Tõenäoliselt on tegemist neljapäevaga 23. aprillil (või 30.04) 2020 aastaga. Kell on ligikaudu poole ühe paiku või natuke vähem keskpäeval. Olen trennis ja umbes kolm harjutust on veel jäänud. Tollel päeval on energiat palju, füüsiliselt on tihe olemine, kuid vaimselt natukene väsinud. Mõtted liiguvad ja ma ei pane ümbritsevat tähele. Tegelikult on trennis väga vähe rahvast ja enesele keskendumine on sellel hetkel tõeline voorus.
Juhuslikult märkan teda. Ta tõmbab oskamatult lõuga… Panen kohe tähele ja mõtlen, et ilmselt üks „pühapäevatreenija” (harva treeniv inimene). Ebakindel, tehnikat ja pingutust võiks paremaks kruttida ning näib mõnevõrra kõrvalviibiv. Ta liigutab plokksüsteemil, millega saab teha triitsepsit ja tõmmata lõuga (treenida lailihast) ning plokilt reguleeritav vasturaskus kergendab sooritusi. Hea küll, lukustun iseenda loodud maailmamulli ja ma ei pane taas enam mitte ühtegi inimest tähele.
Ometi ta usinus katkestab mu mõtisklused ja kaalun, kas pakkuda talle sportlikku nõuannet või mitte. Kogemused on õpetanud, et inimest kõnetada peab vaagima, kas on sobilik või ei ole? Ühest küljest ma ei soovi õpetada ega häirida ja minu ütlemine võib ta ego riivata. Teisalt hea sõna kulub marjaks ikka ära ja võtan aluseks positiivse teguri.
„Sa tõmbad üsna aktiivselt lõuga?” Ta pöördub kogu keha ja näoga minupoole ning alles nüüd näen ta silmi, punetavat nägu ja jookseotsad on märjad. Tal on palav, ilmselt tuli grupitrennist (aeroobika) ja teeb nüüd jõusaalis midagi peale. Vastab mu küsimusele selgelt ja suhteliselt pikalt. Vaistlikult saan momentaalselt aru, et liigutamisteemat on ta juba korralikult nuusutanud, mistõttu algaja kohe mitte ei ole. Rakendub harjumuspärane käitumismudel ning ma ei usu enda intuitsiooni ning mõistus võtab juhtimise üle.
„Kas sul on mingid eesmärgid?” Minu järgmisele küsimusele vastab enesekindlalt ja meie vahel areneb lühiajaline, kuid sisukas vestlus. Teeme harjutust edasi. Minuti-paari pärast kõnetan teda veel ja olen natukene üllatunud, et ta ei väsigi minu pöördumistest ära. Jällegi sujub vestlus äärmiselt hästi ja isegi huvitavalt. Äkitselt ja spontaanselt suunan terekäe talle ette ja ütlen:
„Henry. Mis sinu nimi on?”
„Kaisa!” ja surub tugevasti mu kätt.
Küsin kinnituseks veelkord üle: „Kaisa?”
„Kaisa!”, ja naeratab.
Loomulikult tajun, et ta on asjalik ja tegija inimene! Paraku ma ikkagi ei usu, keda näen ja mida kuulen ning viimaks pakun abi, et võiksin teda koolitada, kuidas professionaalselt ja tulemuslikult lõuga tõmmata. Ühesõnaga luua ta jaoks konkreetne süsteem! Ta on äärmiselt kombekas ning jätame teema õhku ja kui trennis taas kohtume, siis vaatame, kuidas kujuneb. Ta jääb lõuatõmbamise harjutust lõpetama. Lähen suurde saali enda teisi ülesandeid jätkama.
Olen veendunud (mõistus selgitab), et trennis ma teda enam ei näe ning pärast trenni on ta mul praktiliselt meelest läinud! Minu poolt oli tegemist altruistliku pakkumisega ühest küljest ja teisalt, trennisisene suhtlusringkond on üsna suur, mistõttu ma ei salvestanud teda edaspidise võimaliku tuttavana ära.
Minu oletus läheb täppi ja Kaisat trennis enam ei näe! Ilmselt 22. mai 2020, reede, päikesepaisteline ilm. Kell on umbes 11:00 paiku ja üks naine näib trennis kuidagi tuttav… Pingutan oma mälu ja umbes 20 minuti pärast koidab, et võib-olla on tegemist temaga, kellega aprilli lõpus lobisesime… Tudeerin teda siit ja sealt ja viimaks otsustan ta käest küsida:
„ Me oleme vist kohtunud?” Minu kohmetus on suur, et olen teda viimastel nädalatel trennis sageli näinud ja täpselt nii nagu mõistus palus, pärast aprilli teda enam ei märganud… Lisan kohe juurde: „Ma lihtsalt ei pannud sind tähele. Mul on trennis suhtlusringkond kaunikesti lai ja inimesed ei jää alati meelde.”
Ta on mõistev ning ei tee mu mälukaotust märkama ja lobiseme natukene. Trenni edenedes jätkame juttu sportimisest ja erinevatel üldistel teemadel ning mälu värskendamiseks küsin ta nime uuesti üle. Ja hästikasvatatud inimesena küsib taaskord ka minu nime.
