Teen raamatu sisusse väikese ja planeerimatu muudatuse ning puudutan mõne sõnaga sõjaga seonduvat.
23.06.2014. Pirita. Fotograaf: Henry Küla
Aktiivne sõda Euroopas on suurendanud plahvatuslikult infohulka. Ilmselgelt on info vajalik, kuid juba varasemates peatükkides märgitult, peaks tegema valikuid, mida lugeda ja vaadata. Põhjaliku inimesena püüan alates neljapäevast 24.02 tutvuda tohutu ja mitmekesise teabega, et saada terviklikum pilt toimuvast niivõrd kuivõrd võimalik. Sinna sekka satub sõjapropagandat kui ka võltsinfot. Seega ma ei tee valikuid, vaid ahmin kõike sisse ja vaimsest energiast ca 90% kulub väga pingelisele sisule. Enesele aega ja tähelepanu sisuliselt ei jagu.
Ma ei ole varasemalt nii lähedalt massiivse sõja olemust kogenud. Pulss on tavapärasest natukene kiirem, vererõhk kõrgem ja söögiisu vähem. Hoomad suhteliselt terviklikult ja järjepidevalt seda mõõtmatut valu ning ängi. Seega püüad pinge kinni, mida omakorda võimendab loetu ja nähtu. Taaskord jõuame korratud teadmise juurde:
⌘ Kõik (elus ja elutu) on kõigega mõjusas põhjuslikus vastastikuses nähtavas-nähtamatus-tajutavas seoses ning kõik mõjutab kõike vähemal või suuremal määral. ⌘
Pühapäeva õhtuks 27. veebruariks 2022 on karikas täis ja enam midagi sisse ei mahu. Aju blokeerib teabevoo ja välised mõjutused. Järelikult aju on piiratud ressurss, samuti hing signaliseerib, et olen läinud üle piiri. Väga hea õppetund! Pean jätkuvalt õppima infot valima, et säästa ennast. Tean juba praegu, et õpinguid kannab edu, kuid millise aja jooksul, on teadmata.
Pärast blokki mõne tunni tunni pärast tekib vastupidine seisund ja vaimse keskendumisega suudan kutsuda esile taju eriliigi, mis loob nõrga ühenduse nn intelligentse teadvusega (IT). Isiklikult arvan, et kõiksus meie ümber sisaldab erinevaid materiaalseid ning mittemateriaalseid jms dimensioone, paralleelseid universumeid, erinevaid reaalsuseid ning määratlemata koosluseid, mille suhtelises keskmes on infodimensioon. Kõiksust tervikuna „haldab” intelligentne teadvus.
Eripärase tajuliigi tunnen ära, mida mäletan ühest kirkast unest 2006. aasta algusest, millest edaspidi. Omalaadne ühendus IT-ga mõjub jõudu tekitavalt kui ka rahustavalt ja tollel hetkel väga soovin, et minu poolt kogetav võimas hea energia laieneks kõikidele inimestele, kes Vene-Ukraina sõja pärast südant valutavad ning võigast Vene agressiooni ei poolda.
Paljudel või enamikel inimestel on omad meetodid, kuidas ühenduda temale teadaoleva nö kõige kõrgema jõuga, Jumalaga, vaimsusega vms, kes-kuidas mõistab, tunnetab ja nimetab. Maakeral elab ca 8,6 miljardit inimest ja igal ühel on oma isiklik teerada, mis sisaldab temale ainuomaseid tõdesid. Kõik teerajad ja tõed on vajalikud, et läbi eluliste kogemuste toimuks hinge täienemine.
Väita, et kellegi inimese tõde on vale, oleks ennatlik. Samal ajal kõikide tõdedega ei ole võimalik nõustuda ja asjakohane kriitika on lubatud. Seda kõike tegelik elu pakub. Konkreetsel juhul väljendub sõjana.
Olen püüdnud isekeskis arutleda ja mõtiskleda, mil moel võiks sõda inimesi mõjutada? Ilmselt kasutan mõistust, mis paraku on väga-väga piiratud ning mulle näib, et küsimusele vastamisel ma ei ole suuteline taju rakendama. Ometi intuitsioon võib esineda ka enesele teadmata.
Üldistatult ja inimkonda perspektiivis vaadeldes võib sõda või sõjad tingida edaspidise vägivalla vähenemise. Inimkonna teadaolevat ajalugu vaadates selgub, et sõdu on olnud palju, mis ühele poolele toob kaotuse ja teisele võidu. Üks astutud samm viib järgmiseni.
