Design a site like this with WordPress.com
Alustamine

57. PEATÜKK ⟡ Ema hing on minuga ⟡

Teen lühikese tagasipõike 50-nda peatüki algusesse, milles kirjeldasin 21.09.2022 nähtud unenägu ja tegin tõlgenduse, et Keskerakond on kaotamas populaarsust ning saab 2023. aasta Riigikogu valimistel 1/3 kuni 3 korda vähem hääli võrrelduna 2019. aasta valimistega.

05.03.2023 valimiste tulemused näitavad, et Riigikogusse pääseb Keskerakonnast 16 saadikut, mis on 10 võrra vähem (26) 2019. aasta tulemustest. Seega unenägu oli ennustav ja Riigikogusse saab 38,46% vähem saadikuid! Ei midagi erilist, sest lugeja on raamatu põhjal juba varasemast teadlik, et:

⌘ Info kõige kohta on kogu aeg olemas ja kirjeldatud Infodimensioonis. ⌘

Eeltoodud teooria tõin välja esimeses peatükis ja on käsitlemist leidnud erinevates lugudes.

Tagantjärgi on unenägu alati lihtsam selgitada ja näib, et 16 mandaati on ka unes juba kirja pandud. Teema jällegi seisneb, kas inimene on suuteline esitatud infost aru saama? Suhtun numbri leidmisse loominguliselt ja jätan välja harjumuspärase ning inimliku soovi teavet loogiliselt järjestada ehk info jaoks ei oma järjekord tähendust. Teave jääb teabeks ka olenemata ajafaktorist, millal sündmus toimus(b).

Une tegevus leiab aset kolmel korrusel – 1, 2 ja 3. 1+2+3=6. Number ühe leiame kuue ette esimeselt korruselt ja moodustubki 16! Küsimus ongi tõlgendamises ja hiljem pärast sündmuse (valimiste) toimumist on oluliselt lihtsam une sisu mõista.

Une sõnumist lähtub ettemääratuse printsiip mitte ainult numbris 16, vaid sedastab ka erinevaid komponente, kuidas 16 kujunes, sedagi ettemääratust arvestades. Näiteks Vene-Ukraina sõda, suurepärane ilm, Eesti ühiskonnas aset leidvad protsessid jne. Isiklikult arvan, et ettemääratuse põhimõte on kõiksuses laialt levinud kui mitte valdav põhjendusel, et ID-s on kõik niikuinii kirjas. Tulles une juurde, siis lihtsustatul moel kitsas osas on võimalik teada ette, mis tulevikus juhtub!


Tulen 56-nda peatüki juurde tagasi ja hetkesse, kus kirjeldasin episoodi kui õde 15.10.2018 kell 11:30 helistab ja teatab ema surmast.

22.03.1959. Linda, varsti 23 a. Hargla küla. Fotograaf: teadmata

Olen hämmastunud kui ka vapustatud, et tajun selgelt ema hinge lähedalolekut! Äärmiselt realistlik ja erakordselt võimas tunnetus! Saatuse tahtel koju jõudes võtan pliiatsi ja paberi ning tähendan kõik eripäraselt kogetava üles! Tänaseni on sageli põhjust põnevaid detaile talletada.

Surmapäeval on ema hing peaaegu pidevalt minuga ning trööstib, et kõik on korras ja rahu säilitamine on vajalik, ta on jõudnud koju. Täiesti uskumatu, ma pole elus sellist sedavõrd järjepidevat pikaajalist ebamaist tunnetust kogenud! Adun konkreetselt, et mu peas on mingi kanal või kanalid lahti läinud, tundlikkus on hüppeliselt tõusnud. Maailmapilt on drastiliselt mitmekesistunud. Suudan tajuda erinevaid väiksemaidki energiavõnkeid, millele ei osanud varasemalt tähelepanu pöörata. On võimendunud tabamatu oskus valitud inimeste hingelist põhiolemust ja energeetilist identiteeti vaevata tunnetada. Järeldan, et ema surm õpetab mind!

Olles täpne, siis tundlikkuse tõus algas juba oktoobris, mil näen erinevaid äärmiselt põneva sisuga spirituaalseid unesid. Uned jäävad suurepäraselt meelde pisemateski detailides. Esitan alltoodult jutumärkides lühida näite, mille kirjutasin 08.10.2018.

„Unenägu mida näen, on võimalik tagasi kerida nagu filmi, mida vaatad. Unes olles alustan une tagasi kerimisega. Nähtud unenäo kaadrid tulevad taas esile ja vajadusel koged kõike, mida stseen näitab. Otsustan kiiremini kerida – kõik toimub mõttejõul, edasi ja tagasi, kiiremini ning aeglasemalt, korduvalt, kuniks leian kaadri veel varasemast teisest unest. Jätan unenäo seisma ja piltlikult peatub aeg, ja nüüd veel magades keeran oma keha küljele. Tähendab, und kerides ja vaadeldes on võimalik tuvastada, millisel hetkel sa vahetasid oma keha asendit…”

Resümee koostan peatükki kirjutades. Süžee võib viidata mehhanismile või süsteemile, et uni on loodud ja koostatud immateriaalses dimensioonis. Vajadusel saad kerida, midagi lisada või ära võtta ning sinu keha käitub vastavalt. Esineb une ja füüsilise mina sünkroonsus.

Une kirjeldus sarnaneb episoodile 52. peatükist, kus olen immateriaalse dimensiooni tsoonis ja võin vaadata iseenda eelnevaid elusid ning kõike vajadusel kogeda. Aktiveerub eriline spetsiifiline tajuvorm, mis avaldub võimes oma eelnevaid elusid kujutelmas näha või siseneda nägemuse stseenidesse, mida vajadusel tollele hetkele vastavalt detailselt ja täpselt kogeda.

Eeltoodust järeldan, et uni on põhjuslik ja eelnevalt koostatud ehk osa ettemääratusest.

Samal ööl näen veel kahte und, mille tolleaegse tõlgenduse toon ära jutumärkides:

„Sõnumid selgitavad, et elulised õpingud on järjepidevad, omandan palju uut juurde. Jätkan regulaarsete treeningutega ning magan hästi. Käitun õigesti ja püsin kindlalt enda saatuslikul teerajal.”

Nüüd 2023. aasta märtsis eeltoodud tõlgendust lugedes selgub, et une järeldused on läinud täppi! Piisab näha kahte und, kus on sulaselge tõde sinu edaspidise elu kohta kirjas! Naljatledes ütlen, et kobi magama ja tõustes oled juba kaugelt haritum!


Surmapäevale järgneval ööl, s.o. teisipäeval 16.10.2018 kella poole kahe paiku püüan jääda magama. Olen eripäraselt tundlik ja piisab kui mõtetes kutsun ema külla ning ta tuleb! Tunnetan, et on mu selja taga, teinekord ees, siis istub voodile või on keset tuba. Tal on kiire! Jällegi lohutab ja ütleb:

„Sul on veel pikk tee käia ning teha on palju!”

Seejärel tuleb mu ette ja piltlikult teiseneb. Ta muutub emast kolleegiks. Kolleegiks selles mõistes, et tema hing ei ole minu ema, aga oleme sarnased ja võrdsed enese teadvuse olekus. Tajun suurepäraselt, et tean teda juba „ammustest aegadest”. Mul on olnud temaga palju kokkupuuteid ja ülesannete lahendamisi veel perioodidest kui ema ei olnud sündinud.

Ja siis muutub ta taaskord emaks ehk jätkab emarolli täitmisega. Ta hing on minuga pisteliselt kuni kella kaheni, vastavalt sellele kui teda konkreetses hetkes enim vajan. Tajun, et hingel on „käed-jalad” tegevusi täis teiste elus olevate lähedaste inimeste juures olemisega, kõnelemisega, unenägudes viibimisega jms. Sellest tingitult „kord siin kord seal” paiknemine.

Umbes kella kahest öösel ta kaob. Mul ei ole teda enam vaja, olen rahulik ning hakkan uinuma. Ennem unenägudemaale jõudmist jookseb mu silme eest läbi kiire „pildirida” ema hingest, millistel aegadel on ta tegutsenud. Ehitised on väga vanadest ajajärkudest… Näen ainult ajastuid, aga mitte tema erinevaid missioone emana või kellegi teisena.

Uinun. Unede läbiv teema on surm. Olen küll surma unes näinud, kuid seekordne sõnum on teise värvi ja tonaalsusega. Meelde jäävad mõned detailid hommikusest unenäost. Tulen inimesi täis bussist nr 145 maha (buss tuleb linnast ning peatub koduraja – Sõudebaasi tee alguses) ja kõnnin oma lapsepõlvekodu Vikimõisa poole. Aastaajad vahelduvad kiiresti. Kohati tuiskab ja siis on lume asemel pikk hein, mis mõlemad raskendavad liikumist. Minuga on kaasas koer Bim, kes on lahkunud tädi (surnud 2012. a) surnud koer (surnud 80-ndate keskpaigas). Ja veel kaks koera. Kutsad aeg-ajalt mängivad omavahel.

1983-1984. Bim, Taheva küla. Fotograaf: Henry Küla

Üritan koduni jõuda, aga mitte kuidagi ei suuda… Liikumine ei edene… Tajun surma hõngu.

Lõpuks astun rongivagunisse, mis asub Vikimõisa (tegelikkuses raudteed seal ei ole) lähedal. Vagunis on roostes kahekorruselised metallnarid, mida on okastraadiga tugevdatud. Ülemise nari magamisaseme pehmenduseks on kaks madratsit, mille peal kuni meeter heina. Heintel lebab räbaldunud sõjaväeriietes noor mees. Ta on rongiga teel koju… See inimene olen mina.

Toon välja resümee, mille kirjutasin 16.10.2018, mida kohandanud ja täiendanud peatüki kirjutamise käigus märtsis 2023.

Unes on esindatud Bimi hing. Teised kaks koera võivad olla vanaema Mamma (1913-1998) koerte hinged. Tunnetan, et ema ei ole minu unedes otseselt, küll on kaudselt osaline ja teab, mida näen. Nr 145 sümboliseerib ema surmakuupäeva – pärast 14-ndat ehk 15.10.2018. Kusjuures 145 buss vastab tegelikkusele ja omal ajal alustas väljasõitu Balti jaamast ning sihtkoht oli vist Keila, Klooga, Paldiski, Vasalemma vms. Sihtpunkti ma ei mäleta. Seega taaskordne ettemääratuse printsiip!

Roostes kahekorruselised narid, kaks kihti madratseid, meeter heina (hein pärineb minu praeguse vana maja lakast aastast 1919 ning vastab tegelikkusele) ja aastaaegade kiire varieerumine viitavad erinevate elude kihistustele ning eluradadele, teisisõnu mitmetele või paljudele reinkarnatsioonidele. Okastraat osundab elude mitmekesisusele, vastuoludele kui ka valudele (okastraadi nagad ehk okkad).

Meie Vikimõisa koduni ma jalgsi ei jõuagi. Teine rännak rongiga seletab, et olen Kasahstanis sõjaväest demobiliseerunud ja teel koju. 1987. aasta suvel kaalusin, kas sõita lennukiga või rongiga kodumaale. Rongiga on odavam, kuid miinuspool 4-5 ööpäeva reisi pikkuseks. Seetõttu valisingi lennuki. Uni selgitab, et ka rongiga ma ei jõua koju.

Retk koju sümboliseerib minu eluteekonna pikkust samuti. Ma ei saagi kiiresti päriskoju immateriaalsesse dimensiooni jõuda, sest selleks pean Maal elama ligi 99 aastat. Koju jõuan kindlasti ja alati, kuid alles pärast viimast elupäeva. Seejärel kohtun emaga ehk oma kolleegiga.

Une nägemise ajal on vanade heinte vanus 99 aastat. Resümees 2018-ndal aastal esines teatud taju, et võib esineda viide praeguse elu vanusele. Olen tõlgenduse päri ka praegu peatükki kirjutades ja võib-olla tõesti, elan kuni 99 aastaseks. Tegemist on teistkordse taju eriliigi ilmnemisega, mis selgitab, millises vanuses sa oled lahkumas… Ligi meeter heina on minu arvates põhjuslik, milles iga sentimeeter võib viidata ühele aastale sinu elust. Seega 99 aastat eluea kestuseks tundub olema kahekordselt huvitav!

Esimest korda avaldus taju eriliik suve esimesel poolel (ilmselt juunikuu) ühel päikeselisel kastemärjal varahommikul kui Vikimõisa aiamaal vaikust ja üksindust nautisin, oli aasta 1972 (peaaegu 5 a). Ootamatu sündmus tekitas impulsi, mis omakorda tõi esile taju eriliigi ja osundas, et elan 96 aastaseks. Enda eluea peale olin millegipärast mõelnud juba hilistalvest alates ja palun, vastuse saan mõne kuu pärast! Hingan kergendatult, numbreid oskan lugeda kuni sajani! Kui elaksin kauem, siis läheks kõik sassi! Lõpuks ometi tean ja ei pea murdma terve elu pead kui kaua elan – sellised mõtted ning vabanemistunne mind tollel hetkel väikelapsena valdasid.

Võttes aluseks, et jätkuvalt olen terve, mul on väga tervislikud eluviisid ja isapoolses suguvõsas on üksjagu pikaealisi, siis teoreetiliselt võiks isegi peaaegu 100 aastaseks ka elada! Mõistagi, üks asi on uni ja teoreetika, aga mine tea, praktika annab arutust!


16.10.2018 hommik. Elus esimest korda adun kõikehaaravat leinaprotsessi, mida suudan ka kõrvalt vaadata (ilmselt hingena) ning analüüsida See ei ole sedamoodi kui sureb tädi, onu või vanaema. Leinal on mitu nägu ja tõenäoliselt on väga individuaalne oma olemuses ning nüanssides.

Näiteks eile kuulusid leina juurde väike keskendumisraskus ja vähesed tasakaalumehhanismi häired. Väsimus ja energiakadu esinesid lainetena – tuleb ja kaob, misjärel oled äärmiselt värske. Lained!

Hommikul kell 8:15 saan aru, et märgitud füüsilised vaevused on kadumas ning esineb leina uus nägu. Lein on kui „minisurm”. Tunnetan, kuidas voolan energiast tühjaks justkui inimene, kes hakkab surema ning minetab oma maise jõu. Tõusen voodist ja tatsan suhteliselt vaevaliselt, energiat on napilt järel. Tund hiljem olen peaaegu taastunud, ma ei tunneta leina ega ema.