Vestlusteema keerdub nädalavahetusele ja pärin, mis tal plaanis on? Ta ei ole ajagraafikut veel paika pannud, kuid arvab, et läheb metsa ja võtab mõtlemiseks aja, talle meeldib metsas käia. Soovitan, et tehku metsas foto, mida on hiljem hea meenutada. Metsateema paneb mu intuitsiooni tööle! Tajun tuttavlikku infot ja signaale ning käesolevat peatükki targemana kirjutades oskan öelda, et tollel momendil püüdsin teabe kinni!
Olukord on kurioosne juba 30.04.2020. Täpselt sellel hetkel kui Kaisa silmi nägin, blokeerisin mõistusega oma vaistu ära! Samal ajal annab intuitsioon teada, et tegemist on saatusliku esmapilguga ehk silmad on hingepeegel! Omapära seisneb selles, et mõistust kui instrumenti võid kasutada, mis ometi ei ole kõikvõimas ja saatuse vastu sa ei saa!
Võib kindlalt öelda, et juba 30.04.2020 teadsin hiilgavalt, et olen suuteline Kaisa hingelist põhiolemust tajuma tervikuna 100% ulatuses! Lugejale meeldetuletuseks minu definitsioon (loe 9. peatükk):
⌘ Hingeline põhiolemus on kõikide erinevate elude jooksul omandatud teadmised ja kogemused kogumina, mida võib nimetada tuumaks. ⌘
Teave metsaminekust nõrgestab mu enda pandud mõistuslikku blokeeringut, mis jätkab kiiresti sulamist. Ometi püüan jõuga tõket hoida ja sellel hetkel tunnetan Kaisa hinge ca 60% ulatuses võimalikust sajast. Paraku ma ei saa ja ei pea enda saatuse vastu olema ning tean jällegi ette, et tajuda Kaisa hinge tervikuna, ei ole minu jaoks mitte mingisugune probleem, kuid olen segaduses! Pelgan, et inimese hinge autentse tajumisega tekkiv sügav ja positiivne hingeline puudutus jääb üürikeseks ning hea energeetiline foon võib kaduda! Kaisa hinge täielik tajumine sealhulgas tähendab, et tunnen ta ära!
Lugejale teadmiseks, et metsaga, seotud info on impulsiks, toomaks mälestusi esile. Minu poolt koostatud kaks definitsiooni, mida kasutasin esmakordselt 9-ndas ja 23-ndas peatükis:
⌘ Taju aktiveerumiseks on vajalik õrn-kerge-tugevam hingeline puudutus või intensiivsem impulss. Impulsi tekitab materiaalne või immateriaalne sündmus, mis omakorda sisaldab energiat. ⌘
ja
⌘ Mäletamise seos kohtade ja esemetega ning muude komponentidega tekitab meenutamise protsessis suuremaid või väiksemaid hingelisi impulsse (puudutusi), mis võivad luua parema ühenduse Infodimensiooniga (ID). ⌘
Selgitan kahe definitsiooni näitel. Tajumaks Kaisa hingelist põhiolemust peab esinema impulss. Minu puhul on intensiivseks impulsiks sõna mets, ehk immateriaalne sündmus, mis aktiveerib su enda sees oleva taju või spetsiifilise tajuliigi. Sealhulgas kogen tugevat energiavoogu!
Mäletamise seoseks on mets! Sõna mets liigitan teoorias muude komponentide alla ja tekib väga tugev hingeline impulss (hingeline puudutus), mis avab koheselt kanali Infodimensiooniga, kus kohast saan teatud teabe Kaisa kohta kätte. Saadud infoks on, et tean ta hingelist põhiolemust 100% ulatuses! Ta on minu jaoks eriliselt ja erakordselt tuttav hing! Täpselt samuti toimus 30.04 ja Kaisa silmad olid tugevaks impulsiks, et saada aru, et olen ta ära tundnud!
Emotsionaalselt ja hingeliselt olen meeldivalt loksutatud, kuid ma ei oska enesele mitte kuidagi selgitada:
1. Miks pean Kaisa ära tundma?
2. Kus kohast äratundmine tuleb?
Aeg-ajalt trennis kohtume ja lobiseme üldisematel ning näpuotsaga vahel harva isiklikematel teemadel lühemalt või mõnevõrra pikemalt. Ma ei saa end enam keelata teda tajuda täies 100% ulatuses, kuid segadus minu sees on jätkuv! Kirjeldan talle vahel korduvalt, et mulle näib, et me oleme kunagi varem kohtunud, aga ma ei tea millal ning millistel asjaoludel? Samuti selgitan, et justkui olen ta hinge ära tundnud, kes on hea, mis omakorda tähendab, et olla hea, peab olema palju kogemusi erinevatest eludest. Tähendab, ta on kogenud hing ja leian, et vähemalt 15 reinkarnatsiooni on tal juba ees olnud!
Vahemärkus. Oletan, et mida enam on hing erinevatesse eludesse reinkarneerunud, seda enam ta kiirgab head ja positiivset energiat ehk kogemused õpetavad. Seda kinnitavad minu vaatlused ja läbielamised.
