Peatüki viimane alalõik on lisatud 16.10.2023 kell 22:31.
Kaisa Selde üks põhitegevustest on olla näitlejanna kas teatrilavadel või filmilindil. Töö inimestega on minu arvates üks tema kutsumustest ja väljendub ka treenerina spordisaalis. Piltlikult on ta kui kala vees. Tunneb end suurepäraselt ja juhendab suure innukusega. Hea energia kiirgub temast välja ja ma ei ole ainuke, kes niimoodi tunnetab. Teisisõnu ta on positiivse tähelepanuga harjunud.
Küllap saatuserajal on olnud ammu kirjas, et pean Kaisast mitmeid unesid nägema. Olen talle rääkinud ning tutvumiseks saatnud. Uned sisaldavad erinevat infot. Minule ka teadmata nüansse tema mineviku või tuleviku kohta. Juhtub nii, et paljud detailid vastavad tõele. Taaskord on saatusekäsi põhjuslikult mängus ja mul on võimalus tuua lugejateni unesid, kus tunnistajaks on Kaisa ise ning ta on raamatus meelsasti oma täisnimega. Seega laval (kirjaridades) on hakkaja naine, kes on harjunud publiku ees olema.
Tõendus antud juhul on oluline ainuüksi põhjusel, et julgustada inimesi enda unedesse enam süüvima ja vajadusel arutlema, sest puutud kokku infoga, mida ärkvelolekus on keeruline või suisa võimatu saada. Materiaalne maailm olemuselt on päris tugev filter, et Infodimensioonist (ID) teavet ümbritseva kohta hankida. Unes olles blokeeringud vähenevad või kaovad sootuks ja sulle avaneb hoomamatu suur kõiksus tohutu infovaramuga!
Tulen tagasi 55. peatüki juurde, milles olen Kaisast kirjutanud. Samuti kirjutasin unest, mida nägin 02.01.2022. Lühidalt meeldetuletuseks jutumärkides:
„02.01.2022 vastu hommikut näen unes, et olen filmirežissöör ning mul on käsil uus film. Otsin peaosatäitjaks naist ja parim valik on Kaisa. Ta võtab mu pakkumise vastu.
….
Võimalik, et Kaisa tulevasel saatuslikul eluteel tuleb ette olukord, kus soovitakse leida filmi naispeaosatäitjat ja liisk langeb kahele naisele – Kaisa ja temale sarnanev näitlejanna.”
Käesolevat peatükki kirjutades ja unenägu tagantjärgi hinnates, on paljudes detailides tegemist ennustava unega. Esitatakse teave, mis võib juhtuda tulevikus! Sa püüad teabe kinni, mida vahendatakse unes!
Reede 03.02.2023 kell 11:50. Kaisa tuleb aeroobikast ja juhuslikult kohtume jõusaalis. Tal on tõttamisega kiire, kuid siiski küsin, kuidas tal läheb? Peatub, keerab ringi, astub mulle ligi ja mokaotsast naeratab… Tajun, et midagi on õhus… Püüab end kontrollida ning sundida rahulikuks, kuid ei õnnestu ja pahvatab:
„Ma sain filmirolli!”
Mina: „Peaosa?”
Kaisa: „Jah!”
Mina: „Millal?”
Kaisa: „Täna!”
Mul tekib wow-efekt! Olen üheaegselt hämmastunud, üllatunud kui ka šokeeritud! Unenägu on 13 kuud hiljem täitunud! Lobiseme mõned minutid ja Kaisa räägib, et peab veel mõtlema. Ta ei ole endas kindel, kas saab pakkumise vastu võtta või mitte? Mainib, et sisetunne ütleb, et peaks positiivselt vastama, aga näis. Soovitan talle just enda intuitsiooni kuulata, kes peaks andma kõige õigema vastuse.
Neljapäev 16.02.2023 kell 15:30 helistan Kaisale ja sealjuures räägime, kas kirjutada raamatus, et sai pearolli lühifilmi või mitte? Ta arvab, et esialgu mitte.
Kolmapäev 05.07.2023 kell 10:53 teen trenni ja olen üllatunud, et keset suve Kaisat näen. Lobiseme umbes viis minutit ja pärin filmi kohta. Selgub, et film on kaante vahel ja pikkuseks vist 28 minutit. Suure saladuskatte all teatab, et linastub ETV-s 9-ndal oktoobril, kuid kõik võib veel täpsustuda.
Palun sisu ühe lausega kokku võtta ja esmakordselt saan teada, et film räägib naistest ja rinnavähiteemast… Delikaatse teema kohta ma edasi ei päri.
Mul on väga heameel ja vastastikku oleme rahul, et ta on olulise filmiprojektiga edukalt hakkama saanud. Pakun, et ennem esilinastust võiksin raamatus temaatikast kirjutada ning teha uued fotod.
Augusti teisel poolel lepime kokku ja Kaisa leiab aja, et pildistamine võiks toimuda 25. augustil. Just valitud päeval õnneks (ettemääratult) vihma ei saja, olenemata, et prognoos lubas väikese või keskmise tugevusega vihma. Isegi päike on!
Juba Rahumäelt Nõmme suunas sõites hakkab kohaspetsiifiline energia esile tõusma. Kokkusaamiskohas Nõmme turu juures täpselt kell 10:59 bussist nr 36 maha astudes jõuab väikseimgi kirgas energiapiisk minuni ning tajun erakordselt selgelt ja tugevalt võimast positiivset energiavoogu, mida Nõmme ja selle lähipiirkond evib! Täpselt sarnaselt kui olen Nõmmel kunagi aastakümneid tagasi viimati pikemalt jalutanud! Muutunud ei ole midagi! Sa lihtsalt tunnetad head! Just seetõttu paljudele inimestele meeldibki Nõmme!
Arvan teadvat, et nõmmekas Kaisa hoomab samuti mingisugust seletamatut hingerahu ehk piirkond ise toetab teda! Sealhulgas ta sobitub Nõmmega väga hästi! Eks seetõttu ja teistest asjaoludest tingituna ta elabki Nõmmel. Fotodelt joonistub tema aktiivne plussmärgiga energeetiline väli ja hingeline põhiolemus küllaltki hästi välja.
Samuti kogen Kaisa kõrgelt laetud head energiat! Jällegi, ei midagi uut, aga täiel rinnal naudin kõiki hetki! Nõmme ja Kaisa energia koosmõjus tekitab erakordselt võimsa positiivselt laetud impulsi ja üsnagi lihtne on end mälestustes olnud radadele asetada.
Perioodil 1982-85 on Nõmme üks mu meelispaiku. Raudteejaamas rongile minnes, samas lähedal Raudtee tn 52 (tänapäeval toimetab seal „Pereking”) kingapoes jalatseid uurides ja väga harva sisseoste tehes. Nõmme keskuses oli väike kino “Võit”, kus sai vahel aega veedetud. Loomulikult Nõmme Kultuurikeskus (ENSV ajal Nõmme Kultuuripalee), kus 1982 sügisest kuni 1985 kevadeni käisin peaaegu regulaarselt igal nädalal diskol (v.a. suvel). Pidu algas reede õhtul kell 17:00 ja kestis kella 22:00-ni! Alaealine peab ju kella 23:00-ks koju jõudma! Sageli oli rahvast meeletult ja hilisemad tantsusõbrad sisse ei saanudki! Diskondusest võiks kirjutada palju, mis tol ajal oli väga populaarne tohutuid masse noori haarav nähtus.
Nõmme turust ei saa mööda minna ja meie kokkusaamiskoht on valitud eesmärgipäraselt ning traditsioone järgivalt. Enam kui 100 aasta jooksul on antud turg olnud inimeste kohtumispaik, vahetatakse viimaseid uudiseid, sõlmitakse erinevaid kokkuleppeid ja loomulikult oluline müü ning osta toimingud.