Kell 11:39 jätkuvalt ema ei taju, leinast on järgi ligi 10%, pisaraid ei ole ja väike väsimus on. Võib öelda, et suhteliselt tavapärane enesetunne.

Peatükki kirjutades ja leina ajaliselt distantsilt tudeerides, uurides ning kohati taas läbi elades sedastan, et lein puudutab sügavalt su hinge. Tegemist on hingelise puudutusega ja kahe hinge vahelise kommunikatsiooniga! Minu hing on ema hinge puudutustele täielikult avatud! Tajun ja kogen sageli, mis on väga võimas ning eriline tunne!

Ema hing käib tänaseni väga sageli mu unedes, mõnevõrra vähem ärkveloleku mõtetes, mille tulemusena olen saanud targemaks ja silmaring on täienenud. Olen talle väga tänulik, et suudan ümbritsevat sügavamalt mõista!

⌘ Lein võib avada kanali lahkunud inimese hingega suhtlemiseks lühemaks või pikemaks ajaks. ⌘

⌘ Teise inimese surm võib sind lühi- või pikaajaliselt õpetada või elukestvalt täiendada. ⌘

Eeltoodud hingeline puudutus on väga sarnane kui mitte autentne kui tütre imikut (lapselast) süles hoian ja talle silma vaatan. Ta naeratab avalalt ja tema hinge ning põhiolemust on väga kerge tajuda! Samamoodi tunnetab tita sind, sinu hinge ja vaimset puudutust! Esineb sõnadeta telepaatiline suhtlus! Usun, et paljud lapsevanemad, vanavanemad jne teavad, millest räägin! Beebi on reeglina väga tundlik ja tema igavikuline hing ning võimed on veel hästi meeles. Ta mäletab, et pärineb immateriaalsest dimensioonist.

Seega surm ja sünd käivad lähestikku käsikäes!

Lõunapaiku tuleb õde külla ja võtame emaga seonduva aruteluks. Ta arvab, et ema tuha võiksime matta minu aeda. Ütlen, et mõtlesin seda sama eile ja juba eelmisel nädalal! Järeldan, et meie mõlema saatuserajal on mainitud teave olemas, mille nüüd taasesitame! Ometi me ei tea, kuidas tuhastamisse ja aeda sängitamisse ema suhtuks… Mõte jääb mind kummitama…

2018 juunis jääb ligi 2 aastane tilluke tamm maja lähedases võpsikus silma ja umbes septembris märgistan puu ning asukoha ära, et 2019 kevadel välja kaevata ning aeda istutada. Lähme õega padrikusse ja näitan talle tammekese ette ning tutvustan ideed, et tuha matmiskoha peale võiks tamme kasvama panna. Mõte talle sobib ja piduliku tseremoonia lepime kokku järgmise aasta 9-ndaks aprilliks, mil on ema sünniaastapäev.

Leian, et kõik on kõigega põhjuslikus seoses ja tammega seonduvad mõtted 2018. aasta hiliskevadel näitavad ettemääratuse ühte komponenti, millele järgnevad teised põhjuslikud asjaolud – surm, tuhastamine, tuha sängitamine, tamme istutamine jne.


Kolmapäev, 17.10.2018.

16-nda õhtul tekib eripärane ja võimendatud energia üleküllus. Magama jään alles 17-nda varahommikul kella nelja paiku ja üles kell kaheksa.

Näen spiritualistlikku und, mis on koerte ja rongivaguni une põhimõtteline jätk. Läbiv teema on minu isiku eksistentsialism ja pildiliselt on meeles une viimased kaadrid. Jutumärkides:

„Sõidan autoga kiiresti piki Paldiski maanteed linna poole ja soovin käbedalt lapsepõlvekoju Vikimõisa jõuda. Möödun Harku-järvest ja minu sõidusuunale keerab ootamatult ette veok. Laveerin sõidukist oskuslikult mööda ja alustan vasakpööret Sõudebaasi teele ning koduni jääks ca 600 meetrit. Kui pööre on sooritatud unenägu lõppeb.”

Resümee. Olenemata, kas bussiga nr 145 linna poolt või autoga järve suunast tulles, ma koju ikkagi ei jõua. Vikimõis sümboliseerib päriskodu immateriaalses dimensioonis.

Ei oma tähendust minu tahe, kiirus, osavus ja millist teekonda kasutan, päriskoju jõuan ikkagi pärast viimast päeva! Alles seejärel saan emaga kokku!

Ette keeranud veok ja võimaliku hukkumisega lõppev kokkupõrge illustreerib, et teispoolsusse jõuan pärast surma.

Kaks hommikust und (16 ja 17.10) koosmõjus selgitavad, et koju jõudmiseks kulub mul veel aega, teekond on mitmekesine.

Voodist tõustes on väsimus täielikult kadunud! Mind valdab meeletu energia ja tajumehhanism on ebatavaliselt äärmuseni teravdatud! Tunnetan kõige pisemaid liikumisi! Samuti tajun tervikuna ümbritsevat kõiksust, sealhulgas loodust, inimesi jne ühtse võrgustikuna, mis/kes on omavahel põhjuslikult seotud!

Tajun, et pean aknast välja vaatama, midagi on toimumas… Tõepoolest! Alles nüüd märkan, et õues on suhteliselt paks udu ja 20 meetri kaugusel majast kõnnivad rahulikult ning uhkelt püstipäi kaks kitse. Ees jalutab emakits ja tema järel väiksem poeg. Mõistan, et peangi idüllilist episoodi nägema! Saatuse tahtel vastab nähtu olukorrale, kus on ema ja minu hing, meie hinged on koos! Nii ongi, ema hing tuleb jällegi mu juurde ja kinnitab, et saan käesolevast olukorrast hästi aru! Esineb ettemääratuse printsiip!

Ma ei ole mitte kunagi varem maja juures oktoobris kitsi kohanud. Hiliseim aeg on olnud september. Nad jõuavad kaseni ja üllatuseks märkan, et puu juures kasvab valge õiega lill! Olen hämmastunud! Kuidas saab veel oktoobris õitseda lill, mida varasematel aastatel ei ole kordagi näinud? Vastust ma ei tea tänaseni! Konkreetset lille pole ma aias enam mitte kunagi kohanud. Siinjuures väärib mainimist, et ema kasvatas usinalt erinevaid lilli ja lilled pakkusid talle väga suurt huvi.

Tunnetan, et ema kõneleb minuga ja kiidab eilse otsuse heaks, et ta tuhastame ning sängitame mulda järgmise aasta kevadel istutatava tamme alla. Koorem langeb mu õlgadelt ja tunnen väga sügavat hingelist puudutust, pisarad tikuvad silma…

Vahemärkus. Reede hommikul 10.03.2023 panen tähele, et maja juures asuvale oksahunnikule maandub suur ja võimas kanakull ning peab okstes peituvatele musträstastele jahti. Olen kanakulle sageli pildistanud, kuid antud isend on väga suur… Hea küll, otsin kaamera välja, vahetan objektiivi ning panen seadistused paika. Pean mõistlikuks kull pildile saada! Hetkel kui akna lahti teen, lendab musträstas peidukohast välja ja kanakull talle järgi. Paar sekundit jäin hiljaks!

Elus esimest korda teen otsuse, et igaks juhuks jätan kaamera „laskevalmis”, st haara ainult aparaat ja tee klõps! Selle asemel, et kohmitseda ning heast kaadrist ilma jääda!

Hetkega olen mõtetes peatüki juures ja tuleb meelde eeltoodud lugu kahest kitsest… Kull läheb meelest… Paari minuti pärast kella 8:15 paiku vaatan juhuslikult aknast välja ja olen rabatud! Umbes 50 meetri kaugusel näen kitsekarja nelja isendiga! Sokk kahlab lumes ees, kaks emast ja noor kitseke tema järel!

Haaran fotoka ja teen läbi akna kiiresti kaks klõpsu. Päike paistab peaaegu objektiivi ja torman varjukit (varjuk varjab objektiivi ees päikese, et foto parema kvaliteediga tuleks) otsima. Kümne sekundiga olen akna juures tagasi, kuid kari on juba kaugel silmapiiril võpsikusse minemas.

Hämmastus ei kao! Viimati nägin nelja kitse maja juures 90-ndate teisel poolel! Nüüd ligi 25 aastat hiljem uuesti ja täpselt õigel ajal! Järjekordne ettemääratuse põhialus!

Läbi aknaklaasi jääb foto mõnevõrra udune, aga lugejal on võimalik kitsed tuvastada.

Energia üleküllus jätkub hommikuses trennis, kus tavapärasest on jõudu ca 10-15% ja vastupidavust ligi 50% rohkem. Tajun selgelt mitmete inimeste energiaid! Sealhulgas, kui palju on indiviidis positiivsust või negatiivsust, kurbust ja headust, milline on tema meeleolu? Erksalt tunnetan veel erinevaid nüansse. Pärast trenni tundlikkus langeb ja paigutub tavapärasele tasemele.


Neljapäev, 18.10.2018.

Hommikul avan silmad umbes kell 7:50 ja ei mäleta mitte midagi, mida unedes nägin. Küll tunnetan, et unede läbiv teema uinumisest ärkamiseni on mõiste „plahvatus”, mis vaheldub inglise keelse vastega „explosion”. Kord on esiplaanil inglise keeles ja siis eesti keeles.

Meenutusprotsess oleks nagu pärast plahvatust – eelnevat üldse ei mäleta ja taastumine võtab oma aja. Läbi suurte pingutuste hakkabki une lõpp meenuma.

Olen hingena ajastus 1972 või 1973, 28. august kuni 07 september. Õhutemperatuur +15 kuni +18 0C. Tuule kiirus 0-1 m/sek, tugevalt pilves või väga sombune, mõneti hämar ilm, kuiv. Kell on 15:37-16:12.

Asukoht. Kino Kosmose bussipeatus suunaga kesklinna poole. Peatuse bussitasku. Bussitasku asfaldis on on vaod, mis on tingitud bussiliiklusest. Hõljun vagude kohal hingena (1) ca 45-48 cm kõrgusel, olen rätsepaistes ja justkui mediteerin. Mul on seljas kaitsevärvi mustriteta/laikudeta militaarne tume khakivärvi riietus.

Vagude kohal hõljuvat minu hinge (1) vaatlen sõltumatult veel teisest vaatepunktist (hing võib asuda samal hetkel mitmes erinevas asukohas või näha erinevatest vaatepunktidest, millest kirjutasin 45. peatükis). Vaatluskoht asub esimesest ca 3,8-5,7 meetri kaugusel bussipeatuse juures kõnniteel.

Sõltumatu jälgimise teine (2) vaatepunkt on peaaegu staatiline piirkond, mis on tinglikult ellipsi kujuga ja ei kuulu eeltoodud ajastusse 1972-1973! Ellipsikujulist immateriaalset dimensiooni kujutasin 52. peatüki joonisel. Seega ellips tähendab, et vaatepunktiks on pisikene osa immateriaalsest dimensioonist! Väärib märkimist, et unes saan aru, et ellipsis ei ole aega – minevikku ja tulevikku! Võib-olla, et ellipsis mu hinge ei ole, seal asub mu nägemis- ja tunnetuskeskus ning mõistmismeel,

Hõljun (1) ja olen näoga kesklinna poole, rätsepaistes, mediteerin ja mõttes pobisen. Minu ümber ei ole liiklust, mitte ühtegi inimest, ei lenda linnud, on täielik vaikus. Ainult väike sumin, mida tekitan kui suhtlen asfaldivagudega. Suhtlemine on segu gravitatsioonist ning telepaatiast, mil viisil toimub teabe edastamine. Rääkimist ei ole. Asfaldivaod on sealhulgas suhtluskanaliks. Seega sumin ei ole kuulatav ega nähtav, küll on tajutav kõrvaltvaatajale – vaatlen ennast teisest (2) vaatekohast.

Asfaldivagude abil suhtlen ühe või mitme inimesega (hingega). Kus need inimesed või hinged asuvad? Ilmselt vagude lõpus kesklinna suunas… kus on vagude lõpp… vist seal, kus lõppeb asfalt ja selle vaod… Niimoodi saan kõrvaltvaatajana (2) aru. Milline on suhtlusteema – ma ei mäleta enam.

Resümee. 16.10 unede läbiv teema on surm, 17.10 unedes eksistentsialism ja 18.10 plahvatus. Kõik erinevad uned kolmel ööl on omavahel seotud, mis on esmakordne minu unede praktikas! Vahel harva tuleb unele järg järgmisel ööl või jätkub uni samast kohast järgmisel nädalal või mõned kuud hiljem.

Kino Kosmos sõna sisuna peaks osundama millelegi suurele. Võimalik, et immateeriale ja Infodimensioonile.

Kommunikatsioon asfaldivagude abil viitab, et suudan suhelda surnud ja elavate inimeste hingedega.

Mõiste plahvatus ja explosion näitab, et isiksuslikul tasandil on tegemist oluliste eluliste muutuste ja arengutega hingemaailma ning reinkarnatsiooni mõistmisel ning kogemisel. Unes toodud sõnum on ennustava iseloomuga ja kehtib ka 5,5 aastat hiljem.

Ellipsist põhinev vaatepunkt (2) näitab:

1. Füüsilise ja hingelise mina toiminguid Maal on võimalik jälgida immateriaalsest dimensioonist.

2. Füüsilise ja hingelise mina toimingud Maal põhinevad saatuslikule teerajale, mis on kirjas Infodimensioonis.


18.10.2018 kell 16:40. Fenomen.

Olen ülakorrusel ja seonduvalt leinakõne koostamisega mõtlen ema eluloo peale ning kuulen, et allkorrusel läheb köögiuks lahti, keegi läheb kööki, misjärel pannakse uks kinni. Köögis jalutatakse. Taas uks lahti ja ta lahkub. Uks kinni. Sammud sumbuvad maja sisemusse. Külaskäik kestab ligi 1,5 minutit.

Koheselt kontrollin köögi üle! Vaatan pööningule, käin toad läbi. Õues teen tiiru ümber maja. Püüan leida jälgi sissemurdmisest, akende, uste või lukkude lõhkumisest. Kõik on korras!

Lähen ülakorrusele tagasi ja istun kirjutuslaua taha. Vaatan akna poole ning tajun, et ema istub akna all voodiserval ja vaatab mulle kogu aeg otsa.


Reede, 19.10.2018.