Naudin täiega olukorda, et kuigi ma ei pea Kaisa praegust isiklikku elu teadma, siis ometi tajun teda tervikuna ja täielikult! Tema hingeline põhiolemus on kui peopesal ja mis iganes võnkeid ta näos või silmades näen, siis hingelises võtmes tean ta sisemist energiavoogu ning maailmapilti väga hästi! Omainimene! Ma ei pea teda isegi nägema ja erk taju eksisteerib olenemata sellest.
Lihtne näide. Kümneid ja kümneid kordi on tulnud ette olukordi, kus trennis olles mõtlen viivuks Kaisale ja palun! Kuni 10 minuti pärast on ta trennis, reeglina aeroobikas ja me näeme üksteist kui ta läbi jõusaali läheb. Ometi ma tema trenni- ja ajagraafikut ei tea! Inimese hinge täieliku tajumise võlu ja lummus seisneb selles, et vajadusel on sul tema kohta info olemas! Kirjeldatud näide tähendab, sa püüad vaevata kinni info, mis juhtub lähitulevikus ehk teave pärineb ID-st (aju ei ole suuteline tulevikku ette ennustama). Ülaltoodud näitest kujunes ajaga välja meievaheline väike nali, et piisab Kaisale mõtlemisest kui ta tulebki trenni!
Vestlustest selgub, et Kaisa õpib FAF-s (Fitness Academy of Finland) ning soovib omandada jõusaali- ja personaaltreeneri kutset. 2021 alguses lõppevad õpingud edukalt ja maikuust 2021 on ta Reval-Sport klubi treenerite nimekirjas. Saalis trenni tehes näen juhuslikult ta fotot ja nime klubi monitoriekraanil ning olen siiralt üllatunud. Üllatus põhineb asjaolule, et ma ei oleks arvanud, et ta valib treeneritööks Revali, teisalt Reval ongi tema kodusaal. Inimesena olen teatud rutiiniga harjunud ja muutus konkreetsel juhul pakub üllatusmomenti.
Ekraanil on kirjas Kaisa Selde. Ma ei ole perekonnanime ta käest kunagi küsinud, ei ole vajadust olnud. Eesti kohalikus kultuuriruumis ja ühiskondlikus käitumises eraviisilistes vestlustes ei ole ka perekonnanime küsimine levinud. Paraku saab minus olev uudishimu võitu ja kasutan internetiotsingut tema nime otsimiseks ning leian piisavalt vasteid.
Omapärane, et tema kohta lugedes tunnen end ebamugavalt, justkui minupoolne uudistamine on vale. Ma ei tea täpselt, miks selline tunnetus esineb? Kuigi lugeda ja vaadata oleks piisavalt, siis 12 minuti pärast panen arvuti teadlikult kinni ja otsingut ei ole tema osas tänaseni kasutanud.
Info osas tabab mind mind meeldiv teadmine, et tema põhitöö on näitlemine teatrilaval, sealhulgas filmides, hääle andmine multifilmi kangelastele jms. Alles nüüd mõistan, et tema hingelisus peegeldub ka tema tegevusalades ja hingelisus iseenesest on kinnituseks, et ta on kogenud hing! Inimene käitub reeglina selliselt, kes ta on hingeliselt!
Annan Kaisale teada, et uurisin tema kohta internetist. Meie edaspidistesse vestlustesse sigineb grammike teatri- ja filmitemaatikat, mis on minu kui tundliku ning mõtiskleva inimese jaoks hingesoojust tekitav valdkond olenemata sellest, et käin harva teatris või Eesti seriaale ajanappusel tavaliselt vaadata ei jõua.
02.01.2022 vastu hommikut näen unes, et olen filmirežissöör ning mul on käsil uus film. Otsin peaosatäitjaks naist ja parim valik on Kaisa. Ta võtab mu pakkumise vastu.
Oleme just trennist väljunud ja arutame filmiteemat kui umbes 15 sekundi pärast ilmub minu lähedusse teine naine. Ta on minu suhtes küljega, vahel ka seljaga ning tema nägu ei ole näha, kuid kehakujult ja kasvult sarnaneb väga Kaisale. Ainuke erinevus on, et tal on beežikad või hästi helepruunid juuksed, erinevalt nö tegelikust Kaisast, kes on blond. Tajun sügavalt ja selgelt toda „tundmatut näota” naist, kes on vähemalt 99% ulatuses kui mitte täielikult samuti Kaisa!
Une stsenaarium kirjeldab pigem kevadet, kuid ei saa välistada ka hilissuve. Pikavarruka ilm on. Ja nii ma Kaisaga ja „peaaegu Kaisaga” Revali parklas jalutangi. Vasakul pool blond ja paremal helepruunide juustega naine.
Minu ees on väga keeruline ülesanne, valida kahe võimaliku osatäitja vahel, kes peaossa kõige paremini sobiks? Raske otsuse pean tegema mõne päeva jooksul. Avan silmad ja mõistan, et unest tingitud valikupinge on kandunud ka ärkvelolekusse.
Pärast und koostan resümee. Võimalik, et Kaisa tulevasel saatuslikul eluteel tuleb ette olukord, kus soovitakse leida filmi naispeaosatäitjat ja liisk langeb kahele naisele – Kaisa ja temale sarnanev näitlejanna.