Kas inimkond on oma arengutasemel jõudnud sinnamaani või ei jõua kunagi, et vägivald väheneb, tarkus suureneb ja hinge olemasolu tõuseb üha kindlamalt esile või mitte? Kas Vene-Ukraina sõja lõppemine ja tulemus vähendab edaspidi vägivalda või mitte?
Ettemääratuse printsiibi alusel on sõja algus ja lõpp määratud, samuti tagajärg, mis omakorda on infona (energiana) kirjeldatud infodimensioonis. Kas jätkub ühiskondade vägivallaga allutamine või areneb enam rahu ja üksikisiku loov areng? Olenemata vastusest kõik tuleb niikuinii, mistõttu tavainimese seisukohast vaadatuna klammerdumine igasse sõjaga seonduvasse infokildu ei ole vajalik.
Kui võitjaks osutub Putini režiim, on tõenäoline, et vägivalla eskalatsioon maailmas jätkub. Sellisest arengust võib tuletada, et inimkond on alles oma tee alguses ja lootus, et tarkus, humanism ning rahu on levimas, osutub enneaegseks. Seetõttu tsivilisatsiooni edaspidine teekond on jätkuvalt erakordselt käänuline. Piltlikult igal käänakul toimub oluline konflikt või sõda, mis omakorda küll sisaldab õpinguid ja teadmisi, kuidas edasi liikuda; kuid kas teadmised on piisavad, et neid vastu võtta ja targemaks saada ning tuua inimene rahumeelse arengu juurde? Kas meeletu vägivald jätkub veel aastakümneid, sajandeid või enam, on keeruline oletada.
Vägivald iseenesest toob reaal-materialistliku maailmapildi intensiivselt esiplaanile ja tahapoole asetub hingelis-immateriaalne käsitlus. Seega kommunikatsiooni enda hingega ei ole soodustatud, mis omakorda tähendab, et inimese areng on takistatud. Üldistatult ta peab tegelema ellujäämisega ja enese kuulamiseks energiat napib.
Vaadates üksikisiku ja ühiskondade platvormilt, ma ei usu, et inimkonna eksistentsi mõte on end lõputult sõdadega koormata ja näiteks tuumasõja korral Maa hävitada. Samal ajal välistada ei saa põhjusel, et inimesed ju hävitavad end ja miks kogu Maa ei võiks kaduda?
Kui vaadata Maad näiteks kaugemalt, mõne kõrgelt arenenud tsivilisatsiooni vaatepunktist ja Maa hukkub, siis tegemist on teadmisega, et meie siin, näiteks Orioni tähtkuju elanikud, oskame edaspidi olla targemad, et oma elu tuksi mitte keerata. Õpetus on silme all, mis juhtus Maaga kui inimesed tegid nii ja naa. Oluline on vaatepunkt, kus kohast jälgida! Kui lugeda teooriat, et kõik on kõigega seoses, siis ei saa eeldada, et Maa on sõltumatu üksus meie universumist või kõiksusest. Kõiksuses on kõik omavahel seotud!
Võib-olla tähistab võitu Lääne progressiivne ühiskond ja sellistel tingimustel oletan, et inimese vaimne areng saab suurema tõuke. Ei saa välistada, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitatakse Nobeli rahupreemia kandidaadiks. Vaimse arengu levik võib soodustada enese kuulamise oskust, mis on oluline intuitsiooni ilmnemisel ja hinge tajumisel.
Üksikisik areneb ning täieneb, mille aluseks on valikud. Iga inimene teab, milliseid valikuid ta kaalub ning millise otsuse langetab. Valikuid ei ole lõputult, mille summa on võimalik kokku arvutada. Järelikult ka kogu inimkond täieneb ning teeb valikud kindlas ajahetkes. Näiteks sekund, minut ja kuni teatud periood mahutab konkreetse arvu tehtud ning tegemata valikuid, mis määravad, kuidas ühiskond liigub. Saamegi teada ettemääratuse sisu, mis isiklikul arvamusel on kirjeldatud infodimensioonis (ID).
Väga põnev oleks teada, millisel moel ID-sse info tekib ja millal on tekkinud? Mulle näib, selle eest vastutab Intelligentne Teadvus (IT). Intuitiivselt panen suured tähed, kuid ma ei oska selgitada IT olemust. Mõistus jääb kohe hätta ja enese hingega kontakteerudes vastust ei tule. Küsimuses esinev „millal” on tõenäoliselt eksitav lähenemine, sest aeg on inimese väljamõeldis.
Alates 24.02 ja iseäranis 26.02 on raamatu lugemus suurenenud ning tagasiside on väga positiivne. Mul on siiralt heameel, et minu tagasihoidlikud kirjutised pakuvad Teile huvi ning puudutavad ühel või teisel moel. Suur-suur tänu!