Uni lõppeb hommikul pärast kella viite. Meeles on kaks viimast unenägu, mille detaile hakkan meenutama ja looma tõlgendusi. Kell 06:23 alustan kirjutamisega. Esimese une läbiv süžee on teel koju.

Esimene unenägu koosneb neljast osast. Esimeses etapis olen koos emaga. Tema päriskodus ehk teispoolsuses. Me teeme seal midagi, mida meenutada ei suuda.

Teises osas lähen emale töö juurde vastu (Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut, direktor P. Bogovski), ajavahemik on umbes 1962-1965 (ma ei olnud veel sündinud). Teekond instituuti on keeruline ning vaevaline. Jõuan suure maja pikkade koridoridega palistatud kolmandale või neljandale korrusele, kus on palju rohelust või roheline oaas. Seal on kaks inimest (hinge), kes valvavad edasipääsu. Nemad mind ei näe. Jään ema ootama.

Saan ema käest noomida, et miks ma teda vales kohas ootan, sest viibida siin ei tohi! Kirjeldab, kus oleks õige koht!

Hõljume hingedena kodu poole, Vikimõisa. Oleme maapinnast ca 10-12 meetri kõrgusel ning asume Õismäel tolleaegse Tallinna 17. Keskkooli juures (praegune Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium). Teekond koju katkeb.

Resümee. Roheline oaas kui selline on ilmselt visualiseeritud pilt immateriaalse dimensiooni piirkonnast, kuhu mina kui veel elav inimene hingena siseneda ei saa.

Järeldan, et olen hingena teispoolsuses ja koos emaga kogen tema elatud elu konkreetseid stseene. Näiteks 60-ndatel instituudis olles ja 70-ndate teises pooles Õismäel hõljudes.

Vikimõisa koju me ei saagi jõuda, sest sellisel juhul peaks ema olema elus. Praegusel juhul on ta kodu teispoolsuses!

Kolmandas osas lähen taaskord talle instituuti vastu, mille asukoht ei ole maist päritolu. Ootan ema poolt soovitatud kohas. Soovime minna Laagri koju. Teekond instituudist kuni Veskitammi jõeni Kaskede pst 6 (Laagri) toimub hetkega. Edasi hõljume ligi 1 meetri kõrgusel maapinnast. Teekond koju katkeb.

Resümee. Oleme hingena teispoolsuses ja koos emaga kogen tema elatud elu konkreetseid stseene. Näiteks 60-ndatel instituudis olles ja 80-ndate esimese pooles kindlas piirkonnas Laagris hõljudes.

Laagri koju me ei jõua põhjuslikult, sest ema kodu on teispoolsuses!

Neljas osa. Lähen emale töö juurde vastu. Ma ei mäleta, kus töökoht asub. Soovime Laagri koju minna. Hetkega oleme jõudnud Laagri-Harku teele ning edasine teekond jätkub hõljudes natukene madalamal kui puuladvad. Metsa tee kandis (Laagri) tekib olukord, kus suudan meie lendavaid hingi ligi 30 meetri kauguselt suunaga alt üles jälgida. Teekond koju katkeb.

Resümee. Oleme hingena teispoolsuses ja koos emaga kogen tema elatud elu konkreetseid stseene. Laagri-Harku tee viitab perioodile 1983-1989 kui ema sealkandis põldu peab. Samuti ajajärk umbes 2000-2010, mil seal lähedal Ants Üitsi (1941-2022) Tammemäe talumaadel enda aiamaad hooldab. Metsa teest sõidab ta jalgrattaga alati mööda.

Hingena lennates osundab, et olen emaga tema elustseenide sees. 30 m kauguselt jälgimine näitab, et vaatlen ema läbitud eluteed kõrvalt.

Laagri koju me ei jõua põhjuslikult, sest ema praegune kodu on immateriaalses dimensioonis!

Teine ehk viimane unenägu vahetult ennem ärkamist kella viie paiku. Une läbiv süžee sarnaselt esimesele on teel koju.

Olen teel lapsepõlvekoju Vikimõisa koos meie surnud koera Sammyga (1979-1991). Asume umbes loomaaia piirkonnas ja kõnnime Harku-järve poole. Sajab vihma. Ligikaudu Paldiski mnt ringi kandis (tänapäeval Paldiski mnt, Ehitajate tee ja Rannamõisa tee ristmik) istun oma sinist värvi põrnikasse (1999-2007) ja alustan üle põllu kiiresti kodu poole sõitmist, Sammy jookseb järgi. Ees sõitev auto äkitselt pidurdab, mistõttu vajutan nobedalt samuti piduritele. Taga liikuv traktor keerab kõrvale, et otsasõitu minule vältida. Põkats jääb kuni poole rattani mudasse kinni. Teen kõrvalistuja autoukse lahti ja lasen kutsa sisse. Sammy on märg ja õnnelik ning liputab saba. Koduni oleks jäänud ca 700 meetrit. Ärkan ja avan silmad.

1983-1984. Sammy. Fotograaf: Henry Küla
12.11.2006. VW New Beetle (põrnikas). Fotograaf: Henry Küla

Resümee ja lugu. Tajun suurepäraselt, et Sammy hing tuli unes minu juurde ja andestas… Vikimõis tähendab päriskodu immateriaalses dimensioonis ja sinna jõuan alles pärast enda surma.

Elame Harku-järvel ja 1979 varasügisel toob õde mulle 4-kuulise väikese segaverelise koera ning nimeks panen Sammy. Soovin temast tugevat hundikoera kasvatada… Koera ülisõbralik iseloom ärritab mind ja olen ta vastu liigselt karm…

Vanas eas tekib Sammy’l kasvaja, mida opereeritakse. Lõikus õnnestub edukalt, kuid ilmselt tekib tal mürgistus ja paari nädala pärast, oktoobri lõpp või novembri algus 1991, sureb. Ta oli 12 aastane.

Ema helistab mulle lõunapaiku ja teatab et Sammy on lahkunud… Mul on väga raske asjalikuks jääda ning mõlemad tihume telefonitsi nutta…

Samal päeval sõidan bussiga ema juurde Laagrisse. Ennem maja juurde jõudmist tekib äkki eriline tunne ning Sammy hing tuleb minu mõtetesse… Eriliigiline taju tekitab segadust. Ometi annab märku teise hinge lähedalolekust, mida tol ajal ei osanud kuidagi selgitada. Sammy ütleb, et temaga on kõik korras ning ma ei peaks või ei tohiks nutta… Ja ta hing ongi läinud… Pisarad tulevad silma… Ning juba astusingi trepist üles neljandale korrusele… Kurvastus lööb üle pea kokku ja ma ei suuda enam end pidurdada…

Umbes 15-20 minutit lihtsalt nutame lohutamatult… Mõtlen, kas ütlen talle, et Sammy hing käis mul just külas… Mul on mõnevõrra häbi ja piinlik, kuid surun ebamugava tunde alla ja räägin. Mu avameelsus liigutab ema ja ütleb, et kutsa hing viibis ka tema juures üsna kaua…

Vahemärkus. Üldistatult. Erinevate elusolendite hinged suudavad vastastikku vabalt suhelda ja üksteist mõista.

Sätime minekuvalmis, Sammy ilusasti karbikeses. Matame aiamaale. Püüan veelkord armast lemmikut tajuda, kuid edutult. Näib, et ta teab kuhu ta sängitame, kuid kinnitust enam ei saa… Ta on lõplikult läinud…

Mu hinges on väga-väga suur raskus, et olin sageli ta vastu ebaloomulikult karm… Koera parem mõistmine tekkis alles siis, kui nad emaga juba paar aastat kahekesi elasid. Sammy pigem pelgas mind ja ei tulnud alati uksele tervitama ning liputas saba ettevaatlikult…

Kahetsus, äng ja hingevalu kestab 27 aastat, mis tekitab enda vastu suurt ebameeldivust. Tihtilugu kirun, et olen rumal olnud. Enamgi, ma tean, et ei saa kunagi andestust… Kuniks 19.10.2018 ja Sammy tuleb hingena personaalselt minu juurde… Andestama…

Vahetult pärast und valdab mind tohutu vabanemine ja kergendus! Olen ääretult õnnelik ja õhulisus on hinges… Vapustav ja uskumatu! Silmis on õnne-, kahetsus- ja kurvastuspisarad. Olen väga liigutatud, heldinud ja härdas meeleolus. Üllas ja kaitsetu Sammy tuli suure inimese juurde… ja võttis ta enda sügavasse siirasse embusse…

Tähtis õppetund! Ära tee teisele mitte kunagi halba kui sa ei taha olulise osa või terve elu oma inetut tegu või tegusid kahetseda ning tunda hingevalu! Sulle ei pruugita sinu eluajal andestada! Tegelikkuses ma õppisin. Pärast Sammy surma hakkan ümbritsevasse eluskeskkonda (taimed, loomad, putukad jms) samm-sammult suurema lugupidamisega ja austusega suhtuma, mis tänaseks päevaks on arenenud suhteliselt kõrgele tunnetatavale tasemele ning võib tituleerida väga hooliv ja hoolitsev. Seega surm õpetab!


Laupäev, 20.10.2018. Fenomen. Ema viimane maine teekond.

Kell 8:30. Söögilauas kõnelen äiapapaga (26.01.1938-18.08.2022, 84 a), et minu ema jõudis päriskoju. Samal ajal hakkab kokkukägardatud pehmepaberrätik laual edasi-tagasi 1 sekundi jooksul ebatavaliselt hoogsalt liikuma… Leian, et tegemist on ettemääratuse printsiibiga, miks toimub sündmus valitud momendil! Printsiip esineb põhjuslikult näitamaks, et samal hetkel paberi liikumine ja emast kõnelemine on omavahel seotud ning näitab, et ema hinge jõudmine immateriaalsesse dimensiooni vastab tegelikkusele.

Ei oma sisulist tähtsust, kas paberi liikumine on tingitud paberi kortsutamisest põhjustatud energia vabanemisega või on rakendunud muu inimkonnale tänaseni teadmata energeetiline osis.

Keskpäeval on ema leinatalitus ja ärasaatmine. Näen teda viimast korda ning kurvastus võtab võimust… Ema hing ei ole sarnaselt eelnevatele päevadele mind enam lohutamas. Tõenäoliselt on ta hõivatud kutsutud leinajate mõtetega.

Pean kokkutulnutele umbes 17-minutilise kõne, millest lugejatele toon allpool välja ühe lõigu, mida käesolevat peatükki kirjutades olen oluliselt täiendanud.

Vististi märtsi algus 2011. Ema saab järgmisel kuul 75. Meil on pikem jutuajamine isiklikel teemadel. Küsin, et kuidas on lood armastusega tema elus? Ema lööb ainult käega ja tagasihoidlikult vaikib kui jutt tema elu delikaatsetele nüanssidele läheb… Äkitselt prahvatab, märgatavalt elavneb ja ütleb:

„Sa ei tea armastusest mitte midagi!”

Vahemärkus. Minu vanaema on kategooriliselt vastu, et tütar (ema) läheb gümnaasiumi edasi õppima. Põhjus on lihtne, tütre usinust ja suurt töökust peab rakendama talu majapidamises. Ema jällegi arvab, et soovib elu jooksul areneda ning edasi pürgida.

Tal on väga hea õppeedukus ja on Valga Gümnaasiumis priimus. Ta ei ole kade ning koju antud ülesannete lahendusi lubab klassikaaslastel enda vihikust maha kirjutada. Iseäranis noormehed, kes soovivad tema tähelepanu. Ta on kaunitar ja poiste suud on sageli naerul. Kooli lõpetab 1955 kevadel ja viib dokumendid TRÜ-sse (tänapäeval Tartu Ülikool) arstiteaduskonda. Paraku eksamiperioodil haigestub raskelt ning on sunnitud paberid EPA-sse (tänapäeval Eesti Maaülikool) viima. Diplomi ja zootehniku eriala saab 1960. aastal.

Ema jätkab kõnelust. 1955-nda aasta sügisel on Tartus tantsuõhtu, kus on palju esmakursuslasi ning tutvuse sobitamine on eluliselt tähtis. Ema on pannud juba mõnda aega tagasi silma peale ühele noormehele, kes teda tantsima palub… Tolleaegne kirjutamata moekas reeglistik on, kui poiss tüdrukule meeldib, siis esimesele kutsele tantsule vastab neiu eitavalt. Kui mõne aja pärast teeb noormees uue katse, siis tütarlaps vastab jaatavalt, millega omakorda kinnitab, et mees meeldib talle. Idee seisneb selles, et mees peab nägema vaeva ja pingutuste eest saab heldelt tasutud, st nad järgivad mõttelist trendikat reeglistikku, misjärel lähevad rõõmsalt tantsima.

Ema järgib rangelt populaarset normistikku, kutset tantsule ei võta vastu lootuses, et noormees teda korduvalt paluma hakkab. Tudengipoiss on isepäine ja ei vaevu kummalist koodeksit täitma, vaid siirdub järgmise särava näitsiku manu. Kaunis piiga kuulab oma südant ja intuitsiooni ning jalakeerutus saalipõrandal võib alata.

Saatuse tahtel ema oma vaistu ei usalda, vaid juhindub tobedatest kommetest! Noormees ja tema uus väljavalitu kuulavad tähelepanelikult enda vaistu ja preemiaks nad jäävadki elu lõpuni kokku. Abielluvad ja loovad pere.

Linda süda on elu lõpuni murtud, unistused purunevad. Armumisest kujuneb elukestev vastamata salaarmastus, millele lisandub suur kahetsus, armu- ja südamevalu. Lootusetuluke kustub ning asendub argise paratamatusega. Elu viimane kümnend on ta kibestunud.

Ma ei jäta ema rahule ja uurin edasi: „Mis lugu sul Heitiga oli? (esimene abikaasa)?” Ema pobiseb mõne sõna enda nina alla ja vaikib. Ma ei kuulnudki, mida ta ütles…

Küsin edasi: „Eelariga, mis temaga oli (minu isa)?”