13.01.2022 kella 11:00 paiku näen trennis Kaisat, kes läheb aeroobikasse. Räägin talle unenägu ja tuleb välja, et tal on mõttes mõlkunud idee juukseid värvida just sellesse tooni, mida unes nägin. Kaisa leiab, et helepruunide juustega naine unes oli tema ehk unes esines kaks Kaisat.
Nõustun, et unes oligi kaks Kaisat! Leian, et püüdsin unes kinni sealhulgas info, mida Kaisa on minevikus oma juuste kohta mõtisklenud. Teoreetilises käsitluses on olukorrad selgitatavad ja toon lugejale teadmiseks ning meeldetuletuseks välja kaks enda koostatud definitsiooni:
⌘ Info kõige kohta on kogu aeg olemas ja kirjeldatud Infodimensioonis (ID). ⌘ (Loe 1. peatükk).
⌘ Une vahendusel suudad ühenduda Infodimensiooniga. Saada ümbritseva või erinevate objektide ja inimeste kohta teavet sõltumatult ajavormist – sündmus toimus(b) minevikus või tulevikus. ⌘ (Loe 48. peatükk).
Oletan, et teise inimese aju ei ole suuteline taasesitama infot, mida keegi mõtles minevikus või mis juhtub kellegagi tulevikus. Arvan, et aju vahendab teavet, konkreetsel juhul on infokandjaks uni, mis võtab teavet ID-st.
Kaisa lõpetab trenni 12:00 paiku ning mul on tekkinud idee, et soovin unest ja temast raamatus peatüki kirjutada, millega ta nõustub.
2022. aasta jaanuaris lepime kokku, et teen peatüki juurde mõned fotod. Kevadest alates oleme püüdnud pildistamiseks aegu kooskõlastada, kuid erinevatel põhjustel jõuame tulemini alles sügisel. Hingelises võtmes olen täiesti rahulik ning mõtteis nendin, et kõik, mis on, peab olema ja aktsepteerin saatuse poolt määratud olukordi.
Sügis on ilus aeg ja ideeliselt püüaksin pildile natukene värve saada. Neli päeva ennem lepime aja kokku ja ilmaprognoos näitab vahelduvat pilvisust, kuid vaistlikult ma üldse ei imestaks kui sajab lausvihma. Teisipäeva hommikul 25. oktoobril on ilm eriti rõske ja vihmane! Päevaprognoos näitab samuti, et alles pärastlõunal jääb sadu harvemaks…
Olen mõnevõrra väsinud, et ma ei tunnetanud päikest või poolpilves ilma ja võtan saatuse poolt pakutud paduvihma mõningate reservatsioonidega vastu, kuid samas teatud huviga. Ma ei näe ju toimuvaid sündmusi tervikuna ette (ainult harvades detailides) ja jään põnevusega ootama, mis saab edasi?
Vihmakindlasse keepi riietatuna ja olnud ligi 15 minutit teel toimub kokkusattumus või juhus… Nendin, ma ei arva, et kogu ümbritsev kooslus on juhus ja leian, et kõik on kõigega seoses ning süsteemne… Vihmasabinad muutuvad harvemaks. Kokkulepitud ajaks kell 12:30 ei saja enam tilkagi vihma! Muhelen endamisi. Ma ei ole võlur, aga asjade käik on tõotavalt helge! Põnevus suureneb ja ootan pikisilmi meie kohtumist ja näis, mida järgnevad minutid toovad?
Juba eemalt näen teda kokkusaamiskoha Patkuli trepistiku juurde tulemas ja klassika saab teoks, tajun kõrgelt laetud positiivset energiavoogu. Hea küll, naeratan väikestviisi mõtteis edasi, küll see tänane päev mulle meeldib! Ootusärevus, aga suureneb ja näis, mis saatusel veel varuks on…
Valime pildistamiskoha välja ning sätin kaamera töökorda ja juhtub see, mida kodus olles vaistlikult tajusin – kaasa võetud lisavälklamp ei tööta! Olen seda kasutanud umbes 10 aastat. Kui ostsin, siis tudeerimine võttis vähekene aega. Selle kestel kahel korral kokku mõne minuti jooksul tõepoolest ei töötanud korrektselt, sest läks meelest ära kaamerale korralikult kinnitada. Kolmas ja viimane kord ca pool minutit ei töötanud ca 1,5 aastat tagasi, sest kaamera ja lambi programmis tekkis konflikt ning pärast restarti funkas normaalselt. Tänane olukord, mil välklamp ei tööta üldse, on ainukordne – kinnitatud oli õigesti ja tegin sealhulgas korduvalt restardi, kuid võta näpust, mitte midagi!
Vahemärkus. Pärast pildistamist teadsin väga selgelt, et koju jõudes töötab välklamp taas normaalselt. Kodus kohe proovin ja tõepoolest, kõik on kõige paremas korras!