Soovin Kaisat jäädvustada Nõmme tuntud maamärkide taustal ja teostada klassikalist fotodokumentalistikat. Inimene jõuab ennem ära kaduda kui piltidel toodud ajaloolised kohad. Seega pildistan ajalugu ja Kaisa on üks osa ajaloost, keda/mida veel sündimata inimene näiteks 100 aasta pärast suure huviga tudeerib.
Vahemärkus. Lähen ajas viivuks tagasi. Vist 1973 juuni lõpp või juuli algus (veel 5 a) kui päikeselisel ja lämbel laupäeval lähme emaga Nõmme turule (minu jaoks esmakogemus) värsket kartulit ja liha ostma. Vikimõisast ei ole Nõmme väga kaugel, kuid tol ajal on ühistranspordiga sinna saamine keeruline. Jalgsi kuni 2 kilomeetrit Mustamäele. Edasi kahe erineva bussiga ja ligi 1,5 tundi on nagu naksti möödunud!
Umbes kella 12 paiku jõuame turule. Meeletu rahvamass ja tunglemine, krabatakse kõike! Põhjus lihtne. Riiklikus poes on kesine valik, madal kvaliteet või ei ole üldse, mistõttu kõrgema hinnaga ostetakse turukaupa meelsasti.
Hilist kartulit talvevaruks kasvatame ise, aga varast mitte. Värsket ja head liha saab ainult turult. Vahel harva lubab ema luksust, et kaks korda kallimalt liha osta. Ja pere rahulolevalt nurrub, maitsev ning hõrk õhtusöök on laual.
Vikimõisa kõrvalmaja naabrinaisel Linda Uibol on turuhoone suurimas saalis peaaegu keskel oma müügilett, kus müüb igapäevaselt (v.a. esmaspäev) enda kasvatatud köögivilju. Kindlalt üks parimatest värske kraami müügikoht Tallinnas või terves Eestis! Rahvast on alati palju ja käive on väga korralik.
Proua Uibo on sündinud Eestis tsaariajal või päris EV alguses ja ENSV päevil ta ametlikult tööl ei käi. Abikaasa Peeter Uibo on Harku-Järve Aiandussovhoosi brigadir ja vahetevahel asendab sovhoosi direktorit. Perel on suur aed ja põld. Rohimiseks ja kõplamiseks hangitakse töökäsi sovhoosist, „turuvarblaseid” (elus heitunud luuserid, kes tiirutavad sageli turu ümbruses) või Harku naistevanglast. Sisuliselt on tegemist eraettevõtlusega, mis suures Nõukogude Liidus on keelatud ning kriminaalkorras karistatav. Kõnepruugis spekulatsioon ehk spekulandid.
Perekond Uibo on sõbralikud ja asjalikud. Osavate ja aktiivsete inimestena on nad lugupeetud. Suure jõukuse tagab töökus ja Peetri poolt organiseeritud ideaalses asukohas müügilett!
Asutame Uibo müügipunkti manu ja tädi teeb mulle hellitavalt pluti-pluti. Enda arvates olen juba suur poiss, aga pikk rännak ja melu väsitavad ning tõrksus on hajunud. Ninnu-nännutamine mõjub turvaliselt ja kuidagi koduselt.
Vist 1977 (veel 9 a). Tolle suve laupäeva või pühapäeva hommikul lähme emaga esimest korda Nõmme turule enda aiasaadusi müüma. Olen talle toeks ja julgustuseks kaasas. Müügikoha saame õue suhteliselt vähekäidavasse kohta. Esimese päeva teenistus on umbes 12 rubla kopikatega, millest tuleb arvutada maha müügileti, kaalu ja takso tasu kuni paar rubla. Järgmise nädalavahetuse ühel päeval toimime sarnaselt. Seekord on kulusid maha arvestades puhaskasum ligi 7 rubla kopikatega.
Mõnedel nädalavahetustel käime veel müümas. Konkurents on kõva ja viletsaimaks kasumiks jääb 5-6 rubla müügipäeva kohta, suurim on ligi 20 rubla. Ema kuupalk sovhoosis on 80-85 rubla, mis on keskmisest natukene suurem. Näiteks õpetaja või arst teenib sõltuvalt koormusest umbes 45-75 rubla kuus.
Perekond Uibode eeskuju on nakkav ja ema alustab paari aasta pärast ka põllupidamisega. Tänapäevases mõistes on ta väiketalunik. Tööd vihub põhiliselt õhtuti üksi teha (pärast riigitööd). Harva olen mina abis. Nädalavahetusel suudab Nõmme turul müües vahetevahel teenida enam kui riigiteenistujana ühes kuus kätte saab. Hilisemal perioodil juba Laagris elades on tema ostjateks ka mõned Tallinna restoranid (näiteks Mustamäel asuv legendaarne „Kännu Kukk”) ja suurostjana Saue Köögiviljakasvatuse Näidissovhoos.
Aktiivse põllupidamisega lõpetab (riigitöö kõrvalt) 1989. aasta hilissügisel. Aiandusega lõpetab 2010. aasta hilissügisel. Viimase kimbu lilli müüb Nõmme turu väravas vist 2010 aasta suvel. Tänu väga suurele töökusele ja organiseerimisvõimele on ta elu lõpuni majanduslikult hästi kindlustatud.
Seega kui soovid midagi meenutada ja asukoht, ese või inimene vms on sellega seotud, siis kokkupuude nendega võib tekitada võimsa impulsi, mille tulemusena pääsed kadunud teabele ligi. Teoreetilise sõnastuse tõin välja 23. peatükis.
Kui oleme raudteejaamas ja turu juures pildid teinud, suundume metallsilla kanti, mille üks ots toetub künkale, millelt avaneb vaade Mustamäele. Mustamäe nõlv ühes Nõmme vaateplatvormiga on igati ajalooline koht, kus inimene on läbi aegade tuuritamas käinud, sealhulgas uuemal ajal kui eelmise sajandi 60-ndatel Mustamäed rajati. Meenuvad klassikaks muutunud postkaardid Mustamäest, milledele on suure uhkusega jäädvustatud Nõukogude inimese imekaunid paneelist korterelamud. Viljastavast sotsialismist rääkides on minu sõnades natukene irooniat, kuid tollel perioodil niimoodi valdavalt mõeldi. Elasid sa mõnes mõisahoones, vanalinnas või lagunevas puithäärberis, siis paljud tahtsid paneelikasse kolida. Ikkagi keskküte, soe vesi otse kraanist, tsentraalne gaas, mugavustega vesitualett on korteris! Täielik luksus! Isegi laulusõnades Mustamäe valss on 1971. aastal kiitus kirja pandud!
25.08.2023. Mustamäe suusahüppetorn. Kaisa Selde. Fotograaf: Henry Küla
Vaateplatvormilt viimasesse peatuspaika suusahüppetornideni on ligi 700 meetrit metsateel jalutamist. Torni juures olen korra olnud, vist 1983 või 84 varakevadel, samuti jalgrattaga läbisõidul 2023 hiliskevadel. Peatüki kirjutamise ajal 21. septembril avastan, et olen ühe une kunagi üles kirjutanud (03.09.2021), mis on unustusse vajunud. Toon valikuliselt mõned nopped jutumärkides:
„Vastu hommikut näen und, milles kohtun tuttava lühikeste blondide juustega naisega, kel on seljas punane kostüüm, vanus umbes 37-41. … Suvi, juuli või august, päikeseline pärastlõuna. Jalutame mere suunas. Varsti on näha metsatukka (okasmets) ja puude vahel lagendikult juba merd, liivase nõmmiku moodi merekaldaga.