Ema naerab sapiselt ja räägib loo, mis kokkuvõtlikult tähendab, et abielu isaga oli kui kiire avantüristlik karusellisõit, mis viimaks seisma jäi. Seejärel lõppes ka seiklus… Isa lahkub pere juurest 10-12 aasta jooksul…

Vastamata armastus tolle noormehega tantsuõhtul saadab ema abieludes Heiti ja Eelariga. Kurbus ja kibestumine uputatakse üheskoos viinapudelisse. Ausa naisena on talle vastuvõetamatud mõlema abikaasa riskikäitumine ja olulised kõrvalekalded pereväärtustest…

Linda otsustab mitte kunagi enam abielluda… Vahel kohtub ühe kindla meesterahvaga, kes ta üksindust ajutisteks hetkedeks leevendab. See ei ole armastus, aga võimalus end austatud naisena tunda…

51. peatükis kirjeldasin armastusest mitmete nurkade alt. Elus esimest korda proovin armastust teoreetilises võtmes defineerida:

⌘ Armastus on saatuse poolt määratud pikaajaline, sügavaim ja võimendatud versioon hingelisest puudutusest, millega kaasneb positiivseim ning tugevaim energiavoog, mida inimene on eales suuteline tajuma. ⌘

Ema oli väga sügava hingega ja empaatiline naine. Ometi ta suutis veenvalt terve elu materialisti mängida, mis saigi osaks temast. Ta ei tahtnud enam mitte kunagi haiget saada nagu 1955-ndal aastal tantsupeol…

Peietel tajun ema lähedalolekut, kuid ta ei ole minuga. Ilmselt kuue koolivennaga õpiajast Valgas, kes õhinal räägivad Lindast, kiidavad ta lahkust ning vestavad lõbusaid lugusid, kuidas ta poistel päid segi ajas.

Kella 16:33 paiku olen Poska tänava ja Narva mnt nurgal asuvas Kadrioru Selveri kaupluses. Tajun, kuis ema kuni kaheksaks sekundiks mõtetesse astub ja tänab meeldiva ärasaatmise eest ning läinud ta ongi! Naeratan, mind valdab mõõtmatu hingerahu.

Vahemärkus. Tulemine ja lahkumine. Kadrioru Selveri kaupluse taga asub Villa Mon Repos. Vahetult pärast sündi 1967 viibisin hingena 3 päeva jooksul sageli kirjeldatud piirkonnas (vt 52. peatükk). Sündisin pärastlõunasel ajal (vt 25. peatükk). Seega ema hinge külaskäik kell 16:33 võib vastata enam-vähem või täpselt minu sünniajale.

Ma ei tea, miks asukoht on minu jaoks märgilise tähendusega? Võib-olla on seotud minu eelmise eluga eelmise sajandi 30-ndatest, mil Tallinna linnas toimetasin (vt 52. peatükk) ja olin piirkonnaga mingitmoodi võib-olla seotud.

Eeltoodud seosed viitavad saatuslikule ettemääratuse printsiibile ja vastastikmõju võrgustiku olemasolule.

51. PEATÜKK ⟡ Paari sõnaga armastusest ⟡

Pärast sõjaväge (20 a) kodumaale ja koju jõudes (05.12.1987) läheb kasahhitar väga kiiresti meelest ära. Harva meenutan, kuid detailid on unustatud. Uus tsiviilelu tuleb jõuliselt peale, millega kohanen suurepäraselt. Mõne päeva pärast esmaspäeval 07.12.1987 alustan jällegi treeningutega. Kolmapäeval (09.12) või neljapäeval (10.12) astun üle kahe aasta taas TPedI-i (E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut, tänapäevane nimetus Tallinna Ülikool) ukseläve ja jätkan esimese kursuse üliõpilasena matemaatika-füüsika teaduskonnas, mille teekonda alustasin 1985 septembris.

Näib, et inimkonna jätkuvus tagatakse teatud programmi olemasolu tõttu, mis on enamikes inimestes olemas, samuti minul. Tajun hästi, et kaaslase leidmine on hädavajalik. Mõjuteguriks ühest küljest saatuslik komponent ja teisalt tolle aja ühiskondlik surve. Minu arusaamises tähendab, et potentsiaalset kaaslast pean hingeliselt ja energeetiliselt väga hästi tajuma, kellest tekib tugev hingeline puudutus. Saatuslikud kogemused tulevad lapsepõlvest, mil tajusin erksalt Annelit ja Inget (vt 17. peatükk), rääkimata esimesest ühepoolsest platoonilisest armastusest kooliõe vastu (vt 35. peatükk).

Sündides ma ei programmeerinud ennast sedamoodi, et pean läbima sündmuseid, et omandada kogemusi, misläbi täienen. Niisamuti ei saanud luua programmilisi käskluseid, et kaaslase leidmine on hädavajalik! Ometi just antud tunnetus on tugev, mis peab vastama konkreetsetele tingimustele! Ülesanne on antud, aga kuidas alustada, mida läbida jms on teadmata. Puuduvad kuldaväärt õpetused ja pead kuulama ennast! Väga ebamäärane seis!

Ähmane olukord tekitab väikest stressi, mis tagantjärgi vaadates osutus tõukejõuks, et sa teatud olukordades tegutseksid! Motiveeriv stress ja pingutus on vajalikud! Hoian silmad ja kõrvad pingsalt lahti ning püüan ära arvata, kes võiks olla minu tulevane kaaslane?

Millalgi talvel või varakevadel 1988 otsustan teise eriala kasuks ja siirdun keeleteaduskonda õppima, kus on suur naisüliõpilaste ülekaal, umbkaudselt 1 mehe kohta 5-6 naist. Kursusekaaslased Alla ja Marge äratavad kohe tähelepanu.

Peatüki kirjutamise ajal koostan tingliku intuitsiooniskaala, mille mõõtevahemik oleks 1-100 punkti. Saad mõõta, mil määral tajud enese hingelist põhiolemust, Infodimensiooni ja teisi inimesi ning elusolendeid.

Samuti tooksin välja tingliku tajuskaala, mille mõõtevahemik oleks 1-100 punkti. Saad mõõta, mil määral tunnetad ümbritsevat keskkonda, inimesi (elusolendeid) ja objekte.

Intuitsiooni- ja tajuskaala on olemuselt mõneti kattuvad, samas natukene erinevad. Võimalikult suure täpsuse huvides võib vajadusel ühte või teist kasutada. 0 selgitab madalaimat väärtust ja 100 kõrgeimat taju.

Meid ümbritseb süsteem, kuid tekkiv suhtelisus põhineb sinu vaatepunktile. Mõõtmisareaal on dünaamiline, sõltub sündmusest, hetke oludest jms.

Intuitsiooniskaalal tajun Allat ja Marget üsnagi võrdeliselt kuni 25 punkti ulatuses, mis tähendab, et kuigi nad mõlemad välimuselt meeldivad mulle, siis hingelisel tasapinnal jääb tinglikud 75 punkti puudu ehk tajun nende hingelist põhiolemust kaunikesti napilt. Sealhulgas vaist selgitab, et võimaliku kaaslasena ma ei ole nende jaoks atraktiivne.


1988 aasta märtsi lõpus avastan ajalehest tillukese kuulutuse tutvumistalitus Nofretete kohta, mida vedas luuletaja Peeter Novod. Tollel ajal internetti, tutvumisportaale ja vastavaid äppe ei olnud, kuid inimene on loomult sotsiaalne olend ja käitub läbi inimkonna sarnaselt. Talituse süsteem on järgmine. Saadad lühikese tutvustava kirja „anonüümsele” aadressile, milleks on postkasti number ja postiindeks. Kirjas märgid ära, milline vanusevahemik sulle huvi pakub. Vastavalt teenuse sisule saadetakse sulle esimene kiri edasi tasuta. Seejärel on kuumaks 1 rubla ja 50 kopikat ning teatud arv kirju kuus. Mida enam kirju soovid saata-saada, seda rohkem pead maksma. Sinu ja teise poole kirju keegi kolmas lugema ei hakka, vaid kirjad saadetakse edasi. Juhul kui pooled üksteist usaldavad, siis annavad kodused aadressid ja edasine kirjavahetus toimub vahendajata.

Võtan härjal sarvist ja kirjutan Nofretetele. Juba mõne päeva pärast saan kirja vastu, kelleks on 18 aastane viimase klassi abiturient Ruth. Vahetame mõned üksikud kirjad ja jutustamisele palju aega ei raiska ning umbes aprilli keskel lepime kohtingu Tallinna kaubamaja juures kokku. Olen paarkümmend minutit varem ennem kella kolme kohal. Soojendan ennast kaubamajas kolmandal korrusel ning vaatan aknast välja. Võib-olla ma näen ja tunnen ta ära! Fotosid me ei vahetanud ja tegemist on pimekohtinguga!

Viimaks märkan sobilikus pikkuses ja vanuses imeilusat väga hästi riides neiut! Südamest käib jõnks läbi… Ta tuleb hoogsal sammul ja pikkade juuste lehvides kokkusaamispaiga poole. Torman välja, me kohtume! Wow! Olen positiivselt rabatud! Esmalt ta meeldib mulle väga ning intuitiivselt tean, et olen suuteline temasse armuma! Teisalt tajun teda suhteliselt hästi, umbes 60 punkti ulatuses. Sealhulgas on ta intelligentne.

Ta kutsub enda Liivalaia tänava koju külla. Elab isaga, kes on kuskil kõrgkoolis õppejõud. Tüdruk on üsnagi avatud, väga taibukas ja aktiivne. Meie esimene kohtumine õdusas korteris möödub suurepäraselt. Kostitab kuuma tee ja snäkkidega ning juttu jätkub kauemaks! Hinges juubeldan! Viimaks pean lahkuma, sest isa on koju tulemas.

3-4 päeva pärast helistan talle. Ta pakub välja, kas saaksin talle kohe külla tulla… Tema pealehakkamine ja kiirus on muljetavaldav ning adun, et küllakutse võib tähendada väga lähedast romantikat… Tema kõrge seksapiilsus oli juba esimesel kokkusaamisel igati nähtav ja tunnetatav… Umbes kella viiest avab ukse ja elutoas on kaks tema klassivenda… Magamistoas on kolmas klassivend kuhu ta tagasi tõttab ja uks pannakse kinni… Olen suures segaduses ja ei saa pihta pointile, miks ma üldse siin olen? Arutlen endamisi, et kas poisid soovivad teda vägistada, kuid nähtavaid kavatsusi ma kuskilt välja ei loe. Kõik on rahumeelne.

Umbes pool tunnikest ootamist ja Ruth tuleb magamistoast välja. Juuksed on sassis, nägu punetab ja riided on lohakalt seljas. Proovin temaga rääkida, kuid ütleb, et praegu on kiire ja räägime hiljem. Tõttab magamistuppa tagasi, uks pannakse jällegi kinni. Ligikaudu 45 minuti pärast tuleb koos kutiga välja. Poiss vaatab näod üle ja suundub uuesti magalasse, tüdruk varsti järgi. Olen kannatlik, kuid mitte lõputult. Kella seitsme paiku otsustan koju minna. Ma ei saa kuidagi aru, mis mu missioon peaks olema… Jätame hüvasti ja luban talle helistada.

Tollel ajal ma ei mõistnudki, miks ta mind koos teiste noormeestega külla kutsus? Täna arvan, et sellel õhtul soovis oma süütusest vabaneda ja kutsus igaks juhuks 4 poissi, et juhul kui ühega nihu läheb, siis järgmine on kohe võtta… Tõenäoliselt samal õhtul täitis püstitatud ülesande edukalt!

Ligikaudu 5 päeva pärast lähen talle kolmandat korra külla, kuid tema suhtumine minusse ei ole enam endine. Ta on eemalviibiv, hajevil ja mõnevõrra ükskõikne. Isa tulebki varsti koju, omaette enam olla ei saa ja nii me lahku lähemegi. Tajun, et meie loost ei tule midagi välja ja ma ei helista talle enam kunagi. Minu pisikene ego on saanud pihta. Samal ajal on hinges suur kahetsus ja kurbus!

1988. aasta septembri alguses näen teda juhuslikult TPed-i söökla pika järjekorra lõpus. Piltlikult lööb kogu saal särama! Kogen tohutut positiivset energiavoogu! Ta on hurmav ja veel kaunim kui ennem! Pagan! Küpseb kiirotsus, et teen temaga juttu kui ta järjekorraga minu lauale lähemale jõuab. Langetan pilgu oma taldrikusse ja süvenen kuni kümneks sekundiks toidukomponentide põhjalikku uurimisse… Kui uuesti silmad tõstan, siis teda enam ei näe… Ta on järjekorrast kadunud! Tänaseni ma ei ole teda enam kunagi kohanud!

Kevadel ta rääkis, et soovib minna Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti (Eesti Kunstiakadeemia) õppima. Kas siis tuli hoopiski pedasse või õpib mõlemas? Vastust ma ei saagi. Lugu meenutades on suur soojus hinges! Olen tänaseni temaga seotud kogemustest positiivselt liigutatud!


Arvatavasti 10. juuni reede õhtul 1988 olen koos tolleaegse sõbra Raigoga Haapsalus ja veedame lõbusalt aega. Raigo on just sõjaväest tulnud ja sukeldub tsiviilellu üsnagi tarmukalt. Lõbus ajaveetmine tähendab, et lähme õhtul peole (diskole) ja tutvume nelja kohaliku tütarlapsega. Kujuneb umbes 10-ne laudkond nelja tüdruku ja kuue poisiga. Melu on kaunikesti alkoholiuimane.

Neidudest paistab iseäranis silma üks 19 aastane iludus, kes on poiste lemmik ning üksteise võidu üritatakse tema tähelepanu saada, mis talle ilmselgelt sobib. Noormehed kummutavad klaase ja tütarlapsed kelmikalt itsitavad. Umbes 1,5 tunni pärast on kutid purjus ja jämm muutub aina ilasemaks, labasemaks ning agressiivsemaks.

Olen noormeestest ainuke, kes kangema kraamiga enam-vähem piiri peab. Mul on kindel plaan, et nui neljaks sooviksin mainitud kaunitariga pikemalt ja lähemalt lobiseda. Kutsun ta tantsima ning pärast paari tantsu lähme välja jalutama. Kell on umbes pool kaksteist. Naispool on eestvedaja ja teeb ettepaneku, et võiksime tema kodus ajaveetmist jätkata. Ta elab mereäärses väikese puitmaja korteris, mille vanaema on talle kasutada andnud.

Lobiseme kõikidel teemadel, mis pähe tuleb ja meile meeldib üksteisega olla! Tajun hästi kõrget seksuaalset energiat ning on selge, et tema huvi ei piirdu ainult jutustamisega. Pärast 20 minutilist jalutuskäiku olemegi koju jõudnud. Kuigi tüdruk mõjub mulle pulssi kiirendavalt ja tean taaskord, et võiksin temasse tulevikus armuda, siis vähemasti esimesel ööl ma ei soovi temaga intiimsuseid jagada. Leian, et peaksin teda rohkem tundma, sealhulgas hingeliselt sügavuti tajuma. Tüli sellest ei tõuse ja öö möödub turvaliselt üksteise kaisus magades.