Viiendas peatükis kirjeldasin kui isaga esimest korda loomaaias käisin. Väike lõik varblasest:
„Kohe väravas kohtan varblast ning häälestan ennast tema lainele. Kükitan ja uudishimulikult vaatlen linnu kehalisi parameetreid, kuidas ta käitub, reageerib ja häälitseb. Räägin temaga ja palun korduvalt, et teeks häält…”
Valime järgmise pildistamiskoha välja ja täpselt seal, kus peaks Kaisa seisma, toimetavad varblane ja vares! Varblane leidis maiuspala ja vares käib uhkelt ringi ning noka vahel mingi plastist jubin. Ma ütleksin, et tavaline olukord, kuid saatuse tahtel tuleb lapsepõlvest tihasega lugu meelde. Samuti episoodid varesest, kellega 7-8 aastat tagasi sõbrunesime ja ei kartnud peopesast palasid võtta. Minu jaoks tähenduslikud seigad, sest mingil põhjusel pean mõtteis ja tunnetustes naasma möödunud radadele….
Pildistamise lõppedes saadan ta teatri (Eesti Noorsooteater) ukseni ja muigan, et kui eelmine nädal mõtisklesin, kus võiks ennem pildistamist kokku saada, siis kaalusin J. Koorti metskitse juures. Teada tuntud maamärk ja skulptuur, mille ta kindlasti üles leiaks! Koomiline on, et mul oli meelest läinud Noorsooteatri asukoht, mis asubki otse skulptuuri vastas ja alles Kaisat saates selgus, kus teater täpselt asub!
Noorsooteatris käisin viimati seitsme aastaselt kui elasime Vikimõisas ja naabritüdrukute isa (Arvi Leosk, 1941-2008) kutsus ka mind mitmel korral koos enda lastega etendusi vaatama. Tema kunagised õpilased olid näitlejate rollis. Ülaltoodud humoorikas killuke viib mind taas lapsepõlveradadele…
Kodus laen fotod arvutisse, teen valiku ja asun fototöötlusprogrammidega redigeerima. Mul on võimas ja professionaalne lauaarvuti, millega saan suuremahulisi fotosid töödelda. Ainukordne lugu, kus proffidele mõeldud fototöötlusprogramm keeldub hõlpsast koostööst! Fotod pidanuksid kaante vahele saama umbes kella 14:00-ks, kuid lõpetan alles kell 17:30. Teadmata põhjustel teostab käskluseid teosammul mitmeid minuteid, mis tavapäraselt võtab aega mõned sekundid! Programm jooksutab arvuti kahel korral kinni! Sealhulgas esmakordne, kus programm ühte konkreetset käsklust ei teegi!
Umbes kella 18:00 paiku läheb köögis vee äravoolusüsteem katki ja põrand ujub sopast!
Ma ei imesta, vaid naudin saatuslikke viperusi! Teatud osas suudan äpardusi selgitada. Vihma suhteliselt ootamatu lõppemine on levinud nähtus ja müstikaks ei ole põhjust. Välise välklambi streikimist on oluliselt keerulisem kommenteerida, kuid tootjafirma insenerid suudaksid vastuse arvatavasti leida ja võib-olla on üks põhjuseid samal kellaajal (12:12 kuni 14:30) vältav osaline päikesevarjutus, mis tekitab atmosfääris magnetilisi kõikumisi.
Varblase ja varese paiknemine on tavaline – nad on linnakeskkonna ja inimestega harjunud. Selge on siiski see, et linnud tajuvad hea energia ära ja sedamoodi nad meid võtavadki.
Arvutiprogrammi streikimine just konkreetsel hetkel võib juhtuda varem või hiljem ja programmi parandatud versiooni hilisem allalaadimine kõrvaldab probleemi.
Torud ja värgid lähevad ikka kunagi katki!
Ei oma sisulist tähendust, kas ülaltoodud problemaatika juhtus just seetõttu, et Kaisaga pildistasime või hoopiski seepärast, et asusime juhuslikult sündmuste keskpunktis? Tähtsust omab, et põnevad väikesed seigad toimusid kõik ühel ja samal päeval, mis on tavapäratu (justkui Murphy seadus)! Tegemist on faktidereaga, mis peavad äratama sinu tähelepanu, et võtaksid mõtlemiseks aja ja püüaksid teha järeldusi!
Leian, et kirjeldatud juhtumused on põhjuslikud, mis näitavad, et mateeria ja immateeria on omavahel seotud ning mõjutavad üksteist. Mõjutus iseenesest tähendab energeetilist elementi – energia on järjepidevalt meie ümber, iseasi, kas sa seda tajud või mitte!
27. novembril 2022 olen trennis ja äkitsi täiesti ootamatult tuleb Kaisa mulle meelde – ID-st saan info kätte! Toon väikese lõigu jutumärkides 52. peatükist:
„Olen jõudnud 16. sajandisse. Aasta on 1534 kuni 1536, jahe, tuuline ja vihmane sügis. Minu 16 elu. Elan koos heledate juustega naisega Kesk-Eestis tänapäeva Paidemaal. Meil on väike väsinud majake, millel on 1-2 ruumi (kokku umbkaudu kuni 33 ruutmeetrit). Majake on ümbritsetud põlispuudest, põhiline on kuusk. Oleme kasimata, kõhnakesed ja tööst kurnatud, suhteliselt räbaldunud riietes, toitu napib. Toit on ühekülgne. Meie vanus on 20-ndad või 30-ndate algus.”