Meile tuleb vastu paar, kellel on keskmist kasvu ilus pikakarvaline koer. Minu kaaslane hüüatab, et seda koera ta ongi tahtnud näha ning annab mõista, et soovib teda vaadelda. Koer jookseb mõnevõrra lähemale ja vaatab mulle otsa. Ütlen naisele, et filmi! Ta võtab prillid eest ära (prillid tekkisid ette umbes sekund varem) ja ulatab mulle, et kutsat vahetumalt uudistada. Naine on neljajalgsest väga vaimustatud! Hakkab pildistama või filmima. Avan silmad…”
Resümee. Kahe aasta taguses kokkuvõttes olen märkinud, et tegemist on Kaisaga ja võib-olla selline kokkusaamine toimub tulevikus. Täna, septembris 2023 leian, et uni on olnud vähemalt mõnes osas ennustava sisuga. Mustamäe nõlva all oli mõni tuhat aastat tagasi meri. Okaspuumets ja liivane nõmmik sarnaneb suuresti teekonnale hüppetornini. Sellel teel läheb meist mööda naisterahvas, kellel on keskmist kasvu ilus pikakarvaline koer. Pildistamine ja filmimine tähendab, et augustis 2023 ma ju pildistan. Olen kaalunud ka filmimist, aga ei ole viitsinud.
Ma ei ole Kaisa (36) käest küsinud, kas tal on kodus või kellelgil kirjeldusele vastav koer, kes talle meeldib. Ma ei tea, kas tal punane kostüüm on, kuid punase jakiga ja pükstega olen teda vist korra näinud trenni tulemas. Prillidega olen kahel korral pannud tähele. Asjaolu, et prillid tekkisid ainult hetkeks ette näitab, et kasutab ajutiselt ja mitte järjepidevalt. Millal ja kas tulevikus juuksed lühemaks lõikab, ma ei tea, aga pikad sobivad samuti suurepäraselt.
Meie jalutuskäik Nõmmel saabki läbi. Aega on läinud ligi tund ja vastastikuselt on suurepärane meeleolu. Järelikult eesmärk on täidetud – ennast hästi tunda! Küsin täpsustavad küsimused filmi kohta ning saan teada, et pealkiri on „Meeta”, režissöör Rebeka Rummel. Esilinastub loodetavalt 09.10.2023 ETV-s, kuid kõik võib muutuda ja päris kindlat ei ole midagi. Kaisa lubab veel ligi tunnise jooksuringi teha, milleks aegsasti on trenniriided selga pannud. Ja sörkides ta liigubki edasi!
Tagasiteel keskuse suunas olen rahul jätkuvalt kõrge positiivse energiaga, mis mind eripäraselt lummab. Impulsi mõjul otsustan maanduda TTÜ ja Sütiste tee parkmetsa kanti, kus olen peaaegu 2 tundi. Ahmida veelkord sisse suurepäraseid võnkeid, nautida loodust, meenutusi sealtkandi 90-ndate algusest jms. Mõtetes ja emotsioonides voogav väärtuslik sädelus annab palju tuge, jõudu ning inspiratsiooni! Vähemaga ei saa leppida ja konkreetsel juhul palju ei ole kunagi palju! Omapärane seisund vältab järgmise päeva lõunani kuniks stabiliseerub tavapärase ühtlaselt hea enesetundega.
Tavaliselt soovib inimene head ja just selle nimel tegutsebki! Kui head tunnet ei ole, siis püüab leida! Või jääb head tunnet igatsema! Ja sedamoodi läbi terve elu! Boonusena lisanduvad kogemused ühes suurema tarkusega!
Neljapäev 07.09.2023 kell 08:00 avan silmad. Viimasest pikast ja sisukast unest on lõpuosa meeles, millest allpool jutumärkides.
“Omapärane, et kirkaid ja täidlaseid värve unes ei esine. Värvide küllastatust on kuni 50% võrra vähemaks keeratud, lisatud soojust, mahedust ja pastelsust. Tumedates toonides on sügavust ja kontrastsust vähendatud. Inimeste ja teiste objektide piirjooned ei ole teravad, vaid kuni 20% udusemad ehk pehmed, vähendatud kontrastsust. Oskan antud detaile hästi hinnata, sest fotograafias (sh kinematograafias) kasutatakse erinevaid pilditöötlusvõtteid ning filtreid. Sisuliselt on tegemist konkreetsete filtritega. Miks niimoodi? Ma ei oska vastata!
Suve lõpp. Kaisa otsib elamist ja soovitan, et tean ühte 5-6 korruselist maja, kus hetkel on just üks 2-toaline elamine vaba. Hästi liigendatud ja huvitavalt lahendatud ruumiplaneering. Varsti selgub, et ta käiski kohapeal tutvumas, tingimused sobisid ja nüüd elab sõbrannaga seal.
Kena heledates toonides hoone asub peaaegu tänava lõpus. Unes kirjeldatakse, et tegemist on ühiselamuga, sotsiaalelamuga vms (mitte klassikaline omanikega kortermaja). Tänava nimetus on Erika või korruselamu on selle lähedal. Maja number on 4 või Kaisa elamise nr on 4. Meri on kuni 1,5 km kaugusel.
Pärastlõunal luusin sealkandis. Samuti käin jalgupidi kuni põlvesügavuses merevees. Mingil hetkel alustame Kaisaga vestlemist, mis põhineb telepaatiale. Justkui telefonitsi, mida ometi ei ole. Kui temaga räägin, siis ta ilmub kujutluspildina mu silme ette. Ta on kodus ja reaalne silmside puudub.
Annan teada, et hakkan ära minema. Olen majast möödunud ja ligi 300 meetri kaugusel. Ta sõidab mulle jalgrattaga järele. Kuigi olen seljaga, siis ikkagi näen tema lähenemist. Otsekui tahavaatepeeglist või on ruumiline 360-kraadine nägemine! Märkan ta kahtlevat näoilmet. Mõistan, et ta ei ole kindel, et toimib õigesti kui mulle järgi sõidab. Pööran ringi ja ütlen, et ma siiski tulen talle külla!
Nad elavad 1 või 2 korrusel. Maja välisuksest sisenedes näen looklevaid koridore, mitmeid väikeseid trepistikke ja uksi. Ruumides elavad põhiliselt Kaisa kolleegid, erinevas vanuses mehed ja naised. Valdavalt elatakse mitmekesi koos, tualett ning dušš asub valdavalt (mitte alati) koridoris.
Korterisse sisenedes tuleb vastu Kaisa sõbranna, kes on koduselt ja mugavalt riides. Vist käis dušši all ja kohendab oma juukseid. Teab, et olen tulemas. Ütleb, et Kaisa teisest toast kohe tuleb ja läheb oma asjatoimetusi tegema. Sõbranna on Kaisast lühem, heledate silmadega, lühikesed beežid või hästi helepruunid juuksed.
Istume kollaka, hallika või kollakas-hallikat värvi (öeldult, värvid on tuhmid, pehmed ja pastelsed) diivanile ja lobiseme sõbralikult, avameelselt ning pikalt. Põhiliselt räägib Kaisa. Mainin, et tegin Tõnu Kilgasega koos trenni, misjärel kangastub ta nägu mu silme ette. Mõistan, et ta ei ole enam elavate kirjas.”
Resümee. Eelmine päev on olnud väsitav töö kodus peakivimüüri restaureerida. Õhtused mõtted on põhiosas seotud paekividega, killustikuga, liivsaviga ja betooniga, ühesõnaga äärmiselt tehnilised. Lõõgastuseks vaatan öösel poolteist krimi-filmi ära ja teleka lülitan välja varahommikul kell 03:00. Kuni 5 minuti jooksul jään magama.
Hommikul silmi avades on arusaamatu, miks sellise sisuga und üldse nägema pean? Viimased pea 24 tundi on olnud äärmiselt asised ja maised! Une kirjutan märksõnadena igaks juhuks üles, äkki on mingi tähendus, mida esiotsa mitte kuidagi ei leia.
Mõne tunni pärast oletan, et uni võib peegeldada Kaisa erinevaid elulisi detaile tema mineviku- või tulevikuperioodidest või ka mõtetest.