Esitan küllakutse Tallinnasse, millega ta nõustub. Meie teine kohting peaks toimuma kümne päeva pärast esmaspäeval 20. juunil, mil tal on töölt vaba päev. Kellaaja täpsustame helistades. Hoiatan ema, et külla tuleb neiu Haapsalust ja võib-olla ta ööbib meie juures. Paraku on saatusel omad plaanid ja tüdruk mu helistamistele ei reageeri ning mulle koju samuti ei helista. Tol ajal mobiiltelefone ei ole ning helistan talle tööle, kuid töökaaslased järjepidevalt ütlevad, et ta on hõivatud. Olen suures segaduses ja juuni lõpus lähen uuesti Haapsallu, et aru pärida. Sean sammud tema töökohta.

Tütarlaps püüab mind vältida, on tõrges ja mõnevõrra vihane ning käratab, et tollel esmaspäeval pidi ta tööl olema. Ta ei soovi minuga enam edasi rääkida. Mõistan, et idüll on lõppenud ja hingevalu on suur! Loole täna tagasi vaadates ütlen, et kõik, mis oli, pidi olema. Sain ühe killukese võrra targemaks, mida edaspidises käitumises võtsin arvesse. Nimelt kõrge seksuaalne tõmme ja väline ilu ei tähenda, et sobite muus osas kokku. Hingeliselt suutsin teda tajuda kuni 10 punkti ulatuses, mis tähendab, et vaist ei eksinud! Kui tajud inimest viletsalt, siis nii ongi! Usalda ennast!

Võimalik, et mõned päevad hiljem, pärast ebaõnnestunud öist katset minuga, võttis näitsik ette kogenud ligikaudu 30 aastase elumehe ja rasestus soovitult. Lapse saamise looduslikku kutset ei olnud mõtet kaugemasse tulevikku edasi lükata. Rasedus paistis silma loetud kuude pärast. Nad abiellusid 1988. aasta detsembris. Teisisõnu saatuse tahtel ma ei saanud tema tulevase lapse isaks.


Septembri keskpaik 1988. TPed-i sööklas olen üksinda lauas ja söön lõunat. Blond, taevasiniste silmadega, särava naeratusega nõtke kursuseõde astub ligi ja küsib, kas võib minuga liituda? Loomulikult! On veel teisi vabu laudu, kuid miks mitte viisakalt natukene jutustada. Tegelikult on ta ammu silma hakanud. Väga kaunis, tark ja intelligentne neiu! Paraku olen kuratlikult häbelik! Iseäranis kui on tegemist silmipimestavalt ilusa naisega, kes mulle tõeliselt tervikuna huvi pakub! Tajun tema hingelist põhiolemust ja energiat tervelt 90 punkti ulatuses! Ja milline võrratu visuaal, ainulaadne kunstiteos! Vaata ja naudi!

Tüdruk on suhteliselt aktiivne ja tema algatatud vestluse sisu ning suund ärgitaks veel järgnevate suhtlemisteni… Tunnetan, et pakun talle elutervet huvi ja ta sooviks minuga lähemalt tutvuda… Paraku, ma ei julge talle läheneda… Lugu kirjutades vangutan ainult pead. Tagantjärgi hinnates ja püüdes kinni selleaegse autentse õhkkonna ning taju, väidan, et sellist argpüksi nagu olin, annab ikka otsida! Täna tean (puhas intuitsioon kõneleb), et meist oleks kujunenud oivaline armastav paar! Jällegi olen iseenda üle hämmingus, kuivõrd rumaluke ikkagi olin… Samal ajal väheldane elukogemus hoiab mind nendel hetkedel tagasi. Ma ei taha saada uuesti haiget! Ometi kogemused on põhjuslikud, mida läheb vaja järgmise saatuse poolt määratud põhjapaneva episoodi juures.

Vahemärkus. 15.11.2022 kell 12:20 kuni 12:40 teen Tallinna Ülikoolis väikese meenutustetiiru. Valin loengute toimumise aja, et rahus ja vaikuses ahmida sisse hoonetekompleksi ning seal asuvate inimeste aurat, mis tekitab tugeva impulsi! Loetud minutitega valgub hinge oivaline ja suurepärane tunne! Püüan kinni väga kõrgelt laetud energiavoo! Samuti kogen üle 34 aasta tagust autentset energiat ning õhkkonda! Arvan, et mainitud impulss avab kanali ID-ga, millest vajaliku info ja taju kätte saan!

Eeltoodud olukorra arusaadavaks selgitamiseks on 9-nda, 21 ja 23-nda peatüki teooria alalõigus sobilikud definitsioonid välja toodud.


Teisipäev, 04.10.1988 (21 a) TPed-i Keeltemaja (tänapäeval TLÜ-i Silva maja) neljas korrus, 6-7 minutit ennem kella kahte. Teise kursuse tudengid on kogunemas suletud auditooriumi ukse ette (tänapäeval auditoorium S415) ja ootavad õppejõu Toomas Liiv (luuletaja ja kirjandusteadlane 30.12.1946-20.12.2009) saabumist, kes annab väliskirjanduse loengut.

Juhuslikult märkan tagasihoidlikult riides, selge ja terava pilguga kursusekaaslast, keda varasemalt näinud ei ole. Ta on ümbritsetud nähtamatu, kuid tunnetatava avara ja suure energiapilvega, mille murdosa sekundiga püüan kinni. Hetkega võtan vastu hästi palju infot, mille töötlusele kulub natukene aega. Minu sees on ülikiirelt arenemas „tuttav” supernoova-laadne plahvatus. 3-5 sekundiga tajun teda täielikult! Intuitsiooniskaalat appi võttes maksimaalses 100 punkti ulatuses! Nii energilises kui ka hingelises plaanis! Üllataval kombel tunnen ta ära! Kuigi me ei ole kunagi varem kohtunud!

Koondan kogu tähelepanu temale. Lülitan välja visuaalse faktori ehk elimineerin võimaluse, et tema väline ilu võiks mind eksitada ja vaatlust häirida. Soovin saada järjestikulisi mõttelisi ning hingelisi kinnitusi, et olen õigel rajal. Iga sekundi ja minutiga kindlus suureneb ja täpselt 15 minuti pärast on vastus olemas! Too naine hakkab mulle meeldima! Suudan temasse armuda ja teda armastada! Ta peab mu kaaslaseks saama! Hingan kergendatult, lõpuks ometi olen ta leidnud! Tean enda tulevikku antud lõigus hästi ette! Sinus oleks kirjas justkui programm ning aimad, mis juhtub. Lisan, et armumist ja armastust on võimalik enesele lubada või keelata!

Mis tähendab „tuttav” supernoova-laadne plahvatus? Tuttav tähendab, et tunneksin tema ja olukorra ära! Vastupidiselt ei tunneks! Tekib impulss, mis avab kanali enda hingelisse põhiolemusse ja ID-sse! Sa lihtsalt märkad situatsiooni erilisust! Küsin, kus kohast pärineb olukorra teadlikkus? Võib-olla olen hingena eludevahelisel perioodil enda praeguse elu saatuslike keerdkäikude planeerimises osalenud ning info on ID-s kirjas? Ma ei välistaks antud projektsiooni.

Kell on 14:15 ja kui 15 minutit õppejõud hilineb, siis võib tähendada, et teda ei tulegi. Rahvas hakkab vaikselt laiali minema ja kirun endamisi, et ei julge väljavalituga kõneleda. Võtan kohvri näppu ja vantsin oma teed. Jõudnud pikas koridoris umbes 20 meetrit käia, kuulen:

„Vabandage! Vabandage, millal järgmine loeng toimub?” Tulevane armastatu jookseb mulle järgi… Sellest hetkest alates ma teda enam ei pelga! 12 minuti pärast teeme esimese kokkuleppe, et järgmise päeva õhtul kell 18:00 kohtume, mille sisuks õhtusöök ja pikk jalutuskäik!

Igapäevaselt meeldivus suureneb. Kolme nädala pärast avastan, et olen armunud. Pärast loenguid lähme Kadrioru parki jalutama ja tagasiteel kella poole viie paiku on armumise kinnituseks L. Koidula tänaval esimene tundeline suudlus! Umbes 19 või 20. detsember tajun, et armastan teda! Armastus on aluseks lähiromantikale ning ma ei läbe enam oodata!

Seik on tegelikult koomiline. Kell on umbes pool üks öösel. Juba kolmapäev 21. detsember ja oleme veel koos. Mõtteis on kelmikas plaan, et esimest korda jääksin ööseks tema juurde, mida piigale ääri-veeri võimalikult viisakalt tutvustan. Vastus on samavõrd väljapeetult eitav. Ometi ma ei soovi kuidagi alla anda. Ma ju armastan teda ja üks kinnitusi on tõsimeelsed ning siirad lembehetked!

Nojah, aga naisolevus hakkab hoopiski kahtlustama, et äkki olen miskisorti maniakk kui pakun välja, et võiksin väikeses köögis pliidi juures isegi külmal laudpõrandal magada (tsaariaegne soojustamata puitmaja). Peaasi, et ei peaks pika ja tuisuse teekonna Laagri koju ette võtma. Tema kartus süveneb ja tõstab häält. Krutib ennast üles ja satub paanikasse! Haarab suure musta värvi panni, et sellega mulle lagipähe äsada… Mõistan viimaks, et inimene on hirmunud ja kohkunud! Ligi pool tundi sensuaalseid läbirääkimisi lõppesid edutult. Õnneks jõuan veel viimase marsruuttakso peale. Väljas on külma ligikaudu -12 °C, tugev tuul ja lumevaalud kuni põlvini. Koju jõuan natukene ennem kella kahte.

Laupäeval 24.12 või pühapäeval 25.12 tuleb temalt jaatav vastus… Intuitiivselt tajun (intuitsiooniskaalal 5 punkti), et meievaheline esimene intiimsus võib olla tähenduslik… Järgneva 2-3 päeva jooksul on vaist tugevnenud 15 punktile. Ma ei eksinud. 9 kuud hiljem septembri lõpus 1989 ta sünnibki!

Kõik, mida saatuse tahtel 04.10.1988 kirkalt tajusin, realiseerub.

Armastusest võiks lõputult kirjutada. Arvan, et enamikel meist on lugusid rääkida. On palju vastavaid mängufilme, romaane, teatrilavastusi, laule, luuletusi jms. Seetõttu piirdun temaatilise lihtsakoelise filosoofilise lähenemisega käesoleva peatüki raames. Armastusest on näpuotsaga juttu ka 50-ndas peatükis.


Armastuse lõngad mõtisklusteks. Mida uskuda või võtta tõeks? Tõde on vaataja silmades ja saatuses kinni!