Mu hämmastusel ei ole piire! Mind valdab sügav ja siiras üllatus, täielik wow-efekt! Kaisa hingeline põhiolemus ja energeetiline identiteet (loe 50. peatüki teooriat) ühtib täielikult 16. sajandi naise omaga! Ja alles nüüd panen peaaegu kogu tervikpildi kokku, mida kõike Kaisaga tutvumise algusest alates tajusin!
Varasemalt oletatud, et Kaisa on kogenud hing, on osutunud tõeks! Tema hing on reinkarneerunud läbi erinevate sajandite (kaugelt enam kui 15 elu) ja jõudnud tänasesse päeva. Taju kirjeldab, et minu eelnevates eludes on ta olnud veel kahel korral, kuid ma ei tea millal ja milliseid rolle me üksteise suhtes täitsime? Minu praeguses elus on ta neljandat korda!
16. sajandil tajusin Kaisa hingelist põhiolemust täielikult 100% ulatuses. Täpselt sama tunnetus on kandunud üle tänasesse päeva, mis näitab, et ajaline faktor, distants ja ruum ei oma tähendust ning tulemiks on äratundmine. Distantsi ning ruumi all pean silmas erinevaid dimensioone, et hing on periooditi immateerias ja füüsilisse ellu astudes mateerias. Tänapäeval ei oma tähendust, kus Kaisa asub, tema kõrgelt laetud positiivse energiavoo suudan ikka kinni püüda ja hingelist põhiolemust vaevata mõista.
Kõrvutades tolleaegset Kaisat praegusega, siis tema sisemine tagasihoidlikkus, rahulikkus ja väljapeetus on suures osas sarnased, samuti meeldib talle mõelda ning arutleda (mõtiskleja), aga oluliselt enam kui tol ajal. Tõsi, väljapeetuse komponent on täna keerukam ning mitmekesisem. Juhin tähelepanu asjaolule, et tema ametialane näitlejatöö nõuab paljudes rollides ekstravertset lähenemist, mis selgitab, et saatus pakub talle väljundi, arendada eneses ka selliseid isiksusomadusi.
Kaisa hing on muutunud oluliselt uudishimulikumaks, enesekindlamaks ja kohusetundlikumaks ning mõnevõrra põhjalikumaks! Ta on teatud mõttes range või nõudlik enda kui ka teiste vastu, mis tol ajal oli arenemisjärgus.
Analüüsides ligi kolme aasta jooksul kogetud ja tajutud erinevaid nüansse, siis saatuse tahtel on kõik pidanud olema nii nagu on olnud! Panna Kaisat üldse tähele, oli saatus kujundatud, et ta tõmbas plokksüsteemil lõuga, mis tollel ajal oli ka minul programmis, mitte küll plokil, aga oma keharaskusega rippes asendis. Olin lõuatõmbamise lainel ühest küljest ja teisalt on mul treeneritöö kogemus 90-ndate algusest (3,5 aastat) ja lihtsalt pidin teda kõnetama.
Järgmine nüanss tema visuaal, mis mulle meeldib. Lisaks silmad ehk kokku juba 3 või enam impulssi, mis on nähtud ette selleks, et intelligentsel moel suunata su mõtte- ja tajutegevust, et suudaksid aja jooksul noppida vajaliku info ID-st üles, et samastada teda 16. sajandil elanud naisega ning ära tunda!
Eeltoodud metsateema on neljandaks impulsiks, mis peaks mind virgutama. 37-ndas peatükis kirjutasin, et soovisin metsandust minna õppima. Sealhulgas on mul erisuhe loodusega, kus vastavalt vajadusele ning tingimustele suudan tajuda looduse erinevaid objekte, näiteks taimi või puid jms. Minnes 16. sajandi elusse, selgub, et elukohaks on põlismets!
Viies impulss kui soovitasin Kaisal pilti teha kui ta metsas jalutab. Ta võttis soovituse omaks ja ka tegi mõned fotod, mis on osa viiendast impulsist. Fotograafiaga puutusin kokku juba varajases lapsepõlves, millest pajatasin 27-ndas peatükis.
Eelpool kirjutasin, et internetist Kaisa kohta lugedes tundsin end ebamugavalt, justkui minupoolne uudistamine on vale. Ma ei teadnud täpselt, miks selline tunnetus esineb? Ebamugavus põhines asjaolule, mida intuitiivselt tajusin, et palju detailset infot tema praeguse elu kohta võiks mõnevõrra tema hingelise põhiolemuse ja energeetilise koosseisu puhast tajumist segada, mis omakorda raskendaks või muudaks võimatuks teda 16. sajandist mäletada.
Mõtiskledes eeltoodud unele (kuues impulss), siis tänane resümee oleks, et nähtud kaks Kaisat ongi olemas, kellest blond on tänapäevane ja helepruunide juustega 16. sajandist pärit! Järelikult püüdsin unes Kaisa reinkarneerumiste kohta info kinni! Teema selles, et ma ei ole suuteline unes nähtut alati väga täpselt tõlgendama ja tagantjärgi hinnata on oluliselt lihtsam. Lisaks mainin, et Kaisal on olnud idee juukseid värvida. Ma ei välista, et toon võib olla selline, mis tal oli 16. sajandil. Järelikult on ta püüdnud eelmise elu kohta kinni nüansi, mis värvi ta juuksed olid!