Veebiraamatu vaieldamatu eelis paberi ees on, et saad lisada kirjutisi operatiivselt ja vajaduspõhiselt ning täiendada ja muuta. Ilmselge miinus võiks olla, et raamatu ülesehitus võib kujuneda hüplikumaks. Ometi info edastamine kui selline jääb alles.
Valitud unenägude avaldamiseni olen soovinud jõuda raamatu teises pooles. Paraku poliitilised sündmused Euroopas on tõusnud kiiresti aktuaalseks ja minu isiklik taju annab märku, et 1-2 unenägu toon juba praegu eetrisse.
Poliitilisi unesid näen üsnagi harva. Putinit olen unes näinud umbes 5-6 korral viimase ca 10 aasta jooksul. Iseenesest ei ole tegemist millegi erakorralisega ja oletan, et tuhanded inimesed näevad teda samal hetkel igaöiselt unes.
Ma ei lasku detailidesse, miks inimene und näeb? Sellest kirjutan edaspidi pikemalt. Hetkel siiski mainin, et ilmselt on tegemist aegade algusest loodud meetodiga, kuidas ümbritsevast keskkonnast või kõiksusest infot hankida. Klassikalises ja arusaadavas mõistes läbielatud päevasündmuseid näeme sageli ka unes. Tegemist on pelgalt ühe võimalusega, mis on otseselt sinuga seotud. Unenäod pakuvad sealhulgas infot, kus sinu sidusus on väga kauge ja kaudne ning uni ongi ainuke võimalus infot saada… Panen kolm punkti, sest ainuüksi öeldud lause vajab pikemat seletust.
Poliitilisi unesid näen öeldult vähe ja üles ei kirjuta, sest väga üldise info tõlgendamine on keeruline. Samal ajal olen iseendale tänulik, et paar kirgast unenägu märkisin igaks juhuks üles ning nendest allpool jutumärkides. Ühe une sisu ja resümee seisuga 15.09.2021:
„Vastu hommikut näen rikkaliku stsenaariumiga unenägu. Puud on lehtes ja on soe. Lõunane ja pärastlõunane aeg. Ilmselt on tegemist ajavahemikuga mai kuni september kaasa arvatud, aastaarvu ei ole märgitud. Vladimir Putin on visiidil Eestis ja hetkel Kadriorus. Käib erinevates kohtades – Poska tänava kandis, Narva mnt Kadrioru poolses osas ja A. Weizenbergi tänava piirkonnas. Võib-olla veel mõnel tänaval, kuid ei mäleta. Võimalik, et Bensiini tänava rajoonis samuti. Seal on autodega politseijõud. Operatiivautod sõidavad veel Poska tänaval vastassuunas.
Tänavatel on uudistajaid suhteliselt palju, kuid mitte massiliselt. Putinit sõidutatakse autoga. Samuti käib jalgsi väiksema või suurema saatjaskonnaga. Väikseim kaaskond koosneb kolmest ülikonnastaetud mehest. Jala olles tutvub mitmete mainitud tänavatel asuvate hoonetega. Lähemalt vähemalt kahega, kuhu ka sisse astub.
Sel samal päeval on mul on Putiniga põgus vestlus. Võimalik, et teel Kadriorgu või Kadriorus. Vestluse sisu ei mäleta.
Venemaa presidendi saatjaskonda, vilkuritega politseiautosid ja turvajõude jälgin sealhulgas taevast. Hingena on mul võime navigeerida kiiresti nii maal kui õhus.
Unes on üksikuid detaile ning viiteid Raua tänava saunale.
Politseiautod sõidavad taas sireenide saatel Weizenbergi ja Poska tänava ristist piki Poska tänavat kiiresti vastassuunas. Tõusen lendu ja jälgin toimuvat taevast. Taevas püsimine on muutumas keeruliseks… Avan silmad ja uni lõpeb.
Resümee. Une kirjeldus on üsna kokkuvõtlik. Süžee kujutab ilmselt Putini riigivisiiti Eestisse, mis võib toimuda tulevikus või mida juba on tahetud reaalselt korraldada või on otsitud selleks võimalusi või veeretatud mõtteid idee tasemel. Või on idee, mida soovitakse tulevikus teostada ehk info kui selline on üleval, olenemata ajastust (minevik või tulevik).
Käesolevate teadmise alusel on Eesti-Vene poliitilised suhted keerulised ja väga vastuolulised. Seetõttu unenäo stsenaarium on pigem filmilik ning tulevikus ei realiseeru. Minu kohtumine Putiniga selgitab, et hingena tajun riigivisiidi korraldamise ideed minevikus või tulevikus ja mõnevõrra tema hinge või infot, et ka teda on informeeritud või informeeritakse mõttest, et Eesti tahab teda külla kutsuda. Seega on olemas info, mille olen kinni püüdnud. Une süžee on esitatud selges pildikeeles, et saaksin võimalikult hästi aru ning minu hinge taju on visuaaliga sünkroonis.