Ennem kella 11:00 näen trennis Kaisat ja kirjeldan und ning selgub, et Soomes ülikoolis käies elas kunagise sõbrannaga 5-kordses majas, mis on üliõpilastele ehitatud. Õhtuks suudan und juba mõnevõrra tõlgendada ja saadan sisu e-kirjaga tutvumiseks. Äkki oskab mõne kommentaari lisada.
Arvan, et nähtud maja on üliõpilaste ühiselamu, mis täidab sotsiaalset eesmärki. Saamaks aru, et tegemist on ühiselamuga, näen unes, et dušš ja tualett asuvad valdavalt koridoris kui kunagi ENSV ajal kõrgkoolide ühikates oli. Soomes oli veel 90-ndatel kasutuses ühiselamud, kus sanitaarruumid on koridoris, kuid juba oli ka kortertüüpi üliõpilasmaju. Kaisa elab tolleaegse hea sõbrannaga kortertüüpi ühikas. Uni peegeldab nendevahelist väga usalduslikku ja avatud suhet. Tudengite majale vihjab ka asjaolu, et majas elavad „kolleegid”, kes tähendavad üliõpilasi.
09.09 õhtuks arvan, et tänava nimetus Erika tähendab hoopiski filmi „Meeta”. Mõlemad on naiste nimed. Nimedes on sarnaselt 5 tähte, millest 3 täishäälikud ja 2 kaashäälikut. Maja või korteri number 4 tähendab, et 63. peatüki peaksin soovitavalt avaldama 04.10.2023 ehk aegsasti ennem „Meeta” esilinastumist ETV-s. Järelikult une nägemise ajal või varem on linastumisaeg peaaegu või täpselt paigas.
Põlvesügavuses merevees olemine võib tähendada levinud väljendit „meri on põlvini”.
11.09 kell 10:50-10:57 vestleme Kaisaga trennis eeltoodud unest. Küsin, kas lauset „meri on põlvini” võib seostada temaga kui ta oli andmas nõusolekut osaleda „Meeta” filmis? Kaisa mõtleb ja kinnitab, et filmis osalemine oli „suur väljakutse”. Kui kõrvutan kahte jutumärkides lause mõtet, siis sarnasus on olemas ning tähendab otsustusjulgust. Mõlemat varianti saaks kasutada!
Unes toodud tegevustik põlvini meres illustreerib Kaisa seitsme kuu tagust mõtlemist ja järeldust „suur väljakutse”! Antud une (07.09.2023) episood on peegelpilt Kaisa mõttest (veebruari algus 2023)!
Diivanil istumise ja jutustamise kohta Kaisa mainib, et nüanss võib viidata ETV saatele „Ringvaade”. 13.10.2023 on kutsutud saatesse filmist rääkima, kuid ta kahtleb, kas saab minna, sest samal ajal peab kolme trenni andma.
Kell 12:15-12:28 jätkame vestlust.
Pärin, kas unes mainitud Tõnu Kilgase nimi ütleb talle midagi? Mõtleb sutsuke ja ütleb, et Kilgase tütar Piret Krumm on üks osatäitja filmis „Meeta”.
Järjekordne wow-efekt! Olen rabatud! Varasemalt ma ei teadnud, et Piret ka filmis on! Võtan end kiiresti kokku ja olen rahul, et uni on mitmeti põhjuslik! Unedetail Tõnu Kilgasest omakorda ka näitab, et saates „Ringvaade” räägitakse filmist „Meeta”.
Vahemärkus. Laupäev, 09.12.2006. Erich Kriegeriga on kokkulepe, et teen temast spordisaalis „Flexer” mõned pildid. Olen aegsasti ennem kella kahte kohal. Mõne minuti pärast siseneb välisuksest Tõnu Kilgas (1954-2021). Kuni paar minutit vestleme nelja silma all ning selgub, et ta pidas kodus üksinda pidu ja pikutama pääses alles hommikul üheksa ning kümne vahel. Mõni tund magamist ning tuli saali uudistama ja lobisema. Tal on kerge pohmell ja veinilõhnad veel juures.
Erich on saalis soojendamise lõpetanud ja esimestel piltidel on nad koos. Mälu järgi tegin kiirustades ühe portreefoto eraldi ka Tõnust, kuid tuli mõnevõrra udune ning kustutasin. Tol ajal ma ei olnud teadlik, et juba 16 aasta pärast on võimalik tehisintellekti sisaldava fototöötlusprogrammiga pildi udusust oluliselt vähendada või suisa teravaks keerata.
2007. aasta esimestel kuudel räägime Tõnuga juba pikemalt sügavamatel isiklikel teemadel. Vist veebruari teine pool, pärast trenni lõunapaiku. Juba riietusruumis soovib ennast avada ja poetab esimesed repliigid ning saunas pikemalt. Teema on hingel ja kõneleb, miks ta kunagi alustas alkoholiga?
Talle meeldib näitlemine väga ja sageli pärast etendust ta ei taha või ei saa rollist väljuda. Seega meeleliselt on ta jätkuvalt teatris ning aplodisment on tema kaaslane. Rolliga käib kaasas pitsi tõstmine ja eufooria hoidmine.
Trupiga on väga palju väljasõite Eestimaa erinevatesse punktidesse, näiteks kultuurimajad, kolhoosid jms. Näitlejad on kõrgelt hinnatud ja lugupeetud! Pärast etendust kostitatakse rammusa hea ja paremaga! Pidu kestab varahommikuni või jätkub ka teel järgmisse sovhoosi või koju sõites. Sakusmenti, sööke ja jooke antakse kottide viisi ka koju kaasa. Tõnu nostalgiliselt räägib, et sellised ärasõidud olid loominguliselt ja eluliselt kõige huvitavamad ning tänapäeval võrreldavaid traditsioone ja melu enam ei ole!
Kirjeldab, et väga raske on sellelt teelt (sõltuvusest) kõrvale astuda. Mõni päev või kuni paar nädalat suurte pingutustega suudab, kuid jaks saab otsa ja taas on korduvas mustris sees. Ta tahab abi ja vaatab mulle kurbade ning mõneti anuvate silmadega otsa… Sooviksin, aga kahjuks mitte kuidagi ma ei oska aidata… Õnneks tal on teatud usaldus minu vastu ja olen osavõtlik kuulaja. Kuulamine on parim, mida võin pakkuda.
Viimane vestlus Tõnuga on laupäeval 30.06.2007 lõunapaiku, mil SK „Flexer” (Tartu mnt 50) samal päeval igavesti suletakse. Mõnus seltskond jaguneb erinevate Tallinna spordiklubide vahel laiali. Osa tegelasi ei naase spordiradadele enam kunagi tagasi. Kaua tuntud „Dünamo” spordikompleksi asemele Tartu mnt 50 on tänaseks ehitatud kortermajad.
Tõnu oli muhe vend, kuid minu kokkupuude temaga jäi suhteliselt lühikeseks, et teda paremini tundma õppida. Olen kuulnud, et viinakuradist õnnestus tal edaspidi vist ikkagi vabaneda.
Unes nägin Tõnu üldse esimest korda. Nende ridade kirjutamise ajal kogen tema lähedalolekut (reede, 29.09.2023 kell 15:10-17:25; laupäev, 30.09.2023 kell 23:40-23:49)! Tema hing on teadlik, et eeltoodud vahemärkuses just selle diskreetse teema välja toon – mõjub õpetlikult ja Tõnu elulugu silmas pidades täpsustavalt. Ta aktsepteerib minu valikut ja nõustub sealhulgas fotoga. On väga rahulolev, et Piret filmis osaleb ja avaldab talle palju sooja tunnustust! Ta on tütrele väga tänulik!
Tõnu! Mul on sinu üle heameel! Tänan, et mind unenäos täpselt õigel ajal ja sobilikus episoodis külastasid! Olen rahul, et märgitud päevadel kahel korral võtsid nõuks mind taas tervitada ja läbi astuda! Sa oskad üllatada!