⌘ Kui aju mõtleks iseseisvalt une stsenaariumi välja, siis pärast ärkamist oskaksid perfektselt ja koheselt sisu selgitada ning puuduks õpimoment. ⌘ Paraku sisaldab unenägu uut teavet, mille töötlemine võtab aega ja õpetab sind, teinekord mõne aasta või kümmekond ning enam kui üldse. Sõltub unest ja saatusest.
Olen jätkuvalt seda meelt, et Kaisa võib tulevikus filmis pearolli saada. Kui mina oleksin režissöör, siis ilmtingimata arvestaksin põhjalikult, et tegemist on erakordselt kogenud hingega, kes saakski filmirolli täita kõrgel professionaalsel tasemel! Isiklikult minu jaoks väga lihtne tõdemus, sest tajun niimoodi! Taju omakorda põhineb iseenda ja tema hingele ning teabele ID-st!
02.02.2023 õhtul tulen mõttele, et elu on tinglikult võttes film, milles Kaisa on täitnud ligi kolme aasta jooksul pearolli ning tulemiks suurem hulk teadmisi ja käesolev peatükk. Elukogemused on näidanud, et une poolt esitatav sõnum võib viidata mineviku või tuleviku erinevatele sündmustele, mida juba lugenud oleme. Seega, kas peaosa tulevases mängufilmis või filmides realiseerub, näitab ainult aeg.
Pildistamisega Snelli tiigi ääres seonduvad järgmised kolm impulssi – varblane, vares ja Noorsooteater, mis juhendavad sind meenutusteradadele. Sealhulgas kogu äparduste jada on üks suur impulss kokku.
Eeltoodust nähtub, et hingelis-intuitiivselt esmakohtumisest alates on otsekui kõik kristalselt juba selge (teave on Infodimensioonis alati olemas), ometi rakendub seaduspära:
⌘ Mateeria ja inimese koostoime paradoks – olenemata info tõelevastavusest on inimese mõistus kahtleval seisukohal ja vajab tõestuseks sageli palju aega, rohkem informatsiooni ning elulisi kogemusi. ⌘
Järelikult on aju teatud ülesannete efektiivses ja kiires lahendamises vähevõimekas või võimetu, kuid ometi vajalik. Üldistav näide. Olenemata, et saatuse tahtel suudad inimese hingelist põhiolemust täies ulatuses tajuda, mis omakorda soodustab isiku mõistmist, ei tähenda, et tema praeguse elu nn täiesti uued isiksuslikud omadused või nüansid oleksid hästi teada ning lõplikult arusaadavad. Loomulikult mitte, kuid uued värvingud on selleks, mille läbi õppida ja saada targemaks ehk täiendada su hingelist põhiolemust. Vastastikune kokkupuutepunkt ja õpingutele kuluv aeg võib olla lühike kuni elukestev, mille ulatuse määrab saatus. Kokkuvõtvalt:
⌘ Inimese reinkarnatsioon on põhjuslik – õppida ise ja õpetada teisi, mis tingib hinge täienemise. ⌘
Sündmused kogumina on suureks impulsiks ja 27.11.2022 avanebki kanal ID-sse, mille tulemusena suudan otsad kokku viia ja tekib hüüatus heureka! Heureka tähendab vanakreeka keeles „olen leidnud”. Mosaiikmõistatus ongi suures osas lahendatud!
Iseenda taju kaasabil on võimalik tuvastada, kas kokkupuude inimesega on praeguses elus esmakordne (üks tajuliik) või olete ka varasemalt kohtunud (teine tajuliik), näiteks eelmises või veel mitmes varasemas elus. Tajul ja tajul on vahe, mida nimetan eriliigilisteks tajudeks. Iga erinev tajuliik vastutab kindla tajumise eest. NB! Vahel võib esineda tunne, et tema isiksuslikke omadusi ja hinge olen kuskil varasemalt kohanud, kuigi tean, et praeguses elus ei ole kunagi kokkupuuteid olnud. Seega esineb viide! Nüüd sõltub sinu tundlikkusest ja saatusest, kas suudad ja pead olukorrast aru saama või mitte.
Vahemärkus. Eritüübilisi andmefaile võiks kaudselt võrrelda taju eriliikidega. Mõlema avades käivitad soovitud programmi.
Inimese hinge tajumine suuremas või vähemas ulatuses on individuaalne saatuslik komponent, sest niimoodi on konkreetsel juhul määratud. Toon lühinäited 2014. aasta lõpust alates:
1. 2014 – tajun tema hingelist põhiolemust 75% ulatuses. Võimalik, et eelmises elus eelmise sajandi 30-ndatel oleme kohtunud. Tema ei taju mind üldse ja reaktsioon on väga negatiivne. Olen teda näinud ühes spiritualistlikus unes.
2. 2017-2020 – tajun tema hingelist põhiolemust 25% ulatuses. Võimalik, et eelmistest eludest ühes oleme kohtunud.
3. 2017-2019 – tajun tema hingelist põhiolemust 80% ulatuses. Võimalik, et eelmistest eludest ühes oleme kohtunud. Periood võib olla ennem kristliku ajaarvamise algust.