Unes esitatud sündmustik mind ei üllata, sest olen Putinit varemgi unenägudes näinud. Küll on huvitav komponent, et riigivisiidi toimumise infot on pildikeeles üsna hästi näidatud ning jääb suhteliselt hästi meelde.
Une suhtes ei oska pädevat seisukohta võtta ning täna pean nähtut meelelahutuslikku žanrisse kuuluvaks.”
15. veebruaril 2022 aastal, mil antud peatükki kirjutan ja vormistan, pean paslikuks eeltoodud und täiendavalt resümeerida. Vähemalt osaliselt on tegemist ennustava unega. Putini isik seoses Ukraina sündmustega on tõusnud teravalt esiplaanile, mis tähendab, et juba septembris 2021 oli info üleval, et tulevikus tõusetub ta vähemalt Eestis kindlalt ja oluliselt päevakorda. Täna näeme, et temaatika on tähtis ka Euroopas ja maailmas.
Kas Putini visiit Eestisse tulevikus realiseerub või mitte, näitab aeg? Mõistusega lähenedes selline käsitlus tundub olema võimatu. Või riigivisiiti tõlgendades selgub, et Eesti kaotab suure naabri tegude tõttu tulevikus iseseisvuse… Taaskord keeruline arvata ja loodan, et midagi halba ikkagi ei juhtu.
Järgmised kaks und kirjutasin enese jaoks üles lühidalt mõne faktina. Jutumärkides:
„09.04.2021. Samal ööl kahes erinevas unes näen sarnast sisu mõneti erineva nurga alt, kus pildistan Vladimir Putinit. Ta on väga reserveeritud ning asjalik. Ühtlasi ka mõistev ning lubab ennast põhjalikult jäädvustada. Poseerimisel sealhulgas arvestab minu soovitustega. Tajun endas väga suurt aupaklikkust kui ka kartust ning pinget.
Resümee. Miks minu unedes on kaks sarnast, kuid teatud erinevusega stsenaariumi, on selgusetu. Ühine nimetaja kahe unenäo vahel on pinge. Miks pinge, on arusaamatu? Kas mingi tulevase probleemi hoiatus?”
Aprillis nähtud und on täna 15. veebruaril 2022 mõnevõrra lihtsam tõlgendada. Tegemist oli ennustava unega, mis kirjeldab, et seoses Putiniga tekib tulevikus väga suur pinge. Pinge iseenesest võib-olla näitab, et Venemaa võib alustada Ukraina vastu laiaulatuslikku sõda… Kas tuleb sõda või mitte, selgub ajaga… Või pinge olemus näitab, et seoses Putiniga on intensiivne pinge ka edaspidi.
Paljude riikide liidritel on tema vastu aupaklikkus kui ka kartus samaaegselt. Seega unes püüdsin kinni tunnetuse, mis inimeste ajaarvamise mõistes edaspidi mõningatel tähtsatel riigijuhtidel ja teistel kodanikel esineb.
Näha pildistamisest kahte natuke erineva sisuga unenägu võib tähendada, et seoses Ukraina sündmustega esineb kaks põhilist tegevuskava. Suur sõda Ukraina ja Venemaa vahel või mitte? Või sõda Ukraina ja teda toetavate lääneliitlaste ning Venemaa vahel või mitte? Või teatud erinevusega duaalsus unede sisudes kirjeldab Putini dünaamilist ja oportunistlikku lähenemist poliitiliste küsimuste lahendamisele.
Asjaolu, et Venemaa president lubab ennast põhjalikult pildistada ja arvestab fotograafi soovitustega, võib viidata, et tema viimase aja avalikud esinemised on imagoloogiliselt põhjalikult läbimõeldud ning arvestavad professionaalide soovitusi. Näiteks, kuidas käituda ja olla „pika laua taga” kui sinu vestluspartner on teise riigi liider jms.
Kokkuvõtvalt. Ärgitaksin inimesi enese jaoks põnevaid, spirituaalseid või kirkaid unesid üles kirjutama. Arvan, et unede puhul on tegemist olulise infovaramuga, mida tõlgendades on võimalik silmaringi avarada ja targemaks saada.
Peatükk põhineb materjalidele aprill ja september 2021, mida on täiendatud 15.02.2022.