Küsin, mida ta sisetunne räägib, kas peaks „Ringvaatesse” minema või mitte? Vastab, et sisehääl annab märku jaatusest. Lisan juurde, et sinu peas on vastus juba olemas! Kahtled seetõttu, et materiaalse maailma ahvatlused ajavad sind natukene segadusse ja soovitan iseenda intuitsiooni kuulata, kes teab, kuidas õigesti toimida! Saates osalemine on primaarne ja trennidesse on võimalik loetud tundideks asendaja leida. Kindlasti treenitavad mõistavad. Kaisa nõustub mu aruteluga.
Uurin, millal ta kutse saatesse sai? Selgub, et „Meeta” fond tegi ettepaneku 08.09.2023 pärastlõunal ja saade peaks olema eetris 13.10.2023. Samas kõik võib veel muutuda. Saadud teabest järeldan, et unes esitatud visuaal diivanil Kaisast pikalt vestlemas ja mina kuulamas osundab mehele. Seega küsitleja võib olla Marko Reikop. Ärkveloleku loogika arvab vastupidiselt, et intervjueerija on hoopiski Grete Lõbu ja unes esindatud mina täidab G. Lõbu rolli. Unes näidatud diivani värv sarnaneb „Ringvaate” diivani värvile kui alustati uues stuudios 30.09.2017. Diivanil on kaks värvi – istumisala pehme pastelne hele hallikas-sinakas ning diivani külgpaneelid ja tagaosa õrnalt pastelne hele hallikas-kollakas. Hallikas-kollakas toon vastab suures osas unes nähtule.
Olen põnevil! Une süžee jutumärkides: „Ta sõidab mulle jalgrattaga järele.”
Asjaolu, et Kaisa rattaga järgi sõidab võib tähendada, et „Meeta” esitas talle ettepaneku 08.09.2023.
Unelõik jutumärkides: „Märkan ta kahtlevat näoilmet. Mõistan, et ta ei ole kindel, et toimib õigesti kui mulle järele sõidab.”
Jutumärkides 2 lauset osundavad, et ta kahtleb, kas läheb saatesse. Sõna „kahtleb” kasutas kontekstisiseses vestluses natuke enam kui tund tagasi (kell 10:50-10:57)! Isegi uni (07.09) näitab, et Kaisa kasutab sõna kahtleb neli päeva hiljem (11.09)!
Lõik unest jutumärkides: „Pööran ringi ja ütlen, et ma siiski tulen talle külla!”, vihjab, et ta läheb saatesse.
Täiendav teave kinnitab jätkuvalt une nüansirikast põhjuslikkust ja võimalikku tulevikusündmust 13.10.2023! Kas Kaisa saates osaleb ja küsitlejaks M. Reikop näitab lähitulevik!
Mina küsin ja Kaisa vastab, 20.09.2023 kell 12:15. 2008 sügis kuni 2009 kevad elasid tolleaegse sõbrannaga 5-kordses üliõpilaste ühiselamus. Sõbranna on temast lühem, lühikesed heledad beežikad või helepruunid juuksed, pruunid silmad.
21.09.2023 Kaisa ütleb, et elasid esimesel korrusel. Korteris oli 2 tuba, köök, dušš ja tualett. Maja asub pigem kaugemal kui 1,5 km Turu jõest.
20-21. septembril on lõplikult selge, et unes esitatud konkreetne pildirida vastab põhiosas tegelikkusele. Ainult nüansid, et sõbrannal on tegelikkuses pruunid silmad (unes heledad) ja ühiselamu asub pigem kaugemal kui 1,5 km Turu jõest (jõgi ja meri viin antud juhul sarnaste komponentide alla, unes on meri lähemal kui 1,5 km), unega täielikult ei ühti.
Und nägin seetõttu, et esineb vastastikmõju printsiip, mis ei kao kuhugi! Olenemata, et su pea on täis mõtteid hoopis teisest valdkonnast (näiteks ehitustehnilised mõtisklused) või oled ainult mõned tunnid maganud jms.
Väike finess näitena vastastikmõjust. Eeltoodult 11.09 arutleme unenäost. Samuti küsin, kas ta teab, millal täpselt film ETV-s linastub, kas 9-ndal? Ta vastab, et ei tea. Pärast trenni lõunapaiku võetakse Kaisaga ühendust ja öeldakse, et film linastub ETV-s, ETV2-s ja Jupiteris. Kuigi kuupäev täpselt ei selgu, on tegemist ilmse vastastikmõjuga – info on õhus!
Ma ei ole materiaalses mõistes filmiga seotud, siis immateriaalses tähenduses olen. Filmist oli info üleval 02.01.2022 ja une vahendusel püüan teabe kinni, mis on ka osa vastastikmõju avaldumisest. Mul on heameel, et Kaisa filmis osaleb, et film on edukalt valminud, pärast linastumist on järelkaja tõenäoliselt toetav jms. Olen rahul kui Kaisal läheb teiste toimingutega hästi. Järelikult 07.09.2023 uni on jätk hingelise tasapinna sidususele.
Väljavõte unest: „Mingil hetkel alustame Kaisaga vestlemist, mis põhineb telepaatiale. …. Kuigi olen seljaga, siis ikkagi näen tema lähenemist. Otsekui tahavaatepeeglist või on ruumiline 360-kraadine nägemine!” 3 jutumärkides lauset võivad anda märku, et teave on alati olemas ja sobilike tingimuste korral suudad kinni püüda. Näiteks une vahendusel!
Esimeses peatükis püstitasin hüpoteesi, et info kõige kohta on kogu aeg olemas ja kirjeldatud Infodimensioonis (ID). ID teoreetilisi aluseid täiendasin 58-ndas ja 59. peatükis. Teooriad on leidnud praktikas teatud oludes otsesemalt või kaudsemalt kinnitust.
Tegeliku elu juhtunud sündmused minevikus või tulevikus võidakse unenäos siduda ühtseks tervikuks sarnaselt unele 07.09.2023! Sisuliselt moodustub lineaarne infovoog. Miks? Inimene vaatleb enda elu kulgemist sünnist surmani, et minevikule järgneb tulevik ja kõik on loogilises järjestuses. Ometi nähtud uni on samuti väga kindlapiirilises järjekorras! Kus peitub tõde?
Arvan, et faktiline uni ja tegelikus elus toimunud või juhtuvad situatsioonid vastavad kõik eraldivõetuna tõele! Tõene info on kogu aeg olemas, juba ennem inimese sündi või kõiksuse teket. Sündmus avaldub sobilike tingimuste korral (ka unes). Näiteks Kaisa läks Soome ülikooli ja pidi elamise leidma. Seetõttu 5-kordne kortertüüpi üliõpilaste majast sai tema ajutine peatuspaik. Või talle tehakse ettepanek filmis osaleda (tingimus on saabunud) ja võtab pakkumise vastu, mida saab vaadata põhjusliku sündmusena. Kõik on tõde!
Lihtsustatud kirjeldusest ei selgu, kes või mis paneb ID-st pärinevad infokillud kokku, lisab asukoha (dimensioon, planeet, inimene vms), ajastutempli ning toimubki sündmus – ärkvelolekus või unes. Ma ei ole pädev vastaja. Siiski oletan, et infoühikuid võib omavahel siduda ja liita erinevates järjekordades ning luua palju mitmesuguseid või sarnaseid sündmuseid. Leian, et kõiksuses niimoodi toimubki. Info oli, on ja jääb ning juurde ei teki! Teave ei kuulu kellelegi! Inimene oma egokesksuses arvab, et tema ja temaga seotud sündmused on ainulaadsed ning kordumatud sõltumata dimensioonist!
Huvitav oleks teada, millal stsenarist Andra Teede, režissöör Rebeka Rummel või keegi teine hakkas filmi „Meeta” tegemisest mõtlema? Äkki 13.10.2023 saatest „Ringvaade” selgub?
