisuga august 2020. Suurepärane ja äärmiselt intelligentne hingesõber T esitas küsimused ja mina vastasin:
1. Kui valikud on ettemääratud, siis kas meie otsused on tegelikult näilised?
Vastus. Otsused on tegelikud ja mitte näilised. Oletame, et pead jõudma punktist A punktini B, mis on kõige otsem. Siiski sa teed valiku ning kõnnid punkti C, mis viib sind B-st kaugemale. Seejärel teed uue valiku ning sinu rada keerab “paremale” ja jõuad punkti D. Oled täiesti “kaugel kui mitte ummikus või rabas”. Ometi lähim tee B-ni on keerata vasakule ja natuke vantsimist, siis tuldud teed tagasi, otse edasi ning jõuad B-ni. Seega liikumine punkti C ja D on vaba tahe praeguses elus, järgmises vms elus (universaalne areng), kuid varem või hiljem jõuad punkti B (B on universaalne tagajärg, mis on ette määratud). Valikuid ei ole lõpmatu arv ning minu soovitus oleks kaaluda ja teha kõige mõistlikum valik. Mida mõistlikum valik, seda tõenäolisem, et universaalne tagajärg saavutub kiiremini.
2. Vahet pole, mida valin, nagunii valin täpselt selle, mis peab tulema?
Vastus. Oletame, et sul on kolm valikut, siis nendest üks on õige või on parim ja viib sind lähemale elu või saatuse eesmärgile. Järelikult püüa langetada alati kõige mõistlikum valik. Juhin tähelepanu asjaolule, et valikuid teeme igapäevaselt palju. Tähtsaid ning olulisi valikuid kaalume põhjalikult – võime valida nö õigesti või valesti. Mida enam „valesti” valime, seda kaugemale elu eesmärgist jõuame, kuid varem või hiljem jõuame “õigele rajale” tagasi, selleks ongi intuitsioon. Lõpmatut eksimise võimalust ei ole, inimene peab kuhugi jõudma ehk täitma elu või saatuse eesmärgi.
3. Kõik on lihtsalt saatus või saatus on siiski meie endi lollide otsuste tulemus?
Vastus. Saatus on igal inimesel ainuomane ja valikud on põhjuslikud. Kas tegemist on mõistlike valikutega, on juba teine teema. Valikud ei ole minu arvates kunagi rumalad, sest otsuste tulemusel saame alati targemaks. Iseasi kui kaua inimene “astub ämbrisse”… , et saada targemaks ning liikuda edasi “õigele rajale”.
4. Kas mu tahe ja valikud on üldse vabad?
Vastus. Jah, on ikka vabad! Milline on sinu universaalne areng, ma ei tea. Järelikult valikud on täielikult vabad, mille tulemusena jõuad varem või hiljem, kiiremini või aeglasemalt ettemääratuseni ehk universaalse tagajärjeni. Ümbritseva intelligentse teadvuse mõistes on kõik ettemääratud, sh tahe ja valikud ehk tegemist on süsteemiga ning mitte anarhiaga – süsteem on alati tuletatav.
5. Äkki olen nii tugevalt köidetud sajandite jooksul välja kujunenud normide, ootuste, esivanemate elukäikude külge, et ma ei taipagi, mis on päris minu ja mis on minu sisse pandud?
Vastus. Kõik on omane ja puhas intuitsioon juhib sind! Mis ei ole sinulik, ei kuulu sulle! Kui ei ole sobilik, siis heidad varem või hiljem üle parda!
6. Kui ma enda sisse vaatan ning oma sisemist käsikirja muuta suudan, kas mu tahe muutub vabamaks ja valikud teistlaadseks?
Vastus. Ükspuha, mida teed, kõik kuulub sulle! Tahe on sinu ja vaba oma olemuselt. Ka “eksimused” ja “muudatused” kuuluvad sinule. Näiteks kui eksimust ei oleks, siis sa ei oleks sellest õppinud. Järelikult eksimus ikkagi pidi olema. Sa võid teha kõiki valikuid, minu soovitus on, et alati kaalu ning vali kõige mõistlikum nendest!
Peatükk põhineb materjalidele, mis on kirjutatud juulis 2017, augustis 2020, jaanuaris ja veebruaris 2022.
Veebiraamat „Hinge olemus ja eksistents” 