28. PEATÜKK ⟡ Info üleküllus. Vaba tahe – põhjus – tagajärg⟡
Jaanuari lõpus ja veebruaris 2022 on peaaegu 6-päevane periood, mil ma lauaarvutit ei kasuta, sest arvuti raudvara täiendatakse oluliselt. Sülearvutit näpin kuni 5 minutit. Seega olen harjumuspärasest internetist ja meediast eemal. Ainukesed infoallikad on TV ja raadio, millest tegelikkuses piisab küll ja küll.
Eks ma eeldasin, et netist eemalolek tekitab mentaalsed võõrutusnähud ja rahutuse. Nii ongi. Paar päeva on tunne, et midagi on puudu ja jääd ilma heast ning paremast… Päris huvitav on ennast kõrvalt jälgida ja analüüsida. Kolmandaks päevaks olen „uue” elukorraldusega suurepäraselt kohanenud.
Vaatan aknast välja ja tajun, et ülekantud tähenduses muutun taas inimeseks… Infokoorem on kadunud ja aju töötab oma rutiinses ning tavapärases rütmis. Aju on jõudnud oma „juurte” juurde tagasi ja toimib peaaegu sarnaselt nagu ta on selleks loodud – vastutab sinu olemasolu, eksistentsi ja arengu eest! Suriseb kvaliteetselt, efektiivselt ning kiiresti!
Eeltoodud tunde tekkimise ja teadmise üle olen natukene üllatunud ning samal hetkel mõistan, et plahvatuslik infokasv 20. sajandi viimasel kümnendil ja eelkõige 21. sajandil mõjub ajule koormavalt. Sõltuvalt inimesest ka tervisele oluliselt kahjulikult või suisa hukatuslikult. Eks seetõttu kasutan jätkuvalt nuppudega taskutelefoni, milles olen täiendavalt interneti välja lülitanud ning keelanud. Ja teadlikult ei olegi „nutikale” veel üle läinud, sest ei soovi kogu aeg online-s kükitada, pead väsitada ning järjepidevalt kättesaadav olla, „chattida või messida” jms.
Paralleeli võib tuua liigsöömisega. Toiduainetetööstus näeb vaeva, et pakutav oleks võimalikult maitsev ning toitev, kuid hüva amps ja roog tekitab sageli sõltuvust. Sellest võib tuleneda ülekaal ja võimalikud terviseprobleemid, mis omakorda päädib erinevate haigustega ja varasema surmaga.
Teabega on sama lugu. Esitletav info vormistatakse võimalikult ihaldusväärseks ja palun tarbi mind! Näiteks ajakirjanik soovib elada, seetõttu peab ta infot looma, et oleks hästi atraktiivne ja köidaks tähelepanu. Sellest sõltub toidulaud ja mitu terakest ta suhu pista saab ning kui palju krõbinat taskusse koguneb. Ajakirjanikest sõltub omakorda meediaettevõtete toimimine ja edu. Järelikult toimingud põhinevad valdavalt rahale ja kasumi teenimisele.
Samal ajal raha on inimese väljamõeldis ehk ümberpööratult, kas kogu väljamõeldud info on sinu jaoks üldistatult vajalik? Samuti teadmistepõhine info nagu haridus, avalik-õiguslik meediamaastik ja erinevad kultuuriilmingud, mis on hädavajalikud, kuid sedagi on vaja subjektiivsetel kaalutlustel selekteerida. Ka erameedia või mis iganes informatsiooni pead liigitama enesele tähtsaks või mitte. Infomass on tohutu ja inimene lihtviisil „murdub või lõhkeb”, sest temasse ei mahu kõike, vaid suhteliselt piiratult! Näiteks kui sa oled 100 aastane ja vaatad oma elule tagasi, et kui palju jõudsid ära teha või korda saata, siis mõistad, et ega midagi eriti ei teinudki… Oled jätkuvalt rumal ja lai tööpõld näikse veel ees olema… Ilmselt seepärast hing taassünnib järgmisesse materiaalsesse ellu või eludesse, sest ühest kehastumisest jääb väheseks…
Minu isiklik arvamus on, et kuni 85% infost, mis internetis või inimesega seotult levib, on mitteoluline, üleliigne ja võiks isegi väita, et teatud juhtudel rämps ning täielik pahn. Näiteks valikuliselt meedia, suhtlusvõrgustike või sotsiaalmeedia info ning pildi- ja videomaterjal jms. Sellest paremaks arusaamiseks pidin 6 päeva internetipuhkusel olema…
Samal ajal info, mis netis levib on osa inimkonna või riigi kultuurist. Järelikult kas sulle ei meeldi inimesed ja kultuur? Kultuuri alla käivad ka filmid, teatrietendused, haridus jne. Küsimus ei ole toidu ja info hulgas, vaid isiklikes valikutes, mis tekitab harjumuse ja sõltuvus ei ole kaugel…
Olen inimene ja kõigest mõjutatud, kuid väga värskendav oli end mõneks hetkeks (päevaks) kriitiliselt kõrvalt vaadata, sellest õppida ja targemaks saada. „Netipuhkusel” olles TV vaatamine natuke suurenes, kuid mitte oluliselt. Kontrollisin salvestatud filmid ja saated üle ning kolmandiku nendest kustutasin. Olin salvestanud põhjuslikult, äkki läheb vaja… Paraku kõike ei jõua vaadata ühest küljest ja teisalt aju ei võta infot lõpmatuseni vastu… Jällegi jõuame valikuteni või tervis saab kahjustatud.