  • Kui oletada, et teadvus väljaspool aju koosneb teatud osas armastusest, siis minu alateadlik soov inimesena on saada ja pakkuda armastust, mis tähendab, et püüan olla osa teadvusest või tahan saada osaks teadvusest. Inimesena võib olla tegemist armastuse õppimisega, mille tulemuseks võib olla armastus hinges, mis omakorda võib tähendada, et lisaks enda ja partneri armastamisele suureneb armastus kõige ümbritseva vastu.
  • Püsiv armastus ei teki mitte millestki ja ei teki olematu inimese vastu. Armastus on põhjuslik.
  • Armastus on energia ja tunne, mis loob võimaluse jõuda oma tegeliku minani.
  • Armastus on sõltuvust tekitav, mida erinevalt seksist osta ei saa.
  • Sõltuvalt inimesest teisendab armastus teadvust ning avab ukse Infodimensiooni (ID) väga suures ulatuses.
  • Tõeline, sügav, siiras, hingeline ja/või füüsiline armastus on vastastikune tõetruu soov, mis ei põhine materiaalsusel. Kas ahnus on armastus?
  • Protsess orgasmini sarnaneb mõneti hinge teekonnale ema üsas asuvasse lootesse. Orgasm sarnaneb väga ka hetkele kui laps (vastsündinu maailmatunnetus sünnimomendil ja tema orgasmikogemus täiskasvanuna) vahetult sünnib. Orgasm on sealhulgas harmooniline. Sarnasus lapse sünniga lõpeb hetkel kui lõpeb orgasm. Ehk pärast otsest sündi (ema üsast väljumist) kaob imikul harmoonia tunnetus ning algab vaevaline ning raske kohanemine materiaalse maailmaga.
  • Orgasm võib hingeliselt õpetada ja anda energiat. Võib aidata jõuda oma hinge põhiolemuseni ja luua ühenduse ID-ga, võimendada õnne ning armastuse tunnet. Eeltoodud kaks lauset esinevad pigem siis, kui orgasmis osalevate poolte hinged ja energia vastastikku sobituvad ning sa oled vaimselt tundlik või avatud. Armastus partneri vastu lihtsustab akti ajal teadvuse teisenemist ja sisenemist ID-sse. Samal ajal kõik orgasmid ei õpeta, vaid täidavad pelgalt keha füsioloogilisi vajadusi.
  • Kui hingeline armastus on suurem kui füüsiline, siis armastus on kestvam kui pelgalt füüsiline. Ainult hingetoidust ei piisa, et materiaalses maailmas eksisteerida.
  • Füüsilist kirge ja seksuaalsust ei ole võimalik kaasa võtta, vaid armastuse. Pärast surma võtad kaasa ainult armastuse Tema vastu (kui armastus antud on) ja mitte seksi erinevate partneritega. Kõiki partnereid korraga ei ole võimalik armastada.
  • Erinevad seksuaalsed partnerid võivad tähendada, et sisimas soovid leida ainult ühte inimest, keda armastada.
  • Pakkuda armastust, olla armastatud või võime armastada ei taga, et inimene oleks seksuaalne ja/või tal oleksid erinevad seksuaalsed partnerid. Erinevad seksuaalsed partnerid omakorda ei taga hingelise armastamise võimet või armastust iseennast.
  • Kõik ümbritsevad inimesed ja olukorrad, sealhulgas seksuaalpartnerid õpetavad sind vähemal või suuremal määral, mille hulgas on positiivseid kui ka negatiivseid komponente. Nähtud mõnesekundiline filmilõik või kuuldud lausekatke võib sind harida ja olla pöördepunktiks sinu senise käitumismustri muutusele. Õpitust kujuneb kogemus, mis saab osaks sinu hingelisest põhiolemusest. Sarnaste kogemuste järjepidev kordamine ehk „ämbrisse astumised” ei täienda ega rikasta sinu olemust, vaid annab märku, et hingeliselt edasiliikumist ei ole või on aeglane. Kui jätta ämber välja, siis stabiilsus võib tähendada kindlat rada. Üks või mitu armastust inimese eluajal on hingeliselt ja füüsiliselt liikumapanev jõud.
  • Seks, meeldivus, armumine ja armastus tekitavad sidusust, mis on olulised pooltele omandamaks elulisi kogemusi, mis omakorda on tähtsad väiksemate või suuremate hingeliste ülesannete täitmisel ehk hinge arengus. Poolte sidusus võib kesta vähe või kuni füüsilise elu lõpuni. Selgitus – sidusus võib tinglikult kesta rohkem kui sekund ning kestvus on sõltuvuses ülesannete täitmisele kuluvast ajast. Sidususe pikkus on inimesele reeglina teadmata ning selgub tavapäraselt siis, kui ülesanne või ülesanded on täidetud.
  • Armastuse teekonnal kalkuleerime inimese füüsise, vaimsuse, rahakoti paksuse plusse ning miinuseid ning arvame, et see on armastus. Materiaalses maailmas plussid ja miinused ajas muutuvad ning teisenevad, mistõttu armastus hääbub, muutub või hoopiski tugevneb – üldistatult saatus. Armastus on enamat – tingimusteta.
  • Armastus iseenesest võib anda märku, et oleme enamat kui füüsilised inimesed ja näidata, et tegelikkuses pärineme immateriaalsest maailmast/dimensioonist (vaimsest teadlikust dimensioonist, kus eksisteerib kõikehõlmav tingimusteta armastus). Tingimusteta armastus ületab kaugelt inimeste vahelist armastust, mis tavapäraselt on tingimuslik. Tingimusteta ja tingimuslikku armastust on väga keeruline võrrelda ainuüksi dimensioonide erinevuse tõttu.
07.10.2014. Taevas. Nomineeritud ja auhinnaline pilt fotokonkursil “Pilvejaht 2014”. Fotograaf: Henry Küla
  • Sõltuvalt inimesest on puhta armastuse energiavoog tajutav. Armastus sinus või temas on osake energiast, mille algallikas võib pärineda teisest dimensioonist või teispoolsusest, kus armastusevoog on püsiv ja veel intensiivsem. Kui maist armastust võimendada ja lisada juurde erinevaid armastuse spektreid, külgi ja asjaolusid (mida Maal ei ole võimalik tajuda), siis see tunne on mõneti sarnane armastusele immateriaalsuses.
  • Armastus inimesena võib tähendada, et jagad ja võtad vastu armastust seetõttu, et üks osa sinu põhiolemusest on armastus. Armastuse vajadus selgitab, et alateadlikult on sul enda põhiolemus meeles ja püüdled selle poole. Sa oled armastus ja lähed armastusse tagasi. Me oleme armastus.
  • Kui ekstaatilist orgasmi suurendada sadu ja enam kordi, siis tunne võib sarnaneda armastusele, mida koged immateriaalsuses (teispoolsuses).
  • Armastus on vajalik selleks, et saaksid ennast laadida, hing areneks ja lahendaksid erinevaid ülesandeid Maal. Näiteks viljastamine, lapse ilmaletoomine ja kasvatamine ehk läbi armastuse tuleb Maale „uus hing”.
  • Kas armastus on vajalik ainult paljunemiseks ja eelkõige iseenda efektiivseks tundmaõppimiseks (teist poolt õpid ka tundma)? Armastuseta on võimalik samuti paljuneda ja iseennast ning teisi tundma õppida. Saatused on erinevad!
  • Armastus on religiooni-, moraali-, kultuuri-, rahvuse-, keele-, rassi-, soo-, ruumi-, aja-, mateeria-, ja dimensioonideülene. Ei oma tähtsust, mis rahvusest oled, kas oled ametlikus või mitteametlikus suhtes jms. Kui poolte vahel tekib armastus, siis nad armastavad üksteist ja hingelisi takistusi ei ole. Kehtib sealhulgas armastuse eelsete protsesside kohta, näiteks meeldimine, armumine vms.
  • Armumise ja armastuse tunne teise inimese vastu muudab füüsilist reaalsust. Sageneb hingamine, kiireneb pulss, tõuseb vererõhk või vastupidi jms. Muutused organismis võivad olla vastastikused. Suurendad tähelepanu enda välimusele, riietusele, muudad kodu õdusamaks jms. ehk muudad ümbritsevat. Võimalik, et ühe inimese armastus muudab füüsilist reaalsust ka laiemas projektsioonis. Teadvus (armastus on osa teadvusest) muudab reaalsust.
  • Meeldimine ja armumine on protsess inimlikkuse tasandil. Armastus ületab inimlikkuse ning sarnaneb hingestatusele.
  • Saatus justkui hoolitseb, et armastuse leiad pigem enda lähiringist – koolist, tööalaselt, sarnaste huvide tõttu, tutvusringkonnast jms. Usalda enda vaistu ja ära muretse!
Mida rohkem võnguvad hinged koos,
seda suurem on nende armastuse intensiivsus
ning iga hing peegeldab peeglina teist. 

(Dante Alighieri 1265-1321)

50. PEATÜKK ⟡ Ennustavad ja selgitavad uned. Sa võid teada ette tulevasi sündmuseid. Mõtteid Infodimensioonist. Positiivne ja negatiivne energia ⟡

Teen tagasihoidliku hüppe Eesti poliitikasse. Kõik, mis meie ümber toimub, toimub niikuinii. Vastupidisel juhul oleks teistmoodi. Tegemist on faktiga! Ümbritsevat kajastavad ka unenäod. Alljärgneva 2-lõigulise unenäo tähendasin üles septembri lõpus, jutumärkides.

„21.09.2022. Vastu hommikut nähtav uni koosneb kahest süžeest. Esimene. Teadmata kohast saan informatsiooni, et Keskerakond on võitnud 2023. aasta Riigikogu valimised. Seejärel paiknen hetkega teisele korrusele, kus tunnen ennast kindlalt. Varsti ronin teatud pingutustega kolmandale, kus ei ole turvaline ning vaatan trepikoridorist alla… Trepistiku asemel on trepišaht või sügavik. Esimesele korrusele vaadates tajun ja selgub, et Keskerakond ikkagi ei ole võitnud. All on keegi naine, kellega antud teema üle hõikudes arutleme.

Teine süžee. Lobisen rootslannaga. Rootsi keelt ma ei oska ja tema ei valda jällegi eesti keelt. Ometi saame üksteisest suurepäraselt aru. Ütlen, et pärinen tulevikust ning tean, kuidas ta edaspidine elu hakkab kujunema! Milliseid õnnestumisi või karisid tuleb ette jms. Naisterahvas kahtleb, kuid aeg annab arutust. Ta elab läbi olukordi ja sündmuseid, mida olin talle ennustanud.

Kõnelen veel 2-3 inimesega ja kirjeldan, mida elu neile pakub. Jällegi selgub, et räägitu vastab nende ettemääratud saatuslikule rajale.

Oskus ja võime püüda kinni teavet ning arusaadavalt tõlgendada, mille sisu näitab tulevikus toimuvaid sündmuseid, mõjub kaaskodanikele segadust ja proteste tekitavalt. Inimene on kahevahel. Ühelt poolt soovib enda kohta teada, teisalt muutub rahulolematuks kui andmed saatuse kohta ei ole tema minapildile sobilikud. Ta soovib vaielda ja sind tõrjuda. Inimeste vastuolulisuse ja närvilisuse tõttu kogen iseendas pinge ning stressi tõusu. Ma ei soovi ennast kellelegi tõestada. Nende mõtete, taju ja nähtu tõttu avan silmad. Uni on lõppenud.”

Resümee. Esimene episood kirjeldab, et Keskerakond soovib võita 2023. aasta valimisi. Neil läheb kenasti ülesmäge, jõuavad teisele ning vaevaliselt kolmandale korrusele. Korruste arv võib viidata, et Keskerakond sai olla valitsuses kolme koalitsiooniga. 2016 aasta novembri lõpust koalitsioonipartneritega SDE ja IRL, 2019. aasta Riigikogu valimiste järgselt EKRE ja Isamaaga ning jaanuar 2021 kuni juuni 2022 Reformierakonnaga.

Vaevaliselt kolmandale korrusele minek, kus ei ole turvaline olla, võib osutada Keskerakonna viimasele valitsuse perioodile, mis lõppes juunis 2022.

Trepikoridori asemele tekkinud süvis võib näidata, et Keskerakond on kaotamas populaarsust ja saab 2023. aasta Riigikogu valimistel 1/3 kuni 3 korda vähem hääli võrrelduna 2019. aasta valimistega.

Teise lõigu järeldused. Võimalik, et episood kirjeldab, et Infodimensioonis (ID) on olemas kogu info ühes hetkes ehk aega ei eksisteeri. Sa ei pea valdama rootsi või muid keeli, inimesele arusaadavad minevik ja tulevik on ühes kogumis ning nopi, millist infot iganes soovid. Sealhulgas tõlgendan, et inimese saatus on ette määratud, st kõik olnud ja tulevased sündmused su elus on salvestatud ID-s.

Inimene soovib oma saatuse keerulised perioodid vahele jätta, mistõttu nähtud unepildis on ta rahutu, tõrjuv, pinges jms. Võib-olla seetõttu on küll võimalik enda saatust täies ulatuses ette näha (näiteks hingena), aga langetatud lõplikke valikuid ei saa muuta. Saad osaleda muutuvvõrrandis – etteantud valikute valimises ja vajadusel läbielamises, mis viimaks viib ikkagi ainukordse valikuni*.

Vastupidiselt sa jätaksid nö halva vahele ja valiksid mugavamad ajajärgud! Isegi võiksid enda käesoleva elu lõppu astuda ja “võtta vastu” juba saavutatu! Tähendab, sul jääksid läbimata saatuse poolt määratud erinevad olukorrad, kogemuste ja tarkuste omandamised. Sa ei täieneks!

*Selgitan. Iga elulise olukorra lahendamiseks kaalud mitmed või kümneid valikud. Langetad otsuse, kuid see ei lahenda situatsiooni. Võtad teise ja kolmanda valiku, mis pakub sulle kogemusi, kuid olukord ei lahene. Viimaks jõuad ainukordse valikuni, mis lahendab elulise ülesande. Ainukordse valiku võid langetada ka esimesena ja puudub vajadus teisi valikuid praktikas läbielada! Kogemused õpetavad!

29.11.2013. “Valgusenergia”. Fotograaf: Henry Küla

18.10.2022 näen omapärase ja huvitava stsenaariumiga und (ümberjutustust ma lugejale ei tee), mille järgselt tekib N1 sarnane seisund (N1 – hüpnagoogia, vt 21-26 peatükk), kuid vastupidise suunaga – unest väljumise ning ärkvele minemise vaheline periood. Isiklikele kogemustele ja vaatlustele tuginedes on tegemist erakordselt omalaadse seisundiga, mille kestel oled suuteline sarnaselt unele ammutama meeletul hulgal kättesaamatut ning olulist infot, mida ärkvel olles tavapäraselt ei saa. Tajuskaala on eripäraselt lai, sügav ja mitmekesine. Oletan, et sellel ajavahemikul on sinu sisemine sensoorika maksimaalses ja aktiivses faasis ning oled vajadusel suuteline ID-s liiklema. Vahetevahel oled võimeline antud seisundist tooma teavet ärkvelolekusse, mida pean tänuväärseks õnnestumiseks. Materiaalse maailma teave on sellega võrreldes pisike.

Olles kirjeldatud staadiumis alustan nähtud unenäo tõlgendamist. Kaalun erinevaid argumente. Kriipsutan alla, sinu „tööriistakast” on võimas ja suudad laial diapasoonil teavet (unenägu) kiiresti töödelda. Tähendab, teabe arvutustöötluse võimekus tugineb ilmselt ID-le.

Jõuan vastuseni ja nähtud unenägu tähendab kahte asjaolu. Esiteks. 49. peatükis oli lõik, kus töötasin 4 päeva kasahhi talus ja pererahva söögilauas kohtasin endaealist kasahhitari ning vastastikku tajusime omalaadset energiat. Sellest järeldasin:

Energia on informatsioon ja vastupidi, mida määratletakse sündmusena. Ümbritseva kõiksuse kõik sündmused on ID-s pidevalt sünkroonselt olemas.

Staadiumis saadud vastusest nähtub, et eeltoodud rasvases kirjas märgitud teoorias ma eksinud ei ole. Tähendab, teatud tingimustel on minevikku reisimine võimalik.

Vastuse teine pool kirjeldab, et uni, mida nägin 21.09.2022 Keskerakonna kohta, ei ole eksimus. Teisisõnu, teatud tingimustel on tulevikku reisimine samuti võimalik.

Millised on „teatud tingimused” ajas reisimiseks, ma öelda ei oska.

Märgin, et ajamõisted „minevik” ja „tulevik” on inimese väljamõeldud üldistavad mõõtühikud. Hinge jaoks ei oma aeg puutumust ning võid ID-s vastavalt soovile navigeerida ja tutvuda erinevate huvipakkuvate sündmustega.

Minu jaoks on isiklikult põnev, et ärkvele minemise staadiumis saan teada, mida unenägu tähendas. Elus esimest korda koostan nähtud unele tõlgenduse veel magades! Tean, et ärkvel olles ma ei oleks osanud une poolt toodud sõnumit kätte saada.

Keskerakonnaga seotud uni võib olla ennustav. Kas ikkagi on? Selgub järgmise aasta 2023 kevadel! Juhul kui ennustusfaktorit ei ole, siis tuleb võtta olukord mõtisklemiseks ning hinnata tagantjärgi, kus on unede tõlgendamisel mööda pandud? Mina ei oska tulevikku ette näha! Mingil põhjusel uni siiski midagi selgitab…

Mõned lihtsakoelised näited tulevaste sündmuste etteteadmisest.