28.09.2023 pärastlõunal uuendatakse ETV ja ETV2 telekava, millest järeldub:
10. oktoobril esilinastub Kinomajas lühimängufilm „Meeta”. Teleekraanil on esmakordselt eetris 13.10.2023 ETV2-s kell 21:35 ja ETV-s kell 23:45. ERR-i Jupiteri portaalis on film samuti leitav. 13. oktoober on rahvusvaheline metastaatilise rinnavähi teadlikkuse päev, mille tähistamine sai alguse Metastatic Breast Cancer Network (MBCN) organiseerimisel 2009-ndal aastal USA-s.
Võimalik, et pärast 13.10.2023 täiendan käesolevat peatükki mõnede mõtetega.
Pühapäev, 17.09.2023. Vastu hommikut näen und, kus osalen vaatlejana ilmselt muinasjutu- või perefilmi (võib-olla muusikal) kategooriasse paigutuva linateose võtetel. Tegevustik rullub lahti arvatavalt augustis ja septembris, natuke oktoobris. Toimub Tallinnas, samuti vanalinnas, ilmselt ka Draamateatris või sealkandis ja Vabaduse väljakul. Kasutatakse uhkeid värvirikkaid kirevaid rõivaid (erksat punast ja kollast tooni on külluslikult, oranži, tumerohelist jne), samuti mereröövlite riietust. Palju laulu ja muusikat.
Mängufilmi süžee on mitmekesine ja tihe. Jagub põnevust, näpuotsaga romantikat, maagiat, müstikat, võlumaailma. Samuti humoorikat vägivallata märulit. Massi- ja välistseene, dekoratsioone ning suure hulga näitlejatega võtteid on piisavalt. Mõistan, et võetakse üles erinevaid episoode, osa võtteid korratakse uuesti. Filmitakse nii päevavalges kui ka õhtul hämaras või öösel lisavalgustusega.
Näiteks hilisõhtune lõik elava tulega tuleneelajatest, romantiline ning natuke pahelised paar, mees ja naine. Seljas oranžid liibuvad pikad püksid ja tumeroheline läikiv jakk. Episood salvestatakse hilisõhtusel vanalinna tänaval, kus tänavajoon on tõusev. Võimalik, et Pikk jalg uulitsas. Esiplaanil mainitud paar (näitlejad) ja tagaplaanil rahvahulgad (massistseen).
Kaameramehi, valgustajaid, assistente jms filmiga seotud töötajaid ma ei näe. Seega minu vaatepunkt on vahetult ennem kaadrit ja jääb filmist välja. Tähendab, minu kui vaatleja staatus on tinglik, kuid ometi võtan kõigest osa. Näen väga lähedalt filmimelu!
Stsenaariumis on lõik septembri lõpust või oktoobrist, kus võtete või filmiga seonduvalt reisin nii jalgsi mööda maad ja sõites mingi liiklusvahendiga (äkki buss) kui ka laevaga põhjapoole Alakurtti. Reisi ajal läheb tasapisi külmemaks.
Resümee. Uni on pikk, millest meeles viimane kolmandik filmi tegemisega seotud olukordadest. Pühapäeva hommikul on mul trenn, mistõttu pärast ärkamist aja säästmise huvides olen pannud kirja ainult lühikese sisukokkuvõtte, mida peatükis kasutan. Kõik muu on peaaegu meelest läinud.
Juba ennem ärkamist ja ajal kui uni veel kestab, alustan une samm-sammulist analüüsimist. Arvan, et film võib-olla seotud Kaisaga, kuigi ma teda unes ei näe. Ei olegi võimalik näha, sest ta on hetkel filmis ja täidab stsenaariumis näitlejannana oma rolli!
Unest väljudes ja silmi avades mõttes hüüatan:
„Loomulikult on Kaisa filmiga seotud!”
Tegemist on esmakordse unega, kus osalen filmivõtetel. 02.01.2022 unes olin kõigest filmirežissöör! Praeguses elus mul ei ole kokkupuudet filmindusega peaaegu olnud, mistõttu vastastikmõju printsiipi arvestades tooksin lähima paralleeli Kaisaga. Ärkvelolekus mulle näib, et meelest läinud 2/3 unest, mis eelnes filmile, seal võisin Kaisat näha ja meil olid mingid ühised käigud käsil!
„Meeta” filmi esilinastuse aeg on varsti saabumas, mis on samuti vastastikmõju printsiip. Olen mõjutatud, mistõttu pidin filmindusega seotud und nägema.
Kaudne sidusus kinoga on kui isa 80-ndatel filmistuudios Tallinnfilm pürotehnikuna ja visuaalsete efektide loojana ning suurte dekoratsioonide valmistajana töötas. Paaris filmis on olnud episoodilistes osades. Mõned aastad ennem surma andis mulle portsu fotosid filmivõtetelt ja režissööride reguleeritava tooli, mida võtetel kasutati. Stuudios töötas kunstnikuna ka Heiki Halla (1931-2000), kelle tehtud paar maali on mul kodus.
Ennem peatüki avaldamist une sisu kohta Kaisa käest küsima ei hakka (hiljem uurin). Võib-olla tunneb end mõnest varasemast filmirollist ära. Ei saa välistada, et uni kirjeldab tulevikus asetleidvaid sündmusi (filmi), milles ta osaleb, mistõttu ta ei saagi täna veel teadlik olla. Ta on näitlejanna ja näitlemine tema kutsumus, seega miks mitte osa võtta! Ainult aeg saab anda vastuse!
Huvitav on, et Draamateatris või seal läheduses toimuvatel võtetel tunnen 3-4 osatäitjat ära, kes pärinevad 2007-ndast aastast spordiklubist Flexer. Muidu nad näitlejad ei ole. Unes esitatud kõik teised inimesed peale Kaisa on võõrad. Antud teabest järeldan, et filmi valmimine võib-olla rahvusvahelise koostöö tulemus ja tegelikkuses valmib tulevikus.
Ärkvelolekus kirjutan Alakurtti asukohanimetuse kõige esimese sõnana üles! Ma ei ole kunagi sellist sõna kuulnud, kuid unes on kõla tuttav! Soome keele õppisin 16 aastaselt algtasemel ära ja sõnakuju näikse just soome keelest pärinevatki!
Unes tean täpselt, et Alakurtti asub kuskil põhjas suunaga ida-kirde poole ja lähedal on meri. Löön sõna otsingusse ja palun väga! Sellenimeline küla asub Murmanski oblastis, mis pärast Talvesõda läks NSVL koosseisu! Asukohaga on seotud suured jõed ja järvistud. Liiklemiseks ja transpordiks kasutatakse ka laevu. Valge meri on linnulennult ligi 85 kilomeetri kaugusel.
Miks Alakurtti ja kuidas saan unes teada piirkonna kirjeldust ja täpset asukohta? Ma tõesti ei oska vastata! Äkki tulevik selgitab? Kas taaskord vastastikmõju printsiip, mida välistada ei saa? Inimesena ma ei saa paljudest asjadest aru ega näe seoseid. Ometi uni infovaramuna jagab põhjuslikult teavet!
Vahemärkus. Ikkagi ühe filmirolli oleksin lapsena kunagi saanud. Nüanss tuleb esmakordselt taas meelde just nähtud (17.09.2023) une tõttu! Ilmselt 1978 aasta oktoobri lõpp või novembri algus. Argipäev. Väljas on peaaegu tuulevaikne, lauspilves, temperatuur nullis või mõni kraad miinust, vähene lumi. Kell on umbes 10:00 ja 11:00 vahel. Olen 11 aastane ja käin viiendas klassis. Otsustan koolist pausi panna, sest kiusamine on muutumas üha tugevamaks.
Lähen vanalinna jalutama ja läbi Raekoja platsi jõuan Pikale tänavale. Pikk tänav on vähemalt poolenisti või tervenisti suletud. Samuti Lai tänav on kinni. Laia ning Pika tänava vahelised väiksemad tänavad samuti suletud. Arvatavasti Mosfilm korraldamisel toimuvad filmivõtted ja pealtvaatajaid on meeletult! Poen hädavaevu rahvasummast läbi ja saan hea vaatekoha uudistamiseks.