Eelnevalt toodult vaatan aknast välja ja naudin vaatepilti kui kümmekond musträstast söögiplatsil toimetavad. Väljavaade pakub meditatiivset rahu ja hingele kosutust. Oled oma juurte juures tagasi…
Oletan, et liigne info tarbimine on tervisele kahjulik. Arvan, et kui aju ei tee elamiseks ja eksisteerimiseks vajalikke pingutusi, siis ta muutub laisaks. Sarnaselt füüsilise tegevusega kui oled passiivne, siis toimub samm-sammuline kehaline tagasiminek ja isegi lodevus. Kergelt ja lihtsalt saadav info muudab sind mugavaks, mis võib kogunedes tekitada sisepingeid. Stressi ja depressiooni üheks allikaks võibki olla toosama mitteoluline teave, mida ammutad. Pseudoinfo võib tekitada pseudoprobleeme. Sa avastad, et sinu vaimsete “kõrvalekallete” üheks allikaks on saast, mida netist üles korjad. Näiteks jampslikud vandenõuteooriad, lausvale, spämm jne.
Vaimsed häired võivad tekitada ka füüsilisi tüsistusi. Lõppvaatuseks on suitsiid või haigestumine ja ikkagi varajane surm. Ilmselgelt me kõik sureme ja põhjused on erinevad, mis taandub saatuslikule rajale. Küsimus, kas sinu saatuslik rada näeb ette palju probleeme või vähem sekeldusi? Kui püüad antud küsimusele vastuse leida, siis tead ka kuidas edasi käituda ja teha oskuslikumalt elulisi valikuid.
Tähtis on teada, et iga elatud päev, ka internetita, sisaldab teavet. Varasemates peatükkides on leidnud käsitlemist ja kordan üle, et umbes viiendaks eluaastaks on väikelaps omandanud juba päris palju füüsilise maailma teadmisi, mis tinglikult tekitavad ajus küllaltki tiheda filtri (filtri kohta loe 25 ja 26 peatükki). Filtri taha jääb sinu hingelise maailma ja -kodu tarkused, oskused, võimed ning tajud. Sõela ette moodustub reaal-materialistlik (RM) maailmakäsitlus, mida olen lahanud erinevates peatükkides. Näiteks teooria lehe 5. peatüki alt leiad definitsiooni.
Veelkord märgin, et hing hoolitseb sinu eest, et omandaksid füüsilise maailma tarkuseid. Kusjuures esineb omapärane paradoks! Mida rohkem RM-põhiseid teadmisi vastu võtad, seda enam võivad hinge enese tarkused unustusse vajuda! Tegemist on tõenäoliselt seaduspärasusega, et elulised kogemused täiendavad hinge olemust olenemata asjaolust, et sa mäletad enda hinge ja päritolu kui sellist hästi, vähe või üldse mitte; arvestad immateriaalse dimensiooni eksisteerimisega või mitte. Täielikult enesest teadlikuks saad sa varem või hiljem, kuid hiljemalt pärast keha surma.
Esineb mateeria ja immateeria vältimatu sidusus, millest kirjutasin 15. peatükis ning siinjuures toon meeldetuletuseks teooria lehe 15 peatüki alt välja definitsiooni:
⌘ Igavikulise hinge roll väikelapse arengus on oluline ja põhjuslik ning põhineb materiaalse ning immateriaalse maailma vältimatule kindlapiirilisele koostoimimise süsteemile ja seaduspärasustele. ⌘
Siinjuures kriipsutan alla, et kaasaja infoküllus ja sõltuvus seda tarbida võiboluliselt vähendada enda hinge tunnetamist! Sealhulgas intuitsiooni rakendamine võib olla tugevasti häiritud! Hoiatuse alt jätan välja teadmiste ja tarkuste omandamise ehk õppimise, mis nõuab vaimset pingutust – see tuleb hoopiski kasuks.