4. 2018 – tajun tema hingelist põhiolemust 60% ulatuses. Võimalik, et eelmistest eludest ühes oleme kohtunud. Nägin teda spiritualistlikus (SP) unes 1,5 aastat ennem esmakohtumist ehk uni oli ennustav. Ühes SP-unes 2018. aastal veel korra näinud.
5. 2019-2023 – tajun tema hingelist põhiolemust 75% ulatuses. Võimalik, et eelmistest eludest kahes kuni neljas oleme kohtunud. SP-unes olen teda korra näinud.
6. 2020-2023 – tajun Kaisa Selde hingelist põhiolemust 100%. Võimalik, et eelmistest eludest kolmes oleme kohtunud. SP-unedes näinud kolmel korral ja tavalises üks kord.
7. 2022-2023 – tajun tema hingelist põhiolemust üle 95%. Võimalik, et eelmistest eludest ühes 17. sajandil oleme kohtunud. SP-unedes näinud kahel korral.
Vaatlustele ja kogemustele tuginedes on selgunud, et hingi, kes pärinevad eelmistest eludest ja mingil perioodil ilmuvad sinu praegusesse ellu, on ikkagi oluliselt vähem kui uudseid kontakte. Arvan, et reinkarneerunud nn noori hingi (mõned kuni näiteks 10 elu) ja täiesti uusi hingi on enamuses ning vanu (näiteks üle 30 reinkarnatsiooni) vähemuses (umbkaudu 1% piires kogu inimkonnast). Sellest järeldan, et inimkond tervikuna on põhiosas veel nooremas koolieas ja arenguruumi on külluses.
Inimkonna lapseohtu noorusele viitavad sealhulgas sõjad ja pingekolded maailma erinevates osades. Inimeste omavahelistes suhetes esinev vägivald, jõhkrus, ülepaisunud egokesksus ning soov teiste üle domineerida. Üksikisiku teadlik ja pahatahtlik tahe kasutada teist inimest või inimesi enda omakasupüüdlike eesmärkide täitmises. Kõrgelt võimendunud ahnus – üksikindiviidi vaatepunktist lähtuvalt levinud ebaloomulik huvi väga suurte materiaalsete väärtuste ja võimu järele, mis ületab tema elulisi ning ühiskondlikke vajadusi tuhandeid, miljoneid või enam kordi. Piltlikult väljendades võib laps või nooruk (ka täiskasvanud inimene) käituda väga rumalalt ja vaimupimedalt põhjusel, sest omandatud tarkuseid napib.
Minu arvates on huviväärne, et maakeral elavast 8,6 miljardist inimesest suudad leida üles inimese, kelle hing ühtib 16. sajandil elanud inimese hingega! Tõenäosusteooria kirjeldab, et juhtum on seaduspärane (võimalik, et saatuslik ettemääratus) ning teoreetilised pidepunktid (meetodid) olen toonud välja. Enamikel inimestel on keegi tuttav või lähedane hing, kes võib pärineda eelmistest eludest. Mõtiskle, arutle ja süüvi enesesse ning valitud inimese hinge ning olen kindel, et leiad palju avastamisväärset!
Üks tuntumaid taassünni lugusid maailmas on Omm Sety (Dorothy Eady 1904-1981), kes väitis, et on Vana-Egiptuse preestrinna reinkarnatsioon. Ta on üks imelisimaid naisi 20. sajandil, kes viis arheoloogiat oluliselt edasi ning jahmatas arheolooge oma filigraanselt suurepäraste täppiminevate ajalooliste nüansirikaste teadmistega.
Kõik on kõigega põhjuslikus seoses. Samuti on inimesed üksteisega seotud vähemal või suuremal määral ning mõjutavad teineteist ja täidavad vastastikuseid rolle. Rollijaotust on kõige lihtsam hinnata tagantjärgi, sest saatuse ettenägemine on võimalik ainult üksikutes detailides. Järelikult on üldjuhul ka teadmata, kas vastastikune kokkupuude on lühiajaline, tinglikult sekund või pikemaajaline, näiteks kuni käesoleva elu lõpuni. Jällegi, tegemist on saatusega.
Kõiksust, energiat ja hingemaailma ei ole vaja välja mõelda, vaid eksisteerivad sinu isikust sõltumatult. Seega teise inimese (hinge) sügava ja tugeva energiavoo tajumine ning kogemine muudab su alandlikuks, sest selle olemasolu ei allu inimese kontrollile. Mida enam tajud hingelist puudutust, seda intensiivsem ja positiivsem on energiavoog ning seda enam samastud enda igavikulise hingega. Meid kõiki ümbritseb järjepidevalt energia, mistõttu olen rahulolev, et 2014. aasta lõpust alates hingerahu üha suureneb, mille üheks teguriks on tajutav positiivsus.
Mul on tõeliselt heameel, et Kaisal on olnud jaksu mu tagasihoidlikke ja väikeseid heietusi kuulata, mis on olnud aluseks pikkadeks mõtisklusteks, spirituaalseteks unedeks, avastusteks hingemaailmas ning peatüki kirjutamiseks. Ennem käesoleva jutustuse publitseerimist on ta sisu läbi lugenud ja andnud koos fotodega avaldamiseks oma heakskiidu.
Veebiraamat „Hinge olemus ja eksistents” 