Vändatakse ilmselt sõjafilmi Teisest maailmasõjast ja varsti on jõudmas tolleaegsed sõidukid Pikale tänavale. Tahan näha autosid, mida kunagi varem ei ole näinud!
Keegi uhke ja kõva häälega silmatorkavalt hästi riides (karusnahkse kraega moodne õhuke pruun mantel, pikad kõrge kontsaga mustad saapad, peened nahksed kindad jms) 35-38 aastane tädi on seal vene keeles asju korraldamas, kuid ma ei pööra talle tähelepanu. Mind huvitavad musta värvi vanaaegsed masinad! Millegipärast jään talle silma. Astub ligi ja sõbralikult küsib:
„Poiss, kas sa filmis mängida tahad?”
Tema vene keel ei ole kohaliku venelase oma, vaid kuidagi enesekindel ja võõrapärane, Moskvast! Naisterahvas on põhjalikult ja maitsekalt meigitud, intensiivselt lõhnastatud. Tume ja võimas juuksepahmakas on slaavipäraselt tolle ajastu moetrendile vastavalt kuklasse krunni keeratud. Ta on nägus, pruunidest silmadest peegeldub asjalikkust ning jõulisust. Kamandaja ja vastuvaidlemist mitte salliv tüüp!
Mantli ülemised nööbid on avatud, salli kaelas ei ole ja mütsi pole. Ta kael ning ilmastikule mittevastav õhuline, kuid trendikas riietus on näha. Imestan, et naiskodanikul külm ei ole!
Olen kohkunud ja kardan! Mõtlen, et kuidas ma otse tänaval pean riideid vahetama, mind võidakse narrima hakata, kooliasjad ja kooliriided võidakse ära varastada, mu vene keel on vilets, võib-olla soovitakse mind ebasündsalt ära kasutada, ma ei oska üldse näidelda… Palju halbu mõtteid ühe hetkega! Tädi näeb mu kimbatust ja kuni paar minutit püüab asjaolusid selgitada. Kõrgendatud toonil, kõlava ja selge häälega, viimaks konkreetselt küsib:
„Kas sa kuulsaks ei tahagi saada?”
Raputan pead. Kartlikult ja vaikselt vastan eitavalt. Tädi lõpuks vihastab ja ajab mu minema! Lähen eemale ja umbes 10-15 minutit mõtlen, et ei ole häda kui jään koolis vahele, et pausitasin filmi tõttu. Lähen tädi juurde tagasi, et nõusolekust teada anda, aga ta ei tee mind enam kuulma ning ajab veel vihasemalt mu eemale! Peatselt hakkab külm, autosid ka näha ei ole ning astun filmimaailmast välja kodu poole. Sellega lõppeski minu esimene ja viimane oskamatu koputus NSVL suurima filmistuudio Mosfilm uksele!
Tolles filmis oleksin vist mingisuguse episoodilise rolli saanud ja pidanud võib-olla Saksa poissi mängima. Kas õige osatäitja jäi haigeks või olid muud tegurid või peeti silmas mõnda teist filmi, öelda ma ei oska.
Tänan Kaisa Seldet, et on leidnud aega pildistamisteks ja arutleda minu nähtud unede üle! Ennem avaldamist on ta ülaltoodud peatüki sisuga tutvunud. Suur aitäh!
Peatüki alltoodud viimane lõik on lisatud 16.10.2023 kell 22:31.
Metastaatilise rinnavähi naiste lugudest valminud lühimängufilmi “Meeta“ vaatan 13.10.2023 ETV2-st esmakordselt algusega kell 21:35. Und näen 14.10.2023 ajavahemikul umbes kell 05:15-07:20, mis on nähtud filmi oluliselt laiendatud ja mitmekesistatud versioon. Filmi tegelaskujusid näidatakse nende elu paljudes olukordades. Esitatakse erinevaid nüansse rinnavähi põdemisest, suhestumisest lähedastesse ja ümbritsevasse. Mõned inimesed on stsenaariumisse täiendavalt sisse toodud. Võimalik, et näen inimesi tegelikust elust ja nendega seotud sündmuseid!
Silmad avan kell 07:20 kui läbi une kuulen ühekordset telefonihelinat, misjärel on vaikus. Võtan telefoni ja vaatan kella. Üllatuseks mitte keegi ei olegi helistanud! Adun selgelt, et tegemist on tähendusliku märgiga! Püüan kutsungit filmiga „Meeta” ja äsjanähtud unega siduda, mis üldistatult kõnelevad elust ja surmast. Siiski leian, et seost ei ole.
Ennem kella kümmet hommikul jõuan trenni ja kuulen uudist, et Marek Kalmus on surnud! Olen šokeeritud ja kurb! Just eelmise päeva 13. oktoobri hommikul ennem kella kümmet mõtlesin ta peale, et on kuidagi vaikne ja võib-olla on tal raske ning on haiglas…
Tunnen Marekit kõigest põgusalt ja olen mõnevõrra hämmingus, et ta on otsustanud mind kahel korral 14. oktoobril külastada ja endast märku anda:
1. Kell 07:20 ühekordne telefonihelin.
2. Kell 16:40-18:15 on väike uinak. 18:15 väljun unest ja avan silmad seetõttu, et minu toauksele koputatakse nõudlikult ning tugevalt neli korda ja keegi hüüab mind nimepidi! Pärast koputust hüüan vastu, kuid ukse taga inimest ei ole!
Saan aru nii, et helin, koputus ja hüüdmine on olnud füüsiliselt kuuldavad või pidin kuulma. Ühel või teisel juhul immateeria ühes Mareki hingega mõjutab mateeriat!
Miks Marek võtab vaevaks ja tuleb külla? Esmalt vastastikmõju printsiip. Ühine sportlik huviala. Teiseks ta on sügava ja tundliku hingega, mida reeglipäraselt välja paista ei lasknud. Kolmandaks olin mõtetes ta vastu väga kriitiline lihaskasvuhormoonide (steroidid) tarvitamise tõttu kuni ajani, mil treeningutega tegeles. Nüüd, maisest elust lahkununa, ta aktsepteerib minu arvamust (hingele on teise inimese mõtted teada) ja kinnitab, et üks põhjuslik tervisehäda tegureid oli rohke keemiliste ainete manustamine.
Tal ei ole selle vastu midagi, et dopingutemaatika välja toon. Hoiatav ja õpetlik näide võimalikele teistele tarvitajatele – hoidke ennast, tervis on inimese kõige tähtsam vara! Seega, surm õpetab!
Samal ajal on mul heameel, et ta soovis enda eest hoolitseda, hea välja näha ning sportimine oli üks vahendeid sellel teel!
Suure mehe õrn hingelaad lööb välja perioodil, mil Tiia Kaarega suhtes olid. Mareki hing annab teada, et ka sellest mõned sõnad räägiksin ja mälestuseks vähemalt ühe foto avaldaksin! Ta on sügavalt puudutatud, et saab kogeda siirast armastust Tiia vastu! Imeline tunne rikastab meest ja kasvatab teda veel tundlikumaks, hoolivamaks, kannatlikumaks ning annab head energiat, mis ongi saatuse eesmärk, olenemata, et naine ta maha jätab! Armastuse mõju suurendab vägilase enesekindlust oluliselt ja ta peab haigusele paremini vastu! Nad on koos ligi kolm aastat.
Lahkuminek mõjub mehele erakordselt raskelt. Tekitab olulist sisepinge tõusu ja kibestumist. Haigus puhkeb õide ja murrab mehe lõplikult. Tänu armastusele ta elas kauem, kuid suri ka varem!
Treener Marek ja võistleja Tiia foto on tehtud vahetult pärast Tiia esimest võistlust kui nad veel suhtes ei olnud. Juba loetud päevade pärast saab neist romantiline paar.