Võib tõusetuda küsimus kui hing minu eest hoolt kannab, siis kas vaba tahe on olemas? Küsimus iseenesest on poolik, sest hing on osa minust, kuid raamatus olen vahel märkinud, et kõiksuses esineb sidusus, põhjuslikkus ja ettemääratus.
Enamik minule täna teada olevast infost ja teadmistest viitab, et kõiksuses eksisteerib ettemääratus. Nii mõndagi on võimalik välja arvutada, mida on tehtud ja formuleeritud valemitena, teooriatena, definitsioonidena matemaatikas, füüsikas, keemias, psühholoogias, psühhiaatrias jms. Ümbritseva selgitamisel, ennustamisel ja toimivusel on võimalik näpuga järge ajada ning kõike väga täpselt kirjeldada. Meil on lihtsalt veel vähe teadmisi, et püüda detailselt ennustada ja välja arvutada. Kas inimesena ongi kõike võimalik ette teada? Väga keeruline öelda ja vastust ma ei tea. Küll on sinu hing selleks suuteline.
Arvan, et inimese saatus on määratud ning tema missioon on mööda valgustatud rada käia ja täita ülesandeid. Ehk püstitatud kohustuste lahendamise võrra muutud targemaks ja kogemused on aluseks hinge täienemisele. Ilmselt paljud meist soovivad teada, milline tema saatus võiks olla? Leian, et sinu hingel on su saatus teada, kuid inimesena ainult hoomad, mis sind ees võib oodata või üldse mitte. Seega inimesena sa oma saatust tervikuna ette ei tea. Küll võid mõõdukas ulatuses teadlik olla kui sul oma hingega on hea kontakt.
Võimalik, et inimene ei näe oma elu sündmuseid ja saatust tervikuna seetõttu ette, et võib tekkida kiusatus minna kohe mõne vaevalise ja valulise perioodi lõppu või näiteks elu viimasesse vaatusse ja nautida omandatut või jätta mõni kriitiline lõik vahele jms. Kui sedamoodi juhtuks, siis elulisel teerajal jääksid omandamata vajalikud teadmised ja kogemused ehk sündimise mõttekus seatakse kahtluse alla. Seega elamise üks eesmärke on hinge täienemise nimel vaeva näha ja pingutada, kogeda kaotuseid kui ka võite.
Näib, et mõistet “vaba tahe” ei olegi kuhugi paigutada ja milleks elada kui niigi kõik on ette määratud, lihtsalt olen olemas ja kogu lugu?
Vaba tahe – põhjus – tagajärg
Alljärgnev teoreetiline arutlus põhineb tegelikus elus toimunud sündmusele juulis 2017; ligi 1,5 päeva väldanud eriliselt sügavale ja eredale hingelise seisundile ning kõigest saadud kogemustele ja tarkusele. P.S. Lugemine vajab põhjalikku süvenemist, et keerulisest teooriast aru saada!
Inimese vaba tahe Maal ja ümbritsevas mateerias põhineb ainult valikutes, mida ei ole lõpmatu arv, sellele järgneb ettemääratud põhjus ning tagajärg. Kogu meid ümbritseva intelligentse teadvuse mõistes on vähemalt valikud inimese jaoks juba ettemääratud.
Kõik tehtud ja tegemata valikud füüsilises maailmas eksisteerivad paralleelsetes universumites või teistes reaalsustes või ümbritsevas teadvuses ning on kirjeldatud infodimensioonis. Sõltumata, millise valiku teed, on saatus ettemääratud kas olemasolevas elus, järgmises elus või elude kogusummas füüsilises maailmas või vaimuilmas olenemata universumist, dimensioonist, paralleelsusest või teisest reaalsusest – tulemus on üks ainuõige saatus ehk universaalne tagajärg on alati ette määratud.
Universaalset tagajärge füüsilises või immateriaalses vms maailmas või dimensioonis ei kujunda ainult füüsilised üksikindiviidid või tema eeterlik hing. Universaalsus põhineb intelligentsele süsteemile ja teadvusele, kus on kehad, hinged ja teised osalised. Vastupidisel juhul oleks tegemist süsteemitusega.
Teekond lõpliku tagajärjeni (elatud elud koos väiksemate või suuremate valikutega, keerulised ja/või kerged elusaatused, vähem või rohkem füüsilisi elusid, eksisteerimine immateriaalses maailmas või muus dimensioonis) nö maa-aastates mõõdetuna võib olla pikem või lühem, siiski ettemääratud tagajärg saavutub lõpuks ikkagi.
Tegemist on ilmselt universaalse seaduspärasusega, et vaba tahe peab piirnema valikutega, et tekiks universaalne areng. Universaalse arenguta ei teki universaalset tagajärge.