Sõjaväes on hommikuti kell 6:00 äratus, käskluse „äratus” annab korrapidaja. Ajapikku tekib sul harjumus, lihasmälu vms ja kuni 5 minutit ennem kuute teed silmad lahti, sest tead, et varsti on äratus. Ometi käituvad elusolendid pigem valguse ja pimeduse ehk päeva ja öö rütmis – sul on sisemine bioloogiline kell. Pealtvaadates on su bioloogiline kell justkui välja lülitatud ja talvel või suvel ennem äratust tead ette, et kell saab varsti kuus. Sa toimid aastaringselt näiliselt tehisliku rütmi järgi…

Arvan, et esimeses järjekorras tead vaistlikult ette, et toimub äratus ja avad silmad. Teisele kohale paigutaksin lihasmälu vms tegurid. Kus kohast võtab intuitsioon teadmise, et äratus on kell kuus? Oletan, et ID-st, kus on kogu info kõige kohta olemas.

Teine näide. Kahe aasta jooksul juhtus ükskord lugu, et korrapidaja jäi magama ja kell 6:00 äratust ei toimunud! Üllataval kombel kõik või enamik ligikaudu 100 sõdurit (samuti mina) magasid edasi! Just tollel hommikul ennem kella kuute ma erandlikult silmi ei ava, vaid jätkan magusat magamist! Miks niimoodi? Leian, et su vaist teab ette, et kell 6:00 äratust ei tule! Kus kohast su intuitsioon teadmise võtab? Oletan, et taaskord ID-st.

Korrapidaja tõuseb üles kell 6:30 ja tormab pahaselt ning karjudes kasarmusse, et miks sõduritest keegi õigeaegselt üles ei tõusnud…

Näiteks komandeeringutes olles on äratus kell 7 hommikul või hiljem. Nendel perioodidel sa kella kuuest silmi meelsamini ei ava.

Analoogseid äratusega seotud lugusid on erinevaid. Sealhulgas paljude tuttavate hulgas ning ma ei välista, et enamikul lugejatest on mitmeid sarnaseid situatsioone rääkida.


„Ma teadsin, et see juhtub ja sa ei kuulanud mind!” Sarnast lauset oleme ise tõenäoliselt nii mõnelegi inimesele öelnud. Samuti on meile öeldud. Ma ikkagi küsin, aga kus me kindlameelselt teame asjaolusid, mida arvame juhtuvat? Enesekindel teadmine võib põhineda erinevatele teguritele, kuid aluseks on info ülekande vältel saadud teadmised. Olen skeptiline selles osas, et inimese aju on sedavõrd võimekas, et produtseerib kogu teabe iseseisvalt. Sellisel juhul asetame inimese kõiksuse keskmesse ja kõik teadmised on tema hallata!

Sarnane positsioon oli kosmose mõistmisega, et Maa on kese ja kõik tähed ning planeedid tiirlevad ümber meie planeedi! Kaunikesti egokeskne lähenemine! Tänaste teadmiste alusel on Universumis sadu miljardeid galaktikaid, milles omakorda samapalju planeete, tähti jms. J. Webb’i kosmoseteleskoop kindlasti avardab galaktikate arvu. Naiivne oleks arvata, et pisikese planeedi Maa pisikese inimese aju on ümbritseva keskpunkt ja suudab sõltumatult kõigest aru saada.

Üks näide paljude seast, kus unes või ilmsi näeme minevikku või tulevikku, leiutame, avastame, oleme loomingulised jms. Mendelejev nägi oma perioodilisustabelit unes. Teadlane rääkis, kuidas ta pärast kolmepäevast pingelist arutlemist magama jäi. Näeb unes lauda, kus elemendid on vastavalt vajadusele paigutatud. Ärkab üles, kirjutab nähtu kohe paberile ja jääb uuesti magama. Ainult ühes kohas osutus hilisem parandus vajalikuks.

Une kirjeldusest nähtub, et tegemist oli spirituaalse ja kirka unega. Leian, et Mendelejev oli ühenduses ID-ga, kus vajaliku info sai. Konkreetses teemas oli kanal ID-sse peaaegu täielikult avatud, sest hiljem tuli ainult üks parandus teha. Siit järeldub, et unes saadud info tuleb kiiresti üles kirjutada, vastupidisel juhul võid unustada või muutub ehk teabe liikumine ID-st meie Universumisse ja Maale on komplitseeritud. Väidetavalt olla inimese ajus käbinääre, mis teatud tingimustel ja olukorras aktiveerub ning suudab luua avatud kanali ID-ga. Aju on piltlikult Bluetooth, mis ühendub arvutiga ehk Infodimensiooniga. Sõltub Bluetooth tehnilisest karakteristikust, kuidas, mil moel ja kui palju infot saab.

Kuidas saab olla võimalik, et kuskil asub müstiline ID, kuhu on koondunud kõiksuse kogu info ja kui planeedil Maa konkreetselt sinuga on olnud või tuleb mingi sündmus, siis saad teabe ID-st? Natuke segane lugu…

Loomulikult ma ei tea täpseid asjaolusid, kuid isiklikud vaatlused ja järeldused viitavad nn dimensioonile, mida nimetan ID-ks. Minul ja inimkonnal tuleb puudu teadmistest, et selgitada pädevalt ümbritseva toimimist. Mulle näib, et Infodimensiooni ja kõiksuse omavaheline suhtlus võib mingis osas põhineda kvantpõimitusele. Lihtsustatult väljendades ühes punktis tehtud otsus mõjutab silmapilkselt lõpmata kauguses teist punkti, mis on seotud põimumisega. Punktid 1 ja 2 on identsed ning omavaheline muutumine toimub sünkroonselt. Sisuliselt on tegemist duaalsusega.

Kvantpõimitusest on tuletatud kvantteleportatsioon ja info edastamine põhineb kvantefektile. Põimunud kvantsüsteemide oluliseks omaduseks on asjaolu, et mõõtes üht süsteemidest, saadakse automaatselt teada, millises olekus on teised süsteemid.

Ülaltoodut arvestades selgub, et ükspuha, mis kõiksuses toimub, võib esineda koopiana ka ID-s ja vastupidi. Seetõttu on võimalik „hõlpsalt” teada, mis toimus minevikus või juhtub tulevikus! Teadmisi ammutad ärkvelolekus või unenägu nähes!


Oletan, et ümbritsev materiaalne ja mittemateriaalne, sealhulgas teadvus, mõtted, info, emotsioonid jms, samuti aeg ning ruum kui ka aegruum ehk kokkuvõtvalt kõiksus on puhas energia. Arvan, et:

⌘ Kõikidel füüsilistel ja mittemateriaalsetel üksustel on oma ainukordne energeetiline koosseis. ⌘

⌘ Sõltuvalt inimesest oled suuteline tajuma eriliigilist energiat. ⌘

⌘ Eranditult kõikidel elusolenditel on isiklik energeetiline identiteet. ⌘

Inimestelt kiirguvat energiat on võimalik eristada. Lemmikloomadel ja igal üksikul objektil – taimed, erisuuruses kivid, looduslikud vaatamisväärsused jms on samuti oma ainulaadne energeetiline jälg. Energia tajumise intensiivsus võib olla sõltuvuses ümbritsevatest keskkonnatingimustest, näiteks ilmastikust, kliimast, planeetide ja tähtede seisust vms.

Teist inimest või elusolendit on võimalik tajuda ka suurelt distantsilt (rääkimata lähidistantsist). Kes ei oleks seda kogenud? Kui vaadelda inimest energeetilise osakesena, siis võib väita, et ta on osake Infodimensioonist või kõiksusest. Seega lisaks võimalikule kvantpõimituse põhimõttele suudab inimene teist inimest tajuda ka individuaalset energeetilist jälge kasutades.

Teoreetilises käsitluses teed Maal toimingu ning selle mõju on võimalik tuvastada või taasesitada suvalises kõiksuse punktis. Info ei kao mitte kuhugi! Piisab ainult mõtlemisest, mis olemuselt on energia ja kindlate tingimuste korral võid liigelda, kus iganes soovid! Arvan, et hingelises olekus on kiire liikumine võimalik.

Võib-olla tulevikus oskab inimene erinevaid energiaid mõõteriistadega määrata ja mõõta (hetkel on kirjeldatav energia tuvastatav tajuga), mis üldistatult võib anda võimaluse liigutada materiaalset keha kuhu vaja. Oletan, et energiaosakeste omavaheline sidusus kui ka liikumine põhineb universaalsele süsteemile või süsteemidele, milles ajafaktor (minevik-tulevik) ei oma tähendust, vaid hetk omab tähtsust.

Vastastikune hingeline ja füüsiline armastus. Toimub kahepoolne andmine ja saamine, mis mõjutab positiivselt. Tähendab, esineb energiate vahetus. Armastuse jaoks ei oma lõpmatult avar ruum tähendust. Tunnet suudad tajuda ka suure vahemaa tagant – te ei pea ninapidi alati koos olema.

Sa tead ise, mis ja kes ning millised tegevused teevad sulle head. Vapustava muusika kuulamine, raamatu lugemine, filmi vaatamine, olnud sündmuse või emotsiooni meenutamine, tööalane tegevus, treening, taim, loom, lind, loodusvaade, maitsev söök, värske õhk, lõhnad, päiksepaiste, uni jne. Teisisõnu kõik erinevad objektid ja sooritatavad tegevused sisaldavad eripärast positiivselt laetud energiat, mida vajad elamiseks!

09.08.2011. Cumulonimbus Capillatus Incus. Nomineeritud foto ja eriauhind fotokonkursil “Pilvejaht 2011”. Fotograaf: Henry Küla

Näide 1. 10.08.2022. Vaatan filmi „Unustatud”, mille lõppedes (kell 01:34) tekib suur positiivne energiavoog. Sa äkki avastad ja muutud vastuvõtlikuks positiivsele energiaväljale. Saad energiat väljastpoolt ja vastastikmõju tulemusena iseenda seest! Energia on meie ümber kogu aeg olemas!

14.07.2006. Liu sadama akvatoorium. Nomineeritud foto rahvusvahelisel fotokonkursil “Baltic Sea in My Eyes”. Publitseeritud fotoraamatus 2012. Fotograaf: Henry Küla

Näide 2. 26.10.2022. Trennis lobisen umbes 75 aastase mehega. Ta räägib, et käib naisega sageli metsas ja saab meeletus koguses head energiat. Rõõmustab ja tugineb korduvatele kogemustele, et nendel hetkedel jääb kõik negatiivne Tallinnasse! Näiteid võiks tuua palju ning lugeja teab, millest kõnelen.

Inimene on kui mesilane, kes lendab õielt õiele ehk sa liigud energialt energiale, millede hulk ja mitmekesisus on individuaalne ning põhineb isiklikule saatuslikule rajale. Eesmärk on end laadida ja kogeda hingelist puudutust ühest küljest. Teisalt, et sul oleks hea ning täieneksid hingeliselt. Intensiivne puudutus arendab sind kõige efektiivsemal moel!

Meid ümbritsev energiaookean on vajalik elamiseks. Analüüsi, eksperimenteeri ja mõtiskle, millised tegevused ja kes inimestest pakuvad sulle enim head energiat? Kuidas tajud energiavoo tekkimist? Millal energeetiline väli end parimal moel sulle avaldab ja miks? Eranditult kõike on võimalik tajuda – piirkondi, objekte kui ka sooritatavaid füüsilisi või vaimseid tegevusi.


⌘ Energia on äärmiselt dünaamiline, programmeeritav ja erinevalt tajutav ⌘

Näiteks inimene ja temast kiirguv positiivsus kui ka negatiivsus. Pluss- ja miinusmärk on mõneti tinglikud, sest ühte ja sama inimest võid sina tajuda positiivsena, teine isik seevastu negatiivsena. Või täna tajun teda positiivsena, kuid homme vihkan! Sa võid olla halvas tujus, kuid ometi kiirgad positiivset energiat. Sa oled heas tujus, kuid vastuvõtja kurdab sinu negatiivse energia üle. Elusolendi eripära on, et vajab nii positiivset kui negatiivset energiat. Näilise põhjuseta läheb su meeleolu äkki suurepäraseks või vastupidi halvaks. Proportsioon ja perioodilisus sõltub inimesest. Erinevate tegurite tõttu absoluutne ühekülgsus ja stabiilsus ei ole võimalik, mistõttu tajutav energia vaheldub.

Pluss- või miinusmärgi tunnetamine on sõltuvuses sinust enesest, vastastikmõjust (kõik mõjutab kõike) ja saatuslikust teerajast. Teist inimest mõista on lihtsam kui olla pahane ta saatuse peale ja kulutada energiat. Mõistmine ei välista temale osutatavat kriitikat ja negatiivsuse kogemise korral vajadusel kaitse- või ründetegevust.

Mõistmisvõime kui selline võib põhineda praeguse kui ka eelmiste elude kogemuste ehk tarkuste koosmõjule. Sinu hinge isiksuslikud omadused võivad soodustada teise inimese mõistmist, näiteks omakasupüüdmatus, arenenud empaatiavõime, humaansus, leplikkus jms. Tähtis tegur on intuitsioon, mille abil hoomad ta hinge, saad infot ID-st ja mõistad inimest sügavamalt ning laiemas kontekstis.

Üldistatult positiivsus toob naeratuse huulile ja negatiivsus tekitab stressi, vastavalt muutub kehakeemiline koosseis. Toimub liikumine mikrotasandil, mis on samuti energia. Sa saad teada, kuidas tunned end! Erimärgilisel energial on õpetamisfunktsioon. Negatiivse eripära on, et õpetab eriti intensiivsel moel. Kogemus iseenesest on pluss märgiga – sa rikastud ja saad targemaks ning arened! Järelikult oled mitmekesine!

Kui koged negatiivset olukorda, siis küsi, mida see olukord või inimene vms sulle annab, millisel moel saan targemaks ja kuidas peaksin reageerima? Sageli ei ole võimalik vastust kohe leida ehk vastupidisel juhul ei oleks maailmas probleeme olemas. Tavapäraselt tuleb vastus ajaga, lühema või pikema perioodi vältel. Alles siis saad aru, miks olukord on/oli, millise(-d) kogemuse(-d) omandad(-sid), milline on/oli kõige mõistlikum tegutsemismudel?

Reeglina sa valid inimesi või tegevusi, kes-mis pakuvad sulle head energiat, mida nimetad positiivseks. Sa püüad vältida tegevusi ja inimesi, millede-kellede energia sulle ei sobi ja nimetad negatiivseks energiaks.