Soovin Marekile (09.02.1971-14.10.2023) head koduteed!
Tulen „Meeta” juurde tagasi, mida vaatan teistkordselt suure huviga 15. oktoobri õhtul. Isiklikult leian, et tegemist on hea, mõnusa ning asjakohase filmiga teadvustamaks rinnavähi teemat! Kusjuures tuleb tõdeda, et Kaisat näen üldse esimest korda filmilindil ja näitlemas! Põhjuseks minu tagasihoidlikud kokkupuuted Eesti filmikunsti ja teatrimaailmaga. Varasemate kultuuriliste mõjutuste vähesuse või puudumise tõttu suudan Kaisa osatäitmist vaadelda värske ning uue pilguga.
Arvan, et ta saab oma rolliga suurepäraselt hakkama! Lööb välja ehe skandinaavialik joon ning olemus! Lisaks Eestis toodetud filmidele sobituks ta nagu valatult ka rahvusvahelise mõõtmega linateostesse, näiteks psühholoogilisse thrillerisse, kus soovitakse Skandinaavia naise natuuri esile tuua! Väga loodan, et äkki edaspidi õnnestub teda taas kinolinal näha – aeg annab arutust ja välistada ei saa midagi.
On tähelepanuväärne, et film „Meeta” ning raamat „Hinge olemus ja eksistents” puudutavad mõlemad sügavuti elu ja surma temaatikat. Tegemist on vastastikmõju printsiibi avaldumisega. Järelikult nähtud uni 02.01.2022 on ka üks konkreetsetest mõjuteguritest (pidin sellist sisu nägema) ja une nägemine on tulevikku arvestades eesmärgipärane. Kõik on põhjuslik!
Ei saa märkimata jätta und, mida näen 03.09.2021, millest kirjutan käesoleva peatüki esimeses alalõigus. Toon noppe jutumärkides:
„Vastu hommikut näen und, milles kohtun tuttava lühikeste blondide juustega naisega, kel on seljas punane kostüüm, vanus umbes 37-41.”
„Meeta” filmi mõnes episoodis on Meetal (Kaisa Selde) lühikesed heledad juuksed. Seega unes esitatud teave lühikeste juustega Kaisast realiseerub Andra Teede kirjutatud stsenaariumis umbes 2022. aasta teisel poolel! Klassikaline vastastikmõju printsiibi avaldumine! Teave on juba ammu üleval, mille püüad sobilikul hetkel kinni! Avaldub mateerias konkreetse sündmusena tulevikus!
Unes on Kaisa vanus umbes 37-41. Ligi 1,5 aasta pärast ta osaleb filmivõtetel ehk ta ongi sellevõrra vanem ja peaaegu 37! Seega 03.09.2021 ja 02.01.2022 unesid võiks vaadelda seriaalina – esimesele seeriale järgneb teine!
Minu jaoks joonistub välja kolm vastastikmõju tegurit, millest olen enda elu jooksul olnud puudutatud. Esmalt „Meeta” välikaadrid Ida-Tallinna Keskhaiglast, mis on filmitud üsnagi sarnaselt minu mälukaadritega kui koos emaga 1977. aasta oktoobris (10 a) ITK-d külastame. Sarnaselt Meetale (Kaisa Selde), on ka minul eluohtlik olukord ja elada jääb ligi kaks nädalat, loe 44. peatükk.
Teine mõjukomponent on kui Meeta abikaasa Aivar (Anti Kobin), kes messile minemise ettekäändel sisuliselt põgeneb Ameerikasse. Kavatseb jääda sinna kauemaks kui isegi mitte alaliselt.
Nüanss USA-st on äraspidiselt väga tuttav. Vististi 2017. aasta oktoobri esimesel poolel põrkan ootamatult kokku ühe kunagise kliendiga, kes ettevõtlusega tegemise päevilt jäi mulle 2007. aastal suurema summa võlgu, mida mitte kunagi ära ei maksnud. Kohtulik väljanõudmiskulu olnuks suurem kui saadav raha, samuti meeletu aja- ja energiakulu. Loobusin võitlusest.
Mees teeb suured silmad ja küsib üleolevalt ning irooniliselt vene keeles:
„Sa ei olegi veel ära surnud? Kas sa ei olegi Ameerikasse läinud?”
Mina: „Ma ei saa aru, mis mõttes Ameerikasse?”
Valeri: „ Ma kuulsin, et sa kolisid Ameerikasse!”
Venelase sõnakasutus ja mõttelõng on äärmiselt kummaline, robustne ning ründav! Minust ligi 15 aastat vanema, ilmselt endise Nõukogude ohvitseri näitemäng on tülgastav ning vastik!
Kolmas mõjutegur on Meeta vanema tütre nimi Miia. Minu lähiringis on kaks Miia nimelist tüdrukut. Üks saab varsti aastaseks ja teine õpib gümnaasiumiastmes.
Peale Kaisa ma ei tunne mitte ühtegi inimest, kes „Meeta” filmiga on seotud või rinnavähki põdenud. Ometi vähemalt kolm loetletud vastastikmõju printsiipi on leitud!
Saame teada, et:
Vastastikmõju printsiip osundab, et kõik (elus ja elutu) on kõigega mõjusas põhjuslikus vastastikuses nähtavas-nähtamatus-tajutavas seoses ning kõik mõjutab kõike vähemal või suuremal määral, mistõttu esinevad eelkirjeldatud vähemalt kolm olukorda!
13.10.2023 toimunud Ringvaate saates filmist „Meeta” kõnelevat lõiku ei ole. Peatüki täienduse kirjutamise ajal ärajäämise põhjuseid ma veel ei tea (neid on ilmselt mitmeid), kuid saate esimene ligi 15 minutiline päevakajaline lõik pommiähvardustest koolides ei sisaldanud optimismi ja ilmselgelt oli planeerimatu sündmus. Põnev on seejuures, et just 12.10 õhtul mõtisklesin umbes nii: „Iisraelis toimuv konflikt ei ole enam viimase tunni kuum sündmus, millest saate alguses võiks kohe rääkida, mistõttu homne „Ringvaade” peaks sujuvalt kulgema.”
Minu jaoks on oluline, et 07.09.2023 nähtud uni näitab Kaisat diivanil istumas ja rääkimas, mina kuulamas. Antud episoodi võiks täna täpsustavalt tõlgendada sedamoodi, et uni kirjeldab saates osalemise planeerimist. Kusjuures 13.10 saates “Ringvaade” ongi mees, intervjueerija M. Reikop (G. Lõbu sellel päeval ei ole) ehk see unenüanss (mina kuulamas) muutub osaks mateeriast ehk tegelikuks sündmuseks.
Saatelõigust võinuks selguda info, kellel ja millal tekkis idee teha film „Meeta”? Küsimus on mul keelel juba pikemat aega ning tänu sellele, et vastust ikka veel ei ole, teen 15. oktoobri hommikul internetis väikese uuringu. Selgub, et idee autor võib olla inimene MTÜ-st Meeta, stsenarist Andra Teede või keegi kolmas. Arst.ee portaalist uudist lugedes selgub:
1) „Meeta“ valmis üle-eestilise heategevusliku MTÜ Meeta eestvedamisel.
2) „Meeta“ stsenaristi Andra Teede sõnul intervjueeris ta filmi kirjutamiseks 2022. aasta kevadel metastaatilise rinnavähiga naisi.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et 02.01.2022 une sisu viitab peaosatäitjale Kaisa Selde, kes näitleb filmis „Meeta”!
Põhiküsimus on, kas filmi loomise idee tekkis ennem või pärast 02.01.2022? Kui vastus on teada, saaks täpsemalt arutleda vastastikmõju printsiibi avaldumise üle, miks püüad unes just sellel ajahetkel konkreetse info kinni jms.
Veebiraamat „Hinge olemus ja eksistents” 