Valikuid ei ole lõpmatu arv ning soovitus oleks kaaluda ja valida kõige mõistlikum valik. Intuitsioon juhendab, et lõpmatut eksimise võimalust valikutes ei oleks, inimene peab kuhugi jõudma ehk täitma elu eesmärgi.
Küsimused ja vastused seisuga august 2020. Suurepärane ja äärmiselt intelligentne hingesõber T esitas küsimused ja mina vastasin:
1. Kui valikud on ettemääratud, siis kas meie otsused on tegelikult näilised?
Vastus. Otsused on tegelikud ja mitte näilised. Oletame, et pead jõudma punktist A punktini B, mis on kõige otsem. Siiski sa teed valiku ning kõnnid punkti C, mis viib sind B-st kaugemale. Seejärel teed uue valiku ning sinu rada keerab “paremale” ja jõuad punkti D. Oled täiesti “kaugel kui mitte ummikus või rabas”. Ometi lähim tee B-ni on keerata vasakule ja natuke vantsimist, siis tuldud teed tagasi, otse edasi ning jõuad B-ni. Seega liikumine punkti C ja D on vaba tahe praeguses elus, järgmises vms elus (universaalne areng), kuid varem või hiljem jõuad punkti B (B onuniversaalne tagajärg, mis on ette määratud). Valikuid ei ole lõpmatu arv ning minu soovitus oleks kaaluda ja teha kõige mõistlikum valik. Mida mõistlikum valik, seda tõenäolisem, et universaalne tagajärg saavutub kiiremini.
2. Vahet pole, mida valin, nagunii valin täpselt selle, mis peab tulema?
Vastus. Oletame, et sul on kolm valikut, siis nendest üks on õige või on parim ja viib sind lähemale elu või saatuse eesmärgile. Järelikult püüa langetada alati kõige mõistlikum valik. Juhin tähelepanu asjaolule, et valikuid teeme igapäevaselt palju. Tähtsaid ning olulisi valikuid kaalume põhjalikult – võime valida nö õigesti või valesti. Mida enam „valesti” valime, seda kaugemale elu eesmärgist jõuame, kuid varem või hiljem jõuame “õigele rajale” tagasi, selleks ongi intuitsioon. Lõpmatut eksimise võimalust ei ole, inimene peab kuhugi jõudma ehk täitma elu või saatuse eesmärgi.
3. Kõik on lihtsalt saatus või saatus on siiski meie endi lollide otsuste tulemus?
Vastus. Saatus on igal inimesel ainuomane ja valikud on põhjuslikud. Kas tegemist on mõistlike valikutega, on juba teine teema. Valikud ei ole minu arvates kunagi rumalad, sest otsuste tulemusel saame alati targemaks. Iseasi kui kaua inimene “astub ämbrisse”… , et saada targemaks ning liikuda edasi “õigele rajale”.
4. Kas mu tahe ja valikud on üldse vabad?
Vastus. Jah, on ikka vabad! Milline on sinu universaalne areng, ma ei tea. Järelikult valikud on täielikult vabad, mille tulemusena jõuad varem või hiljem, kiiremini või aeglasemalt ettemääratuseni ehk universaalse tagajärjeni. Ümbritseva intelligentse teadvuse mõistes on kõik ettemääratud, sh tahe ja valikud ehk tegemist on süsteemiga ning mitte anarhiaga – süsteem on alati tuletatav.
5. Äkki olen nii tugevalt köidetud sajandite jooksul välja kujunenud normide, ootuste, esivanemate elukäikude külge, et ma ei taipagi, mis on päris minu ja mis on minu sisse pandud?
Vastus. Kõik on omane ja puhas intuitsioon juhib sind! Mis ei ole sinulik, ei kuulu sulle! Kui ei ole sobilik, siis heidad varem või hiljem üle parda!
6. Kui ma enda sisse vaatan ning oma sisemist käsikirja muuta suudan, kas mu tahe muutub vabamaks ja valikud teistlaadseks?
Vastus. Ükspuha, mida teed, kõik kuulub sulle! Tahe on sinu ja vaba oma olemuselt. Ka “eksimused” ja “muudatused” kuuluvad sinule. Näiteks kui eksimust ei oleks, siis sa ei oleks sellest õppinud. Järelikult eksimus ikkagi pidi olema. Sa võid teha kõiki valikuid, minu soovitus on, et alati kaalu ning vali kõige mõistlikum nendest!
Peatükk põhineb materjalidele, mis on kirjutatud juulis 2017, augustis 2020, jaanuaris ja veebruaris 2022.
Veebiraamat „Hinge olemus ja eksistents” 