Negatiivne energia võib su energeetilist olemust häirida vähemal või suuremal määral, mis võib lõppeda ka surmaga. Negatiivne energia võib su energeetilist balanssi vähendada ja tunned, et sul on energiat üha vähem. Erandlikes olukordades võib negatiivne energia sulle jõudu juurde anda. Näiteks kui pead ennast või teisi kaitsma jms.

Positiivne energia võib erandlikes oludes omandada spetsiifilise vormi, koostise või energeetilise väärtuse, mida nimetatakse armumiseks või ka armastuseks. Selline vorm või maatriks võib olla ühepoolne kui ka kahepoolne. Kahepoolsuse korral vastastikune energia sobitub omavahel parimal võimalikul viisil, mis tähendab, et nad ei pea teineteisega täiesti sarnased olema, vaid kaks erinevat vormi ühilduvad. Kujunenud olukorda võiks tinglikult nimetada armastuse sümbioosiks. Piltlikult pluss ja miinus läidab hinges valguse ning soojuse!

Järelikult võib armastus olla vastastikune visuaalne sobivus kui ka sobitumine maatriksina üksteisega, sobitumine on sealhulgas hingeline kui ka energeetiline, mida kahepoolne saatus näeb ette. Pakutav ja saadav mõlemapoolne positiivne armastuse energia on ilmselt absoluutne maksimum, mida nendel hetkel inimene on üldse suuteline kogema!

Inimese energeetiline vorm, nii positiivsus kui ka negatiivsus, vaheldub ja on muutumises. Teiseneb või täieneb. Puudub ühesuunalisus ja lineaarsus. Armastus võib samuti kasvada-täieneda või hoopiski väheneda ja kaduda. Elu on pidevas liikumises, mille vältel täieneme hingeliselt, mis omakorda põhineb saatuslikule rajale.

Oletan:

⌘ Hing ja tema energia on eristatavad ⌘

Piltlikult on hingel iseloom, üldistatult omadused, sealhulgas energia, millest ta ilmselt koosneb. Omadused ja energia on eristatavad, kuid on lahutamatud ja toimivad sünkroonis. Inimest on võimalik identifitseerida hinge või energia alusel.

Kõik eluslooduse üksused tunnetavad positiivsust ja negatiivsust, mis väljendub keemilises muutumises. Inimene, loom, putukas, taim jms. Pluss ja miinus on tajutav ka hingeliselt, mistõttu väidan, et kõiksuses võib kirjanduslikult väljendades hea ja halva printsiip olla universaalselt levinud. Kui jah, siis peab kehtima süsteem ning seaduspärad. Kahetsemine ja andestamine (loe 48. peatükki) võivad olla osa üldisemast reeglistikust.

35. PEATÜKK ⟡ Hingelise tundlikkuse arengu keerdkäigud ⟡

Kooliõde Katrin hakkab silma juba teises klassis. Tema hingelise põhiolemuse tajumine on üsnagi lihtne ja kiire. Sarnaselt teistele lastele, keda olen kirjeldanud erinevates peatükkides ja kokkuvõtvalt 17. peatükis. Toon taaskord välja hingelise põhiolemuse teooria, mida esmakordselt defineerisin 9. peatükis:

⌘ Hingeline põhiolemus on kõikide erinevate elude jooksul omandatud teadmised ja kogemused kogumina, mida võib nimetada tuumaks. ⌘

Koolis ja vabal ajal tüdrukutega suhtlemine ei põhine jõu-, võimu- või domineerimispositsioonile – kes keda allutab, vaid vastastikusele siirale huvile. Välja arvatud erandid. Seetõttu on tütarlastega lävimine kerge ja suhteliselt vaevatu, mis omakorda tähendab, et tema hinge- ja mõttemaailm on tuttavam, soositum ja mõistetavam kui poisi oma. Kui on valida, siis eelistan tüdrukuid ja poisse vähem.

Seepärast taju- ja tundemaailm areneb käsikäes tüdrukutega! Kogetav hingeline puudutus süvendab ja arendab tundlikkust!

Katrini sügava tunnetamisega kinnistub lõplikult saatuslik käsitlus, mis sai alguse juba varasest lapsepõlvest seonduvalt tüdrukute hingelise põhiolemuse tajumisega, et naissugu on väga eriline… Panen kolm punkti, sest tänaseni on põhjused ja seosed täielikult teadmata, miks saatus antud omapära ilmnemise minu jaoks määras.

Naissoo erilisus vajab lähemat selgitamist. Tüdrukuid või naisi tajun eripäraste ja äärmiselt intelligentsete olevustena, kelledel on kõrge vaimne võimekus ja väga lai silmaring. Nad on hingelt puhtad justkui kirkalt valge paberleht ja ilma ühegi plekita.

Naine on alati esiplaanil, veatu ja sisuliselt iidol või ingel, kellele võiks mees altpoolt üles vaadata. Olema aupaklik, abistav ja lugupidav ning osutama talle alati altruistlikult suurt tähelepanu. Naine ei eksi kunagi ja kui ikkagi juhtub, siis on tegemist „erandiga”!

Kirjeldatud arusaam naissoost esineb kuni aastani 2007 (40 a), misjärel hakkab tasapisi muutuma ja mõistan, et ka naised sarnaselt meestele võivad olla eksiteel, käituda vastuoluliselt, valetada, vägivallatseda, varastada jms… Eeltoodud „erandliku naise” ilmnemine ajaga üha enam sageneb… Põhjuseid on kaks. Selleks ajaks (2007) adun, et koolikiusu koorem on õlgadelt kadumas ja saadud vaimne trauma lahtumas (ca 27 aastat hiljem). Teine põhjus on õiguslik vaidlus ühe naisterahvaga ja protsesside vältel paljastuv tema valelik ja kalestunud pale.

Naiste idealiseerimine väheneb ja näen üha enam nende pahupoolt. Elu oma mitmekesisuses pakub selleks erinevaid elulisi situatsioone ning naiivne lillelõhnaline illusioon hajub üha kiiremini, mida tugevam tuulehoog on.


10.12.2014 (47 a) on põgus vestlus naisega TT, kelle hingelist põhiolemust tajun suurepäraselt, kuid käesoleva elu iseloomulikke detaile väga puudulikult. Olen šokeeritud, et põhiolemus ja praeguse elu komponendid erinevad üksteisest oluliselt! Üks väheseid või esmakordne sellelaadne intensiivne kogemus minu elus!

TT väline sära, intelligentsus ja arukus on põimitud äärmusliku egokesksusega, õeluse ja kurjusega… Esineb nartsissism ja vähene empaatia või selle puudumine… Olen hämmastunud, sest hingeline põhiolemus neid asjaolusid ei näita… Seega esineb suur vastuolu… Tegemist on veelgi enam silmi avava olukorraga, kus mõistan taaskord, et naine oma olemuselt ei olegi niiväga haruldane… Naissoo kuvand ingellikkusest mõraneb edasi…

Mitmeid aastaid vestlust järjepidevalt analüüsides olen jõudnud arusaamisele, et saatuse tahtel pidi kõnelus toimuma, et omandaksin minu jaoks ainulaadse kogemuse, mis õpetab ehk tarkust ei ole kunagi palju. Sain teada, et hingeline põhiolemus ja praeguse elu iseloom võivad üksteisest märgatavalt erineda ning teiseks naine ei ole hingeliselt eripärasem kui mees.

Ometi saatuslikul teerajal on naine oma isikus olnud väga kõrgelt hinnatud põhjuslikult! Kogetav koolikius tekitab ja salvestab negatiivseid emotsioone. Tüdruku või naise hingelise põhiolemuse tajumine kutsub esile positiivseid tundeid. Järelikult miinus ja pluss läbi eluperioodide püüavad leida tasakaalu! Umbes 40 aastaselt koolikiusu aktuaalsus sisemaailmas tunduvalt väheneb või kaob. Samal ajal „naine kui jumalus” jätkub hääbumist. Tuletan, et selles vanuses kirjeldatud tasakaal ei ole enam niivõrd vajalik.


24.09.2021. Vastu hommikut näen nn wow sisuga und, mis selgitab ja näitab ära põhjused ning seosed, miks läbi elu olen pidanud ja suutnud valitud naiste hingelist põhiolemust suurepäraselt tajuda? Olen leidnud vastuse läbi teadliku elu vaevanud küsimusele!

Lihtsuses peitub võlu ning vastus on lakooniline. Unes tajun ja pildikeel kirjeldab, et suur osa naistuttavaid minu elus on põhjuslikud hingelise arengu seisukohalt vähemal või suuremal määral.

Paljude naistega (mitte kõikidega) suheldes minu hing muutub tundlikuks ja vastuvõtlikuks. Sageli tajun naise hinge põhiolemust suhteliselt või väga hästi, mis sisuliselt ja piltlikult tähendab, et minu ja naise hing kommunikeeruvad üksteisega. Samal ajal naise füüsiline, argine ja maine „mina” ei pruugi sellest aru saada ega teadlik olla.

Minu hingele on oluline tajuda teist hinge. Saatuslikku teerada arvestades on kujunenud, et naise hinge tajun kiiremini, laiahaardelisemalt, sügavamalt ja mõnevõrra paremini kui mehe oma.

Teise hinge tajumine on tähtis minu hingelise tundlikkuse arengus. Iga tajumine arendab ja õpetab. Tunnetuslikud kogemused on vajalikud mateeria ja immateriaalsuse erinevate tahkude lahti mõtestamisel ning tajumisel.

Sõltuvalt hingelisest arengust on ka unenäod vastavad oma süžee, arusaadavuse, erinevate tajuvormide, sõnumite sisu ja hulga ning mäletamiste poolest.

Kordan üle lõigu, mille tõin välja 8. peatükis: “Järelikult. Mida rohkem keda/mida sügavuti tajud ja oled hingest puudutatud, seda efektiivsemalt su hingeline tundlikkus areneb. Seega sul edeneb ka oskus oma hinge võimalikult hästi hingelistele puudutustele avada. Tegemist on sisuliselt hinge tundlikkuse õpingute ja treeningutega.”

Septembri lõpus 2021 mõistan, et inimese hinge tajumisel ei ole oluline tema vanus, sugu, päritolu, isiklik ja isiksuslik ning ühiskondlik statuut. Seega inimeste tunnetamine varasest lapsepõlvest kuni tänaseni on teinud läbi omalaadse arengutsükli.

Hingelise tundlikkuse mõjusama arengu tagab sinu oskus oma hinge kuulata. Kui inimene ei kuula või ei oska oma hinge kuulata ja langetab reaal-materialistliku otsuse, siis see võib olla vastuolus hingelise maailma olemusega. Endas võib tekkida sisemine konflikt ja pinge.

Mida aeg edasi, seda lihtsam on olla oma hinges tundlik ning ammutada iseendast infot. Elu soodustab seda.

Järelikult nähtud uni on õpetlik, et jõuaksin enamike eelkirjeldatud tõdemusteni!

Iga inimene saab ennast analüüsida ja võib leida vastuseid, miks ta käitus elu jooksul niimoodi ning mitte teistmoodi? Samuti on võimalik jõuda enda unede sisudes järeldusteni, miks ja mida pidin nägema ning kas selles on sõnum või mitte?

Tüdruku või naise hingeline tajumine on arendanud minu hingelist tundlikkust oluliselt.

Hingeliste puudutuste temaatikat ja teooriat käsitlesin põhjalikumalt 17-ndas ning 30. peatükis.


Olenemata, et Katrini hingelist põhiolemust tajun hästi, siis tema käesoleva elu inimlikku iseloomu mitte. Võin enesele öelda, et ta meeldib mulle. Meeldivus jätkub kolmandas ja neljandas klassis ning samm-sammult võimendub. Tohutu vaimustus ja roosad prillid ees on viiendas klassis ning kuuendas (12 a) toimub magus edenemine. Armumine!

Ma ei saa armumisega mitte kuidagi hakkama. Tegemist on klassikalise platoonilise ja ainult endale teada oleva seisundiga. Katrin ei tea mitte midagi! Ja põhjuslikult. Minu enese hing aeg-ajalt kuulutab, et ma ei paku talle üldse huvi… Kusjuures hing ei eksi oma teadetes kunagi ja nii ongi…

Kuues klass. Aprilli lõpp (1980), päikesepaisteline ilm, +6 kuni +8 C, nõrk tuul. Teel koolist koju. Katrin on viimastel nädalatel sedavõrd minu mõtetes ja tunnetes, et esineb teatud paine või koorem, mis ei ole raske, kuid haldamine on keeruline ning ma ei tunne end ära… Kuidagi teistmoodi on olla… Ometi kuskilt kaugustest esinevad nõrgad signaalid, mis peegeldavad midagi omast…

20.05.2012. Fotograaf: Henry Küla

Koju jõudes viskan koti nurka, vahetan riided ja lähen järve äärde jalutama. Päike paitab nägu ja unistan temast… Äkitselt esineb vaimne plahvatus – ma armastan teda! Olen väga õnnelik… Taaskord kolm punkti ja ma ei lasku pikka arutellu armastuse üle, sest sellest tundest on kirjutatud väga palju. Enamik meist teavad, millega on tegu.

Tähelepanuväärne on hoopiski asjaolu, et tean väga selgelt, mis on armastus! Kuigi antud tunnet senise elu kestel ei ole varasemalt kogenud… Juba teel koolist koju esinevad märgid, et hinges on midagi omast ja tuttavlikku… Seega esineb peegeldus ja kaja eelmistest eludest, mil olen inimesena kedagi armastanud… Taaskordne kinnitus hingelisele järjepidevusele ja reinkarneerumisele elust elusse!

17. peatükis kajastasin Anneli ja Inge lugu, mis illustreerib samuti hingelist mälu eelmistest eludest.

Leian, et armastus on saatuse poolt määratud seaduspärane põhjuslik atribuut, mis teatud hetkel aktiveerub ning kestab kindla perioodi. Perioodi all võib pidada silmas lühemat või pikemat ajavahemikku. Pikema puhul kuni elu lõpuni.

Armastuse põhjuslikkust saab tõenäoliselt iga inimene ise analüüsida. Näiteks, milliseid muutuseid armastus sinu elus teeb, millised on kogemused-õpingud ja saadud tarkused? Kas armastusega seonduvalt on võimalik kõike lahti harutada ja mõista, ma öelda ei oska. Mina isiklikult selleks suuteline veel ei ole, kuigi edaspidi püüan teemasse vähemalt ühes peatükis süvendatult läheneda.

Peatükk on kirjutatud märtsis 2022.

%d bloggers like this: