Peatükki on täiendatud 31.12.2023 kell 14:54 ja 18:10, 01.01.2024 kell 13:41 ja 12.01.2024 kell 16:45.
Toon kaks lõiku jutumärkides, mille avaldasin 64. peatükis:
„Unes tean kõiki inimesi ja tegevustik on samuti selge, kuid reaalses (ärkvelolekus) elus puudub nähtuga seos. Huvitav detail on, et elus esimest korda õpin korralikult ära tundma nn eriliigilise taju, mis esineb ainult ja eranditult unes. Tegemist oleks kui eksami edukalt sooritamisega ja kõik eelnevad sarnased uned tähendavad samm-sammulist õppeprotsessi, et spetsiifilist taju edaspidi veatult tuvastada.
Unes olen mina ja sündmustikku kogen läbi enda vaatenurga. Ometi eriliigiline taju sedastab, et enda perspektiiv on tinglik ja tegelikult kogen kõike läbi kellegi teise inimese silmade ning mõtete! Seega sa näed unes sündmuseid ja inimesi, mis-kes on kuskil praegu olemas või aastaid tagasi või tulevikus! Teisisõnu püüad kinni info, mida esitatakse sulle unes! Küsin enese käest, miks pean nägema lugusid, mis ei ole minu kohta? Tegemist on vastastikmõju printsiibi ilmnemisega!”
Umbes oktoobri keskpaigast alates ja iseäranis novembris 2023 näen unes väga sageli olukordi, et mina ei ole mina, vaid hoopiski keegi teine! Mitte miski ei vasta minu ärkveloleku minale, välimus ja vanus, sealhulgas kogemused ning mõtted! Täiesti teine inimene!
Näiteks novembri viimasel nädalal näen und, et olen autovaras. Elan kellegi varga elulist situatsiooni läbi. Une stsenaarium näitab argipäeva maikuu lõppu või juuni esimest poolt (aastaarv on teadmata). Hommikupoolik, umbes kella kümne paiku.
Jalutan sihitult Lillekülas. Olen möödumas Tulika 64a aadressil asuva kaupluse juurest ja märkan heledates toonides 2-ukselist madalat sportautot, millel on võtmed ees ning mootor töötab. Saan aru, et auto on jäetud ainult hetkeks järelvalveta ning omanik elab ilmselt Tulika 64 või 66 viiekordses majas. Kasutan juhust, istun autosse ning annan kanda. Sõidan kiirustades Kotka tänavale Tondi suunas ja sealt edasi äärelinna poole.
Minu tegu on mõtlematu ja planeerimatu! Ma ei ole kunagi sportautoga sõitnud, mistõttu on päris huvitav autot katsetada. Kiirendan, pidurdan ja võtan järsult kurve. Naudin rallitamist! Umbes 1,5 tunni pärast olen jõudnud kuhugi Tallinna piirkonda, kus on palju vanu tööstusehitisi ja kahtlaseid nurgataguseid. Unest ei selgu, mida ma seal täpselt teen, kuid arvatavalt lähen oma saagiga uhkeldama ja kamraadidega kohtuma. Jätan auto paarikümneks minutiks maha, et pärast edasi kimada.
Paraku neli venekeelset kaaki soovivad omakorda minult auto ära võtta. Nad on juba uksed avanud ja toimingute järgi hinnates peavad end omanikeks. Olenemata nende arvulisest ülekaalust jään masina tagasivõitmises ikkagi peale. Mõõduvõtmine ei käi rusikaid vehkides, aga sõnaliselt. Selgitan enesekindlalt ja ülbelt enda kriminaalset tausta ning hoiatan, et tüüpidel võib minna väga kehvasti, sest nad ei taha ju minuga tegemist teha! 5-7 minutit platnoi stiilis (vangla subkultuuris levinud bosside kõnepruuk) sõnelemist päädib rahuga ning masin tagastatakse.
Kellaaeg on juba umbes poole kolme paiku päeval ja alles nüüd mõtisklen, et võin politseile vahele jääda! Asun parasjagu Lembitu tänaval ja hotell Olümpia juurest olen ületamas Liivalaia tänavat. Tunde kestnud bravuurikus ning joviaalne meeleolu on vaikselt lahtumas ja mõned killud selgemat mõtlemist on lisandumas.
Hakkan muretsema, et kui vahele jään, siis on kinniminek kindlustatud. Arvan, et liikluskaamerad on mu liikumised salvestanud, mistõttu isiku tuvastamine lihtne. Kaalun, kas uputada auto ära või jätta maha? Auto kahjustamine tooks varalised kohustused, mida ma ei tahaks ning ei suudaks kanda. Järelikult pean auto maha jätma. Selle mõtte tuules olen jõudnud Kadriorgu ning uni lõppeb.
Resümee. Unes olen 38 aastane, vallaline ja lastetu eestlane, kes suhteliselt hiljuti, viimase poole aasta jooksul on vanglast vabanenud. Elab üksinda tuttava korteris.
Umbes 172-173 cm pikk, ligi 80 kilone, lühikeste tumedate juustega sitke vend, kes oskab väga hästi kakelda. Kriminaalne CV on kirju. Mitmeid kordi kinni istunud, nii varguste kui vägivallategude eest. Põhiharidusega. Lihtsakoeline, rumalavõitu, vähese empaatiavõimega, lõbujanuline, sageli ühes hetkes elaja. Raha tuleb kriminaalsest tegevusest. Kord või paar nädalas paneb korralikult tina või triipu. Rallipäeva hommikul on veel tahmane, ilmselt kokaiinilaksu all.
Oletan, et unes näidatud tegelane on kuskil Eestis olemas. Kirjeldatud autovargus võib olla toimunud viimase 7 aasta jooksul või on tulevikus või hoopiski mõtetes. Nimelt unes on minul või kellelgil teisel nutitelefon, mis annab vihje ajastule. Kas tegelikus elus pannakse vargus toime Tulika 64a aadressil või täpne asukoht on tinglik, ma öelda ei oska.
Teine näide. Uni 04.12.2023, esmaspäev. Mäletan mõnda detaili une lõpust. Vististi juulikuu esimene pool. Olen FIE või väikeettevõtja ja tegelen toitlustusega Eestimaa erinevates asukohtades, kus parasjagu on mingid väliüritused. Minu palgal on veel üks kuni kaks töötajat. Oman 8-12 meetri pikkust bussi, millesse on sisseehitatud köök ja üks kuni kaks müügiletti, et sooja sööki ning muud suupärast klientidele kaasa müüa.
Õhtupoolik umbes kella seitsme paiku. Järgmisel päeval on üritus ning kontrollin bussi üle ja avastan, et elektrisüsteemis on mingi rike. Kaabel vajaks parandamist ning aku vahetamist. Otsustan töömehe appi kutsuda. Uni lõppeb.
Resümee. Mees unes on 43 aastane eestlane, 178-181 cm pikk, ligi 86 kilone, lühikesed pool-heledad juuksed, meheliku välimusega, kõrgharidus (võimalik, et insener), asjalik, materiaalse mõtteviisiga, rahaga ümberkäimises pedantselt täpne, ettevõtlusega tegelenud ligi 20 aastat, majanduslikult väga hästi kindlustatud, elab Tallinnas või lähipiirkonnas suhteliselt mere ääres avaras üsnagi uues eramajas, abielus blondi või heledate juustega mõni aasta noorema naisega, peres on 2 last, peres on erinevad traditsioonid, mida hindab kõrgelt, keskmiselt empaatiline, üsnagi aus.
Võimalik, et kirjeldatud meesterahvas on Eestis olemas. Kuivõrd täpne uni detailides on, ma ei oska öelda, kuid nägin põhjuslikult. Milline on põhjus, taaskord jään vastuse võlgu.
Kolmas näide. Uni 08.12.2023, reede. Süžee on pikk, sisutihe ja loogilise järjestusega. Esitatakse kahte erinevat meest, kelle mõttemaailmast ja kogemustest saan osa. Mina olen nemad!
Samuti näidatakse prillidega sinise lillelise kitliga naist, kes on 165-168 cm pikk, vanust ligikaudu 40-45, kaal 80-85 kg. Mina olen naine! Nendel episoodidel käib kõik läbi naise vaateprisma, samuti mõtlemine.
Resümee. Ma ei jäta une sisu meelde ja ei kirjuta üles. Ei ole jaksu! Siiski on äärmiselt põnev unede vahendusel olla kellegi teise inimese sees. Ometi on keeruline aru saada, miks pean paljude inimeste rõõmudest ja muredest elik eludest osa saama? Endagi tagasihoidliku eluga piisavalt tegemist!
Üks põhjuseid võib olla, et näidatakse kõikvõimaliku info kättesaadavust, millele raamatu varasemates teoreetilistes aruteludes olen viidanud.
Teine põhjus võib olla, et ka unest saadavad kogemused on olulised. Lihtsustamaks füüsilises maailmas navigeerimist ning olukordadest või inimestest arusaamist, ettetulevate eluliste ülesannete lahendamist ehk õpitulemused peaksid olema tulemuslikumad. Unest saadav teave ja erinevate keskkondade, situatsioonide või elusolendite mitmekülgne tajumine peaks sõltuvalt inimesest ning saatuslikust teerajast teoreetiliselt soodustama empaatiavõime kasvu.
⌘ Uni võib soodustada ning arendada empaatia- ja õpivõimet. ⌘
Neljas näide. Uni 22.12.2023 reedel vastu hommikut. Süžee on väga pikk, mitmekihiline, sisukas ja huvitav. Käsitletakse perioodi vististi eelmise sajandi 80-ndatest kuni aastani 2019. Une lõpp on pealiskaudselt meeles, mida saaks vaadelda kolmes jaos. Tegevustik toimub Prantsusmaal ühes suurlinnas.
Esimene jagu
Olen vallaline prantslane. Vanus 29-33. Pikkus 174 cm, kaal 75 kg, brünett. Periood on umbes 2001-2005, suvi. Tean, et ühe äärelinna ettevõtte laos hoitakse ehitusmaterjale. Angaar ei ole lukustatud ja töövälisel ajal saan vaevata sisse. Soovin saematerjali varastada. Laudu läheb isiklikuks tarbeks vaja, mida olen väikesesse kastiautosse ladumas, mille soovin ilmselt samuti pihta panna. Paraku on keegi mind märganud ja politsei on juba firma territooriumile sisenenud. Hädavaevu jõuan vaikselt ära hiilida.
Tean, et varguskatsega asub tegelema varavastaste süütegude vastu võitlemise grupp (järelikult mul on kogemusi). Üle kuu uurimist ei vii kuhugi ja mind ei tabata. Järgnevalt tutvun tütarlapsega, kellega justkui midagi susiseb ja meist saab värske paar. Antud näidatav lõik vajub ära ning sumbub.
Uni jätkub ja tinglikult näen teist jagu. Olen jällegi prantslane ja tegemist on sama linnaga. 28 aastane, pikkus 168 cm, kaal 65-66 kg, kitsad õlad, suured helepruunid silmad, paksud kulmud, lokkis võimas tumepruun juuksepahmakas, nõgus ninajoon ja otsast natukene laienev, näos on kuni kümme tedretähni, pedantselt täpne ning korrektne andekas uurija viledas tumehallis ülikonnas.
Perioodi algusajaks on umbes 2010-2012. Vilksamisi näidatakse õpingute ja tudengiaega. Pärast kohaliku politseiakadeemia lõpetamist töötan politsei süsteemis 7-9 kuud. Seejärel määratakse mind tööle samasse varavastaste süütegude vastu võitlemise gruppi, mille huviorbiiti too teine mees esimeses osas sattus.
Grupi suurus on umbes 25-28 inimest ja enamik või kõik on suured professionaalid. Alguses ei võeta mind omaks. Seatakse takistusi ja kohati isegi kiusatakse. Grupis on täheldada korruptsiooni ja tegevus ei järgi kõiki seaduse pügalaid. Mulle antakse uurida üks keerukas juhtum, mille suudan perfektselt lahendada umbes 4-5 kuuga. Alles seejärel hakatakse minusse tõsiselt ja valdavalt lugupidavalt suhtuma. Üks või kaks tegelast on isegi kadedad. Meie politseiprefektuur toob mu suurepäraseid töötulemusi esile ja saan mingilaadse täiendava tunnustuse osaliseks (aukiri, rahaline preemia vms).
9-10 kuud grupis töötanud, tutvun naiskolleegiga, kellega tekib romantiline suhe. Umbes 2016 või 2017 lähen narkogruppi (narkootikumide levitamise tõkestamise grupp) üle, uurijaks. Une pildirida vajub ära.
Sama une tinglik kolmas jagu, 2019 sügis. Olen 27-28 aastane nägus prantslanna. Pikkus 172 cm, kaal 62-63 kg, tumepruunid silmad, peaaegu musta värvi mõnevõrra krussis pikad juuksed, sündinud Prantsuse ülemeredepartemangus, mistõttu keskmiselt pruunika nahatooniga. Oivik. Enese- ja otsusekindel. Selge, konkreetse ja sirgjoonelise ütlemisega. Läbitungiv silmavaade.
Olen just väga edukalt lõpetanud politseiakadeemia ja määratud eeltoodud suurlinna narkogruppi uurijana tööle. Esimese tööpäeva keskhommik. Olen politseimundris. Avan võidukalt narkogrupi ukse ja astun üle läve. Mind ei häiri, et kõik meeskolleegid uudistavad mind. Ristan julgelt paljude meestega enda vidukil silmad ja säravalt naeratan. Mind jälgib tähelepanelikult ja mõneti kutsuvalt ka noor meesuurija, kes on teise jao peaosaline ning ta on määratud minu mentoriks. Me hakkame juhtumeid koos uurima. Uni lõppeb.
Resümee. Silmi avades kohe mõtlen, kas näen mõnda krimifilmi mugandust, mida varasemalt vaadanud. Peaaegu sarnase sisuga filme olen üksjagu juba näinud ja vahel harva nendest und näinud. Kogemusi on. Käesoleva une foon ja spetsiifiline taju (tajutav ümbrus ning inimesed) ei kirjelda mängufilmi, vaid tegeliku elu sündmuseid, inimesi ja piirkonda.
Unes tean linna nimetust ja piirkonda, kus asun (ärgates ei mäleta). Samuti inimesi minu ümber, vähemal või suuremal määral või millises rollis nad on. Tuttavad olukorrad! Ometi minu praeguse tegeliku eluga ma seoseid ei näe ning mitte kedagi ei tunne!
Unes elan kolme eeltoodud inimese elulisi situatsioone ja mõttemustreid läbi. Olen nende kolme tegelase kingades ja peas! Miks pean kõike unes nägema, ma ei oska öelda.
Kellegi „nahas olemise” uned moodustavad kõikidest unedest umbes 20-25%. Esinevad vaheldumisi teiste unedega või on koondunud mingile perioodile, näiteks praegune ajajärk alates oktoobri keskpaigast.
Viies näide. Uni 25.12.2023, esmaspäev. Reede või laupäev umbes lõunapaiku. Olen Viru hotelli ühtedel viimastel korrustel. Turiste on palju, hotell puupüsti täis ning arvan, et ilmselt mingi konverents. Soomlane on jätnud koridoris oma reisikohvri järelvalveta ja võtan ühes. Olen jõudnud kümmekond sammu astuda kui panen tähele, et kellegi rahakotist või taskust on põrandale pudenenud hulgem raha, vististi Soome margad (FIM). Kraabin kupüürid kokku ning tõttan edasi.
Liftiga on ohtlik sõita ja võin kohe vahele jääda, mistõttu lähen trepist. Tollel Viru hotellil on kaks treppi, üks hoone ühes tiivas ja teine teises. Paraku igal korrusel mõlema trepi juures on tädike valves, seega kaks valvurit. Kardan neist mööduda, sest selleks nad ongi, et vargaid kinni võtta.
Mingi valemiga ikkagi õnnestub mõned korrused allapoole minna ja juhuslikult kohtun kunagise klassivenna Alariga. Olen üllatunud ja küsin, mis tema siin teeb? Vastab, et elab nüüdsest Austraalias ja tuli kodumaale puhkama. Ta paneb mu kimbatust võõra kohvriga tähele ja muheleb. Küsin, kas ta aitaks mind hotellist välja? Nimelt tema kui maja elanik, saaks kohvri võtta ja keegi teda ei kahtlustaks. Saaks ka välisuksest välja, kus on valvurid ja päris kõva kontroll.
Ta loobub minu ettepanekust ning läheb edasi. Olen suures jamas ja kardan, et varsti mind paljastatakse. Mängin turisti ning nüüdsest suudan korruste vahel üles ja alla kohvriga kõndida, aga rõhuv värin on ikka sees. Vormiriietes tädikesed kogu aeg kahtlustavalt piidlevad. Majast välja mitte kuidagi ei saa, sest 5-6 erioskustega meesvalvurit on ees. Uni lõppeb, kell on seitse läbi hommikul.
Resümee. Ärgates on kohe selge, et une tegevustik toimus ENSV ajal 80-ndatel. Viru hotellis oli tol ajal igal korrusel valvuritädike ja maja väljapääs samuti range KGB kontrolli all. Võõraid inimesi peale turistide hotelli üldiselt ei lastud või ainult ajutiselt. Reeglist sai muidugi altkäemaksu andes mööda vaadata.
Huvitav on, et elus esimest korda näen Alarit unes. Umbes neljandas klassis, hilissügisel ja talvel, panime koos sageli koolist poppi. Hommikul kooli jõudes läksime tema koju tagasi. Alari elas vanaemaga Mustamäel 5-kordse paneelmaja teisel või kolmandal korrusel 1-toalises korteris. Kuni lõunani saime luuslanki lüüa, misjärel pidin lahkuma, sest vanaema tuli töölt koju.
Alari oli suure riskivalmidusega ja popitamine jätkus juba üksi. Ma ei suutnud nii pikalt pausitada, teatud kohusetunne oli olemas. Paari aasta pärast ta liitus poistekambaga ja umbes 1980 (13 a) kevadel alustas Viru hotelli juures jõlkumisega. Sisuks soomlaste käest riideid osta ja kallimalt edasi müüa. Temast sai Viru ärikas.
Saanud väga noorena suure raha maitse suhu, laiendas oma tegevuspõldu erinevate varavastaste tegevusteni. Kuulu järgi kõikvõimalikud vargused, pettused ja kelmused. EV taasiseseisvumise ajaks oli temast saanud professionaalne kurjategija ja toimetamiste areaal laienes naaberriikidesse. Eelkõige Soome ja Rootsi. Rootsi grupi liikmena hinnaliste asjade vargused kauplustest ja edasimüük Eestis.
Ajakirjandusest on olnud lugeda, et 21. sajandi tulekuga sukelduti luksusautode vargustega seotud tööpõllule EL-i erinevates riikides. Sealhulgas relvastatud röövid juveeliäride vastu erinevates riikides jms. Kuritegevusega saadav tulu oli eurodesse arvutatuna miljonites, erinevatel hinnangutel 7-10 miljonit eurot, mida suudeti tõestada. Esimese kümnendi lõpus järgneb vangistus Saksamaal. Teise kümnendi lõpus enda käsi enam ei määri, vaid palgatakse võõrtööjõudu. Skeem sama, luksuskaupade vargused ja röövid, varastatud kaubaga hangeldamine.
Võimalik, et unes olin Alari kingades ja elasin läbi kahte erinevat seika 80-ndatest – kohvri ja raha vargus. Hotellist ma välja ei saanud ja jäin murega üksi. Järeldan, et Alar on mainitult kahel korral Viru hotellis tabatud. Ühel juhul soomlaselt kohvri varguselt ja teisel korral pani turistilt raha pihta. KGB võttis ta kinni ja anti edasi miilitsale. Kas tegude toimepanemise ajal oli alaealine või 85-ndast aastast täisealine, ma ei tea.
Unes elad läbi tegevusi ja koged mõtteid, mis ei ole üldse sinule omased!
Kuues näide. Eelviimane uni, reede 29.12.2023. Silmad avan kell 05:15. Meeles on jupike une lõpust. Olen valgenahaline 11-12 aastane ameeriklane ja elan vanematega kuskil USA lõunarannikul üsna ookeani lähedal. Tegemist on jõukate elitaarse piirkonnaga. Kuulume sealtkandi 15% kõige rikkama perekonna hulka. Meie perel on suur maavaldus, millel kasvavad lopsakad lõunamaa taimed (palmid jms). Elame luksuslikus villas.
Pärastlõunane aeg. Suhteliselt lämbe ja niiske, umbes 28 oC. Olen parasjagu krundi edelanurgas, kus kasvab tihe, kuid hooldatud taimestik. Luusin niisama ringi. Näen meie pere poolt palgatud kahte valgenahalist aednikku, kellest üks ütleb mulle midagi. Vististi mingi sõnum minu isa poolt. Ma ei viitsi teda kuulata ja toimetan edasi. Uni lõppeb.
Resümee. Olen hästi kasvatatud ja tark varateismeline. Korralik. Vägijooke ja narkootikume proovinud veel ei ole. Olles poisi nahas ja osaline tema sisemaailmast, siis sõltuvusteemadega tal edaspidises elus probleeme ei teki. Küll on ta väga enesekindel, mis põhineb vanemate rahakotile ja kõrgele ühiskondlikule positsioonile. Kõrgenenud enesekindlusele viitab sealhulgas nüanss, et ma ei suvatse aednikku kuulata.
Millise osariigiga on tegemist, hinnata ma ei oska, sest puuduvad viited Florida või California rannikule jne. Samuti ei ole märgitud aastaarvu. Hinnates iseennast (12 aastast noormeest), kui ka tajudes une fooni ning süžee õhustikku, siis oletan, et perioodi võiks mahutada ajavahemikku 2018-2023. Põnev on, et unes esineb viide poisi elulisele nüansile tulevikus – sõltuvusprobleeme ei teki.
Väike mõtisklus. Universaalteadvus, Kõiksus ja õpivõime.
Unes esineb mul üsnagi sageli väga huvitav paradoks. Kõik, mida näed, koged ja tajud, on taandatav ühele hetkele. Selles ühes momendis on väga palju süsteemset infot, millest saad täielikult aru ja suudad terviklikult hallata. Sinu teadvuse infotöötlemisvõimekus on erakordselt suur! Oled olulise teabe võrra rikkam ning targem! Võib järeldada, et une vahendusel oled ühenduses Infodimensiooniga (ID), kus kogu teave on ühes hetkes olemas!
Kui väljud unest ja avad silmad, siis enamik teavet ununeb (kanal ID-sse sulgub) ning see, mis meelde jääb, selle lahti mõistatamine on teinekord äärmiselt vaevaline.
Mainitud paradoks on varasemates peatükkides erinevate nurkade alt leidnud käsitlemist. Sealhulgas 52. peatüki lõigus kui unes külastasin Infodimensiooni. Visiit ID-sse oli tähendusrikas, kus soovisin teada kõike Teadvuse ja Kõiksuse kohta – miks, kuidas ja millisel põhjusel on loodud, kõige loomise algus? Vastust ei saanud. Põhjenduseks toodi, et „/…/ ma ei ole valmis või on veel vara eeltoodud temaatikaga ammendavalt tegeleda…”
52. peatüki oluline osa põhineb erakordsele ja eriti kirkale ainukordsele unele 2006. aastast, mille kirjutasin üles septembris 2021 ning täiendasin novembris 2022. Käesolevat 65. peatükki kirjutades arvan, et olen pisut targem kui ajavahemikul 2006-2022 ning teen tillukese katsetuse kõige loomist näpuotsaga puudutada.
2006. aastal mind huvitas, kumb tekkis ennem, kas teadvus või kõiksus? Tänaseni kõigekülgselt vastata ei oska, samuti ei tea, kas käsitleda suure või väikese tähega. Arusaadavuse jaoks lisan edaspidise arutelu jaoks mõisted:
* Kõiksust haldab Universaalteadvus (UT).
* Hing kannab teadvust.
Vahemärkus. Varasemalt olen kasutanud kontsepti „üldine teadvus” või „Teadvus”. Inge Annom pakub välja „universaalteadvus”. Uus mõiste on sobilik ja teen muganduse „Universaalteadvus (UT)”.
Oletan, et UT oli/on ennem kui Kõiksus ja vastutab Kõiksuse loomise eest. Kõiksus iseendas sisaldab informatsiooni, mis omakorda energiat. Loomise olemuse järjestaksin sedamoodi: universaalteadvus – info ja energia – kõiksus oma sündmustega. 58. peatükis püstitasin hüpoteesi:
Ettemääratuse printsiip – info on olemas alati ennem sündmuse (kõiksus oma erinevate dimensioonide, paralleelsuste, reaalsuste jt struktuuridega jms) loomist.
Loomise järjekorra otsimine on inimlik ja võibki ainult mõttemängu tähendada. ID-s puudub aeg. Seega, mis oli ennem või pärast, näitab minu tahet leida üles minevik. Järelikult võib väita, et UT – info ja energia – kõiksus tekkis ühe hetkega ning võib-olla mainitud järjekorras ehk välistame ajafaktori.
Inimesena võin rahulikult võtta tagataskust tingliku stopperi, sest läbi ajalise prisma olen harjunud ümbritsevat vaatlema või mõõtma. Kahejalgse leiutatud stopperi olemasolu ei tähenda, et loomise juures mängis aeg oma rolli või ID-s eksisteerib aeg.
Selgitus Kõiksuse ja UT lihtsustatud struktuuri juurde. Skeem põhineb 52. peatükis avaldatule, kuid on lisatud UT paiknemine. Kõiksuse keskmes on Infodimensioon (ID), millega on osaliselt põimitud immateeria hingedega (oletuslikult kõik Kõiksuse mittekehastunud hinged). Ümber ID asetsevad korrapäratult erineva suurusega dimensioonid, mis on joonistatud helkivate tähtedena. Kõiksust läbib ja ümbritseb UT, mis on selguse huvides toodud välja ringina.
Mu väike intuitsioon annab märku nagu eelnevalt öeldud, et UT on ikkagi kõige esimene üksus! Millal, miks ja kuidas UT tekkis, ma ei tea öelda, sest ta asetses ajatus olekus, kus ei olnud ruumi Kõiksusena veel olemas! Kui ma oskaksin vastata, siis peaks teave olema Infodimensioonis (ID) kirjas või mul puudub teabele ligipääs.
Universaalteadvus (UT) on Infodimensiooni (ID) looja ja oletuslikult ta ei ole lisanud ID-sse lõplikku ja tundlikku infot iseenda kohta – millal, miks ja kuidas. Seetõttu ma ei leia ka vastuseid! Vastupidisel juhul võiksin asuda UT-ga konkureerima ja võib-olla tahta tema positsiooni üle võtta. Või kõik huvilised Kõiksuses asuksid UT koha pärast võitlema. Teoreetiliselt on UT järjepidevalt olemas olnud, kuid mõistuslikult on sellest väga keeruline aru saada.
⌘ Universaalteadvus (UT) loob hinge ja annab talle teadvuse. Hing on teadvuse kandja ja oletuslikult osake UT-st. Hing opereerib endaga seotud kindlat lõiku UT-st, kuid mitte kogu Universaalteadvust Kõiksuses. UT võib vajadusel hallata sinu või teiste hingede teadvust. Hing täieneb kehavälistel perioodidel ja iga taaskehastumisega, mida teadvus tegema ei pea, vaid on järjepidevalt olemas. Teadvuseta ei saa hing täieneda. Sinu hinge teadvus, samuti kõikide olendite teadvused ja Universaalteadvus funktsioneerivad koostoimes. ⌘
⌘ Universaalteadvus loob ühe hetkega info ja energia, mis on aluseks Kõiksusele oma sündmustega.⌘
Vahemärkus. Ärkvelolekus, unedes või paljudes surmaeelsetes seisundites olen kogenud ja tajunud, et inimene koosneb füüsilisest kehast, hingest ja hinge teadvusest. Hinge omadused ja kogemused põhinevad eelnevate elude ning kehaväliste perioodide kogemustele. Hing kannab teadvust, mitte inimene!
Surmaeelsed seisundid on mulle näidanud, et surmajärgselt lahkub su teadvusel hing kehast. Sa oled täpselt samamoodi teadvusel kui koos elusa kehaga! Teadvus ja hing ei kao inimese surmaga mitte kuhugi, vaid eksisteerivad edasi! Erinevus on selles, et kehast ja mateeriast vaba olles on hinge võimekus ning teadlikkus Kõiksusest ja selle toimimisest väga suur!
UT haldab kõike Kõiksuses – erinevaid dimensioone, ID toimimist, üksikhinge teadvust jms. Hinge teadvus piirneb ainult endaga ja ei laiene teistele objektidele. Ta ei saa sekkuda teise hinge teadvusse, planeetide, galaktikate või dimensioonide eksistentsi, ei suuda mõjutada ID-d või Universaalteadvust jms.
Mul ei ole mitte kordagi olnud kokkupuudet ja ei ole tajunud erinevaid kehavorme, mida kirjandusest või internetiavarustest leida võib. Näiteks astraalkeha, mentaalkeha, karmakeha, aurakeha, egokeha, õndsuskeha, vaim jne. Seetõttu ma ei oska ja ei saa mainitud termineid kasutada ning nendega seotud tegevustikke kirjeldada – puudub kogemus.
Kõik on sündmus. Alates ID loomisest, meie universumi väidetavaks aluseks olnud Suurest Paugust kuni erinevate dimensioonide, mikroosakeste, elu, hingede jms tekkeni.
Teave, mida elu jooksul ID-st kinni püüad, näiteks ilmsi või une vahendusel, on sinu saatuserajal kirjas. Tegemist on kindla hulga infoühikutega, mis on sinu jaoks tõenäoliselt markeeritud, et leiaksid need sobilikul momendil üles.
Miks suudab inimene oma elu vältel omandada ainult piiratul hulgal teavet? Näiteks eelpool mainitud paradoks, et unes saad nähtust sügavuti ja laiahaardeliselt aru ning kõik on selge. Ärgates läheb asi segaseks ning palju meelest ära. Või 52. peatükis ID-s viibides teadsin kõikidele küsimustele vastuseid, ID-st väljudes enam mitte. Või käesoleva e-raamatu aluseks olev teave on ID-s ühes hetkes olemas ja impulsi tekkides paiskub “plahvatustena” momentaalselt minu ajusse. Saadud infokogumi lahti harutamine, kirjaridadesse loogiliselt paigutamine ning nüansside lugejale arusaadavaks tegemine on kaunikesti vaevarikas ja ajamahukas tegevus.
Arvan, et inimese aju on vähevõimekas ja suudab teavet aeglaselt ning väheses mahus töödelda. Tajun, et mul on palju energiat, teinekord ajab üle ääre ja suudaksin mitmeid elusid ühekorraga elada, omandada kogemusi ning tarkuseid. Kahjuks aju ei tule järgi ja töötab minu jaoks vaevaliselt ka ühe kehaga mestis olles.
Isiklikult sooviksin, et oleksin raamatus käsitletavates vaimsetes teemades märgatavalt tulemuslikum. Kui meenutasin oma varajast lapsepõlve (1-27 peatükk), siis meenutusprotsess oli väga energiamahukas – sa lihtsalt väsid tohutult ära! 5 minutilise seiga meelde tuletamiseks võib kuluda paar nädalat, mis on suur energiakulu! Teabe saad kätte, aga energiakulu on suurem kui elus püsimiseks läheb vaja. Seega info hankimine on väga energiamahukas tegevus!
Toon välja Inge Annomi (vt 64. peatükk) tähelepaneku, millest annab teada kui avaldatud 65. peatüki on läbi lugenud. Jutumärkides:
„Küsimus pole minu arvates aju võimekuses, vaid dimensioonide erinevuses. Ajul on niigi palju tööd, ta peab päeval saadud info töötlema oluliseks ja mitteoluliseks, lisaks sõidab selles öises väheteadlikus olekus sisse ID oma infoga, mis tuleb kuidagi unenäkku paigutada. Välja tuleb keeruline kompott subjektiivse päevase kogemuse ja irreaalse ID teabest, millest mälu (selle üle peab jälle aju otsustama) jätab alles mõned kirglikumad ja inimest tervikuna kõnetavamad kaadrid.
Aju töö on olla vahelüli materiaalse ja immateriaalse vahel ning tema ülesanne on tagada inimese normaalne funktsioneerimine, mis tähendab ka muuhulgas, et närvisüsteem ei läheks liiga suure infohulga tõttu endast välja.”
Mul on heameel, et Inge sügavuti kaasa mõtleb ja on tähtis, et annab vajalikke näpunäiteid. Seeläbi saab ka lugeja mitmekesisemat ja kasulikku teavet. Nõustun Inge arvamusega peaaegu täies ulatuses. Samuti seisukohaga materiaalse ja immateriaalse dimensioonide suurest erinevusest, milledele olen varasemates peatükkides ka viidanud.
Inimene kui elusorganism vajab kasvamiseks, arenemiseks, küpsemiseks, puhkamiseks ja eksisteerimiseks aega, et omandada toitaineid, hingata õhku, saada päikest, võidelda haigustega jms. Sarnaselt füsioloogilisele protsessile omandatakse ärkvelolekus ka teadmisi ning kogemusi. Kehaline füsioloogia ja vaimne täienemine (hinge areng) on omavahel seotud. Miski ei toimu hetkega! Olenemata, et ID-s on info ühes hetkes olemas, võta vastu ja arene! Paraku vajab inimene aega ehk protsessi, milles väljendubki tema piiratus!
⌘ Kehaline füsioloogia ja vaimne täienemine (hinge areng) on omavahel seotud ning ei toimu koheselt. Olenemata, et Infodimensioonis on teave ühes hetkes olemas. Inimene vajab aega ehk protsessi. ⌘
Mida intuitiivsem ja empaatilisem oled, seda rohkem suudad ID-st infot saada. Intuitsioon ja empaatiavõime on kasulikud tööriistad, kuid nende omadused ning ulatus ei ole lõputud, vaid on kammitsetud! Ükspuha kui võimekas empaat või ümbritseva tajuja oled, esineb konkreetne piir, mida ületada ei saa! Inimesena ei ole võimalik täielikult teada enda ja teiste inimeste saatust ning ümbritseva koosluse kulgemist! Terviklikku, minutist-minutisse ja tunnist-tundi, selgeltnägemisse suhtun seetõttu umbusuga, vastupidisel juhul oleks maailm ammu päästetud.
Praktika näitab, et saatusliku teeraja enamikud asjaolud on sinu jaoks varjul ja saad teavet siis, kui tuleb sobilik hetk ning koged! Teisipidi võiksin ju kohe saatuse lõppu minna, olla rahulolev ja võtta vastu kõik saavutatud positiivsed kogemused ning jätta negatiivsed välja. Sellisel juhul ei oleks saatust ja reinkarnatsiooni vaja ning puuduks eluline õpimoment!
Universaalteadvus on Kõiksuse looja ja haldaja. Kõiksus on loogiline ja seaduspärasustel põhinev süsteem. Süsteemi on võimalik igatepidi analüüsida ja vaadelda, mistõttu esineb ettemääratuse printsiip.
Kas ettemääratuse printsiip on absoluutne või osaline? Võimaliku vastuse võib leida unest, mida nägin teisipäeval, 26.09.2023. Alltoodult jutumärkides:
„Ilmselt eelviimane uni. Uni katkeb kui käin tualetis ja tagasi voodisse minnes jätkub pooleli jäänud kohast umbes kella viie paiku. Ometi ei lähe uinumine tõhusalt, on pikk ning pinnapeale. Tegemist ei ole N1 seisundiga (lühike intervall täieliku ärkveloleku ja sügava une vahel), vaid on vist midagi täiesti uut, mida varasemalt ei ole kunagi kogenud ning on esmakordne!
Uinudes on nähtav pildirida mingitmoodi katkendlik. Sinu isik hakkab unest otsekui ära kaduma – kord näed ennast, siis sind pole – omapärane olukord ilma sinuta! Nähtav pildilisus on „ummikus” – tahab lõppeda, aga ei lõppe! Tean, mismoodi tegevustik peab kulgema, kuid ometi ei lähe vastavalt stsenaariumile!
Süžee näeb ette, et pean sööklas kõhu täis sööma. Seejärel tõttama suures majalabürindis oma toani, kuhu olen isiklikud asjad juba varakult ära peitnud. Haarama kodinad ühes ja salaja põgenema. Minema märkamatult bussile ning sõitma lennujaama, et jõuda koju. Seejärel peaks uni lõppema.
Paraku ma ei leia sööklat üles! Söögikoha otsimise käigus hakkab meelest ära minema, kus täpselt mu tuba asub! Vaikselt unustad nüansse, mida on vaja veel teha. Sa tead, et stsenaarium peab varsti lõppema. Ometi lõppu ei paista kuskilt tulevat!”
Resümee. Eelnevalt öeldud, tegemist peaks olema erilise seisundiga või uinumisega, mis ilmselt on läinud märkamatult uneks üle! Otsingute ja unustamiste vältel mu isik vahelduvalt figureerub ning seejärel kaob! Väga kummaline! Mingi võimalik tõrge une näitamise mehhanismis ja langen unest aeg-ajalt välja! Une näitamise vead peaksid ilmnema ka varasemates unedes, mida kogenud siiski ei ole.
Ettemääratuse printsiibis näikse olevat võib-olla viga – uni peab lõppema, aga ei lõppe. Kohati kaon ära. Järjestikustest kaadritest osa hägustuvad ning kustuvad.
Uni kirjeldab ettemääratuse printsiibi toimemehhanismi ja võimalikku riket või loomeprotsessi killukest. Järeldan:
⌘ Ettemääratuse printsiip ei ole kõiksuses absoluutne. ⌘
Selles hetkes jääb ümbritseva eksistentsiprogramm otsekui seisma või logiseb natukene. Sa näed, kuidas sina või miski muu vahel kaob, unekaadrid on katkendlikud. Ometi mitte midagi lõplikult ei kustu. Umbes nii, et arvutis jooksutatavas programmis tekkis tõrge ja taaslaadimine (restart) võtab natukene aega.
Unes nähtav sigri-migri olukord ikkagi lõppeb, mille protsessis on mul võimalus olnud osaleda ja olla tillukese häiringu tunnistajaks! „Restart” on tehtud ja järgmine uni tuleb korrektselt peale ehk uni nagu uni ikka oma kindla süžeega, sinu kui peategelasega, teiste kõrvalosatäitjatega jms.
Kõiksus on suur masinavärk, mille ettemääratuses ja võib-olla seda korraldavas Teadvuses esineb harva pisikesi kõrvalekaldeid ning süsteemi eriosade kitsas areaalis võib tekkida viivuks katkestus. Või on tegemist hoopiski Kõiksuse loomeprotsessi teatud nüanssidega. Just need üksikud detailid ei allu loomise hetkes ettemääratuse printsiibile. Pärast loomist toosama nüanss on ettearvatav ja teada ehk ettemääratuse printsiip kehtib!
Millisel määral on oletatavad tõrked või loomise üksikud nüansid Kõiksuses levinud? Arvan, et minimaalselt. Vastupidiselt oleks tegemist kaosega, mida mina isiklikult täheldanud ei ole. Selgub:
⌘ Kõiksuse loomine või täiustamine on jätkuv ja ei ole katkenud. ⌘
Uneromantika
Inimene näeb vahetevahel unes romantilisi ja/või aktiivseid ning julgeid intiimseid stseene. Huvitav on sealjuures, et veedad aega kaaslasega, kellega sa ärkvelolekus erinevatel põhjustel ei saaks, ei tohiks olla, pole sinule omane või tegelikus elus sa ei tunnegi teda vms.
Miks sellelaadseid unesid näeme?
Tean ühte kaunist naist (tema nimi on XXX) peaaegu 18 aastat ning tunnen teda ligi 10 aastat. Meie vahel on olnud tavapärane ja viisakas suhtlus. Romantika on puudunud. Ometi olen teda nende aastate jooksul 3-4 korral unes näinud ja sisuks magusad lembehetked.
Püstitatud küsimusele leiame ühe vastustest unest, mida näen kolmapäeval 20.12.2023. Peategelane mina ja too märgitud naine. Alltoodult lühendatult jutumärkides:
„Oktoober 2023. Neljapäev või reede, kell on 11:45 ennem lõunat. Kohtun temaga juhuslikult Tallinna kesklinna ühe kortermaja teise korruse koridoris. Olen üllatunud, et teda Eestis näen! Me ei ole peaaegu paar aastat teineteist näinud ega lobisenud! Ta on ilmselt mõneks kuuks kodumaale tulnud.
Kuni 15 minutit jutuajamist ja XXX muutub suunatult aktiivseks. Võtab kasutusele naiseliku taktika ning võlud. Läheneb mulle ettevaatlikult, kuid enesekindlalt. Tal on konkreetne plaan… Meievaheline puudutuste lummus ja kire üleskütmine kestab ligi paarkümmend minutit. Teeb ettepaneku, et kui vanaema juures ära käib, siis võiksin talle külla tulla… Ta elab siit ligi 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel.
Tean, et ta oskab olla väga osavõtlik ja sõbralik. Samal ajal võib positiivne tuju kuni minutiga muutuda enesekeskseks, ülbeks ning eemaletõukavaks. Olen valvel ja kahevahel. Ma ei ole unustanud, et tal on bipolaarne meeleoluhäire ja nartsissistlik isiksushäire, mis on nende aastatega olnud teinekord probleemiks ning arusaamatuste tekitajaks. Mõistan, et teda kihutab tagant ainult seksuaalne huvi ja soovib mind sellel eesmärgil ära kasutada, ei enamat. Romantika peab alluma tema kontrollile!
Vahetult ennem ärkamist ütlen XXX-le, et pean ühed /…/ võistlused ära vaatama ja seejärel saan külla tulla. Avan silmad, uni on lõppenud!”
Resümee. „Ühed /…/ võistlused ära vaatama” või ühtedel konkreetsetel võistlustel osalemine, teeb une tõlgendamise väga lihtsaks!
XXX abikaasa on endine võistlussportlane. Unes mainitud võistlussarja /…/ nimetuse alusel mõistan hetkega, et täitsin tema abikaasa rolli! Tema mees harrastas antud ala ja võistles sarjas kah! Samuti saan nüüdsest aru, miks olen temaga seotud intiimseid unesid varasemalt näinud? Kui panen uned ajateljele, siis joonistub välja, millal XXX oma tulevase abikaasaga tutvus, millal umbes abiellus jms. Romantilise toimetamise unede sisu vastab enam-vähem nende tutvumise ja läheduse arenguetappidele.
Tänu nähtud unele saan hinnata ümber kõik sellelaadsed uned, mida elu jooksul näinud olen!
Ühte osa armuunedest olen näinud seetõttu, et olen nendest naistest selles võtmes mõelnud ja tunnen neid või tean, et nad tahavad mind (unes peegelduvad naise tegelikud ärkveloleku mõtted ja ihad). Tegevustik on ainult unes ja ärkvelolekus mitte kunagi ei realiseeru.
Järgmine osa antud valdkonna unedest on sellised, kus tunnen või tean naisi, aga täidan nende juhupartnerite, sõprade, elukaaslaste või abikaasade voodipartneri rolli. Eeltoodud XXX uni vastab just sellele klassifikatsioonile.
Kolmas variant on, et tean naist, aga ei tunne. Minu isiklik soovmõtlemine või fantaasia teostatakse unes!
Neljandas jaotises on naised, keda unes tunnen, kuid ärkvelolekus mitte. Arvan, et unes nähtud konkreetne naine on kuskil olemas. Uneromantika tervikuna või detailid on tolle naise elus varasemalt juhtunud või toimub tulevikus või ta on selliseid mõtteid veeretanud.
Viiendas tulbas on umbes 5 und. Nendest kolme seksuaalne iseloom on hälbeline ja perversne ning kriminaalkorras karistatav pikaaegse vangistusega või surmanuhtlusega kõikides või enamikes riikides. Järelejäänud kahe une nilbe seksuaalne sisu on vähelevinud ja umbes pooltes riikides kriminaalkorras karistatav.
Viienda jaotise unesid ma ei ole suutnud mitte kunagi tõlgendada. Esmalt ma ei ole hälvik ja teisalt ka ei mõtle või ei unista väärastunult. Unest ärgates tunned end mitmeid tunde järjest kuni terve päeva äärmiselt ebamugavalt või vastikult.
Järeldan, et 5 une vahendusel püüdsin kinni viie erineva seksuaalperverdi mõtted või juba sooritatud või tulevikus tehtavad teod! Unes samastusin nendega!
Uneromantika kokkuvõtteks
Uneromantika on äärmiselt isiklik ja käib täielikult läbi sinu mõtete, emotsioonide ning keha. Sa oled oma egos tõeliselt kõvasti kinni ja kuni 20.12 uneni olen arvanud, et kõikide lugudega on tegemist iseenda varjatud soovidega. Seetõttu ei ole vaevunud mõistatama, et teatud kindlad uned vahendavad teavet hoopistükkis ID-st! Unedes nähtavad stseenid on kuskil olnud, juhtuvad tulevikus või on kellegi himurad mõtted. Sa elad läbi situatsioone, mis ei kuulu üldse sinule!
Vahemärkus. „/…/ umbes 12% meeste unenägudest sisaldab seksuaalset sisu.” [1]
Fotoga seotud lugu. Mitmeid aastaid olid minu tehtud loodus- ja arhitektuurifotod üleval ühes fotoalases portaalis, mis suleti umbes 2013 või 2014. aastal. Millalgi juuni teisel poolel 2011 postitan foto, kus on näha muinsuskaitse all olev Tselluloosi- ja paberivabriku tuletõrjemaja torn (Masina 20, 1912) ning vabriku korsten (Tartu mnt 80k, 1937)
Paari päeva pärast saadab küpses eas ligi 70 aastane venelanna mulle kirjakese, et “tornid meenutavad talle mehe au ja väärikust… Küllap on mul kindlad plaanid naistega seoses… Häbituid fotosid ikkagi ei tohiks naiste lantimise ja heidutamise eesmärgil postitada… Pilt ei sobi avalikku keskkonda ja tema arvates peaksin kustutama…”
Eesmärk on jäädvustada ajaloo tarbeks tööstusarhitektuuri, sealhulgas korstnaid, majakaid, tornikesi vanalinnas, kõrgeid kirikutorne jms. Minu fotoarhiivis on neid palju!
Daami seisukoht paneb mind õlgu kehitama ja hämmastuma. Fotot ma ei kustuta. Teisalt mõistan, et inimesed näevadki erinevaid asju. On tegemist fotodega või maalidega. Suhestumine pildiga on seinast seina, vastavalt vaataja sisemaailmale ja vajadustele.
Soovin tema võimalikke vihapurskeid ja arusaamatusi vältida. Paari või kolme päeva pärast vastan kombekalt ja lühidalt, et minu eesmärk on ainult fotod ja ei enamat. Ta reageerib kiiresti. Samas või mõnes järgmises kirjakeses lisab telefoninumbri ja palub tungivalt helistada. Suhtlus käib vene keeles, sest eesti keelt ta ei valda.
Viisakusest ja lugupidamisest tingitult mõne nädala pärast võtan kokkulepitud kellaajal kõne. Haritud, intelligentne ja sügava hingemaailmaga proua! Hingelt üksik, otsib mõistvat vestluskaaslast, teatris käijat jms. Vihje mehelikule aule oli vististi tähelepanu köitmiseks. Hooldab haiget alkohoolikust tigedat meest (mälu järgi oli kunagine Nõukogude armee kõrge ohvitser), kes jääb üha väetimaks ja võib surra.
Ta iseloomustab mind. Toob välja erinevaid nüansse jms. Olen üllatunud, et loodus- ja arhitektuurifotode alusel paneb mu iseloomu umbes 85-90% ulatuses täppi! Tänaste teadmiste alusel, portaalis olevad pildid tekitavad temas impulsi, mis avab kanali ID-sse ja minu hingeline põhiolemus on talle peaaegu selge. Imetabane anne!
Tema kirjakeste sisu alusel mulle näib, et hüüab appi, on liimist lahti ja vajab hädasti psühholoogilist tuge. Sageli annab teada, et soovib telefonitsi veel rääkida. Umbes kuu pärast helistan taaskord. Ta kirjeldab, et minu kõne annab talle palju jõudu ja energiat. Päike paistab kõrgemalt, meeleolu on väga hea jms.
Umbes septembri keskpaigani on naisterahvas küllaltki aktiivne teateid saatma, kiitma uusi fotosid ja tegema vihjeid kokkusaamise kohta. Paraku ma ei võta vedu, me ei kohtu mitte kunagi. Ei ole huvi.
Kogenud inimesena saab ta mu seisukohast aru. Keskendub üha rohkem põdura abikaasa hooldamisele ja problemaatilise poja lastele (tema lapselapsed). Lõplikult loobub üritamast umbes 2013. aasta varakevadel.
Tagantjärgi mõeldes ja eneselt küsides, miks saatus sellise loo koostas? Vastan. Olen rahul, et ta leidis minu isikus hea energia kandja, kes andis rasketel hetkedel talle jõudu ja tõi naeratuse suule.
Mul on heameel, et olin tema suhtes sõbralik, austav, kannatlik, altruistlik, turvatunnet pakkuv ja empaatiline. Täienesin hingeliselt tänu omapärasele kogemusele!
Lühidalt unest
“Uni on regulaarselt esinev muutus teadvuses, milles väheneb kontakt ümbritsevaga.” Jutumärkides toodud Vikipeedia esimese lause defineeriksin vastavalt enda poolt kogetule niimoodi:
⌘ Uni on regulaarselt esinev muutus, milles väheneb kontakt materiaalse universumiga miinimumini ja hinge olemus ning temaga seotud teadvus avarduvad oluliselt. ⌘
Vikipeediast une kohta edasi lugedes saame teada:
„Esimesed neli staadiumi moodustab NREM-uni ning viimase täidab REM-uni, kusjuures REM-une osakaal kasvab öö edenedes. Unetsükli pikkus on 90 minutit. NREM-uni jaguneb kergeks (staadiumid 1–2) ja sügavaks uneks (staadiumid 3–4), kusjuures sügavus on defineeritud selle kaudu, kui raske on inimest üles äratada. REM-uni on see, kus leiavad aset unenäod.”
Vajab äramärkimist, et unefaase (staadiume või etappe) on kokku neli – N1, N2, N3 ja REM. Seega Vikipeedia tekstile teen täpsustuse, jutumärkides:
„Esimesed kolm faasi moodustab NREM-uni ning neljanda täidab REM-uni, kusjuures REM-une osakaal kasvab öö edenedes. Unetsükli pikkus on ligikaudu 90 minutit. NREM-uni jaguneb kergeks (etapid 1–2) ja sügavaks uneks (etapp 3), kusjuures sügavus on defineeritud selle kaudu, kui raske on inimest üles äratada. REM-uni on see, kus leiavad aset unenäod.”
Toodud read on huvitavad, sest erinevalt kirjutatust näen mina öise magamise perioodi vältel unesid alates uinumisest ja mäletan sisu hästi või halvasti sõltumatult une faasidest. Samuti näen unesid, mis algavad uinudes, kestavad terve öö läbi kõikide unefaaside ja lõppevad hommikul ärgates. Seda tüüpi unesid esineb harva. Väikese valiku temaatilisi unesid avaldan raamatus. Seega kui soovid teada, mitmendas unetsüklis nägid und, siis tuleb jagada öisele unele kulunud aeg 90 minutiga ning leiadki ligikaudselt une-staadiumi.
Igale inimesele soovitaksin unest ärgates kella vaadata, siis umbkaudselt tead, millises une faasis nägid unenägu!
48. peatükis püstitasin hüpoteesi:
Une vahendusel suudad ühenduda Infodimensiooniga. Saada ümbritseva või erinevate objektide ja inimeste kohta teavet sõltumatult ajavormist – sündmus toimus(b) minevikus või tulevikus.
Unede nägemise praktika kinnitab jätkuvalt hüpoteesi toimivust.
Unetsüklitest, unefaasidest ja nende vältel ilmnevatest unenägudest saab täiendavalt lugeda 66. peatükist.
Info tuleb sobilikul hetkel ise sinuni
10.12.2023, pühapäev. Olen parasjagu trennis ja üle pika aja näen Aleksandr Ivashkevichit . Suhtleme vene keeles, kuid lugejatele tõlgin eesti keelde. Ta kõneleb, et umbes 10 päeva on vabat aega ja saab nüüd trenni teha. Küsin:
„Kuulsin, et teil on teatris mingid probleemid, midagi direktoriga seoses?”
Aleksandr vastab, et direktor läheb varsti ära, aga teatril läheb hästi. Piletiraha on tulnud miljon eurot võrrelduna eelmise aasta ligi 300 000 euroga, töökoormus on väga suur jne.
Mina: „Tegemist on väga ilusa numbriga ja arvan, et nad võiksid sinu palka tõsta.?/…/.”
Ma ei hakka vastust välja tooma. Lobiseme veel kümmekond minutit ja jätkame treeningutega.
Resümee. Olen enda esimese küsimuse peale natukene imestunud! Ma ju ei tea, et Vene teatri direktoriga on mingid probleemid! Küsimus lihtsalt lipsas täiesti spontaanselt üle huulte… Kuuldes Aleksandri vastust, üllatusin veel täiendavalt!
Põnev on olukorra juures see, et kuigi mina küsisin, siis endale jäi mulje, et pidin küsima ja küsimuse sisu ei olnud minu (enda ego) kontrolli all. Justkui oled materiaalse maailmaga kaotanud kontakti ja saad infot otse ning takistusteta ID-st, teave voolab sinusse ja sinust välja! Sarnaselt unele, kus teave lihtsalt tiksub nähtavas pildireas ja sinu roll on olla vastuvõtja ning arusaaja!
Ma pole kunagi tundnud huvi, kes kui palju raha teenib. Olen arvanud, et tippnäitlejad teenivad hästi. Õnneks ta numbrit välja ütle, kuid vastuse sisu on pigem negatiivse alatooniga. Teisisõnu, loomulikult soovib iga palgatöötaja olla paremini tasustatud!
14.12.2023, neljapäev. EPL-s ilmub Viktoria Solomonchuki artikkel, milles kirjeldatakse erinevaid Vene teatri probleemkohti. Samuti, et direktor läheb ära jms.
15.12.2023, reede. EPL-s ilmub Miikael Rauna artikkel, kus räägitakse Eesti näitlejate viletsatest palgatingimustest, suurest töökoormusest jms.
Selgub, et ID pakub tõest teavet, et Vene teatris on pikemat aega midagi probleemset toimumas, Eesti näitlejate palgad on kesised jms. Neli kuni viis päeva hiljem on temaatikat võimalik ka EPL-st lugeda. Pärast 15.12.2023 EPL artiklit on ajakirjanduses ilmunud palju lugusid näitlejate madalatest töötasudest.
Sa ei maga, oled ärkvel ja võtad teavet aegsasti ID-st vastu! Ettemääratuse printsiibi ilmnemine!
Aleksandr on ka andekas portreefotograaf. Tal on erinevaid näituseid nii Eestis kui EL-s. Töid ostetakse üle maailma ja lugusid temast kirjutatakse või näidatakse kodumaises ning rahvusvahelises pressis. Alati kui trennis kohtume ja tal mõni pilt on valminud, siis telefonist või tahvlist näitab. Soovib minu arvamust kuulda, sest olen fotonduses hästi kodus.
Teine näide. Tuleb meelde lugu, umbes 2-3 aastat tagasi. Pildistas ühte daami ja valminud tööd näitas trennis, tahtis saada erapooletut kommentaari. Fotot nähes tajun hetkega suures ulatuses naise hingelist põhiolemust ja tema iseloomu peamisi tunnuseid! Küsin Aleksandri käest ja selgub, et ma ei ole eksinud. Järelikult on fotol sügav sisu ja suurepäraselt õnnestunud! Teatud tingimustel suudad teavet ID-st väga kiiresti hankida! Tingimuseks oli impulss, mis fotot vaadates tekkis ja koheselt avanes kanal ID-sse ning püüdsin info naise kohta kinni!
Saša ja minu hingemaastik on üsna sarnased, mistõttu tema mõistmine on väga lihtne. Olen pärinud, kuidas ta sõnastaks, millal ta saab aru, et püüab tabamatut teavet kuskilt kinni elik tekib inspiratsioon?
Aleksandr: „Peas asuvad antennid hakkavad tööle, pööravad õige nurga alla ja info vastuvõtt kosmosest võib alata!” Pildistatud modellide fotodele teeb pilditöötluse alles siis, kui tekib inspiratsioon. Foto võib oodata oma järge näiteks pool aastat. Saabub õige hetk inspiratsioonina ja sa tead juba ette, kuidas kunsti luua!
Kolmas näide. Teisipäev, 26.12.2023. Olen trennis ja umbes kell 11:02 käib peast läbi mõttekatke, et hea trennikaaslane võib vist varsti helistada… Kell 11:07 võtab Jaan telefonitsi ühendust ja ütleb, et on parasjagu Rohuküla sadamas ning kohe laevale minemas. Katkestan ta rääkimise ja teatan:
„Tean küll, et sa tahad küsida, et ukrainlased said venelaste dessantlaevale Novotšerkassk pihta?”
Jaan naerab:
„Vennas hommikul uudistest luges ja andis teada. Ma tahtsin sinult küsida tõesti!”
Resümee. Minu jaoks on tegemist suhteliselt tavapärase olukorraga. Tead inimest väga hästi ja intuitsioon kirjeldab, mis võib temaga seoses toimuda. Siinjuures märgin, et ma ei olnud eelnevalt kursis, et ta mulle helistab ja laeva kohta aru pärib. Järelikult võtad teabe nagu muuseas ID-st!
Paljud on ilmselt puutunud kokku olukordadega, et kui mõtled kellelegi, siis näed teda lähema minuti, tunni või päeva jooksul. Või ta helistab sulle või saadab kirjaliku teate vms märguanne. Või mõtled viivuks inimesele, keda pole aastaid näinud ja loetud päevade jooksul põrkad temaga kuskil juhuslikult kokku või muul viisil kontakteerub sinuga.
Miks toimuvad sellised kokkusattumused? Kõik inimesed puutuvad järjepideva infovooga kokku ning meid ümbritsevad sündmused on kõik põhjuslikud. Põhjuslikkus või vastastikmõju võrgustik paistab hästi välja kui mõnda nüanssi ennem selle toimumist tead ette. Sinu vaist aitab sind!
Imiku eluliste kogemuste omandamisel on abiks tema ego, hing ja Infodimensioon (ID)
14.12.2023, neljapäev. Minu tütar läheb arsti juurde ja ligi neli tundi hoian lapselast. Toidan väikelapsel (13 kuu vanune) kõhu täis, seejärel potitamine ja mängude maailm ning hullamine võib alata.
Vahel pistan talle lõigukese banaani suhu, et õpiks aegapidi toitu mäluma. Tegelikult oskab juba hästi ning probleeme ei esine. Mind ikkagi huvitab, kas banaan on söödud, et järgmine tükike anda. Rääkida ta ei oska, et mu sellealasele küsimusele vastata. Esmakordselt kasutan metoodikat:
Mina: „Kas sa oled banaani juba ära söönud?” ja teen suu pärani näitamaks, et midagi mul suus ei ole. Jälgin tüdrukut tähelepanelikult, kuidas ta võiks reageerida.
Panen tema käitumises tähele väikest muutust. Vaevumärgatavalt ta näoilme selgineb, mis on siiski oluline teisenemine! Hetkeks jätab oma titaliku ego kõrvale (muutub täiskasvanuks), sinu poolt öeldu on hinge kaasabil kristalselt selge ja võidukalt avab suu, kus banaani enam ei ole! Seejärel lapselik maailm taastub.
Läheb peegli ette, teeb suu taas lahti ja itsitab. Annan järgmise tükikese banaani. Kui söödud, avab jällegi suurelt suu, et soovib veel! Tähendab, väikelaps saab küsimusest suurepäraselt aru, aga ealistest iseärasustest tingitult rääkida veel ei oska. Miimikat kaasates suudab end arusaadavaks teha! Järelikult õppetükk on edukalt sooritatud!
Raamatu esimeses osas, 1-27 peatükk, kirjeldan põhjalikult väikelapse maailma. Siinjuures kinnitan, et imik saab sünnist alates eranditult kõigest aru! Paraku vanemad ei mõista teda hästi, sest nad oma egos põhjalikult kinni ja uks ID-sse on sulgunud, kust vastuseid saada. Või sisekõnelusi enda hingega ei ole või on puudulikud.
Kõikidel või enamikel imikutel on kaasasündinud võime saada ka teisest titast aru, sõltumata rahvusest. Su enda hing aitab mõistmisele kaasa! Teatud vanuses hakkavad imikud lalisema, seejärel räägivad pudikeeles, edasi esimesed sõnad ja laused koos pudikeelega. Kuniks sõnavara on piisav, et pudistamine seljataha jätta ning unustada.
Nutuhood, kõikvõimalikud häälitsused ja pudikeel on info edastamise viis. Lapsena oli mul võime mainitud komponentidest saada aru. Teadsin täpselt, mida teine tita soovis öelda! Kuni 10 aasta vanuseni suutsin laste pudikeelest suurepäraselt aru saada (peatükid 12-14). Paraku, sa kasvad suuremaks ja tundlikkus väheneb, kanal ID-sse aegapidi sulgub ning võimed kaovad või oluliselt kahanevad.
Lapselapsega katsetan, kas suudan ta lalisemisest ja pudikeelest aru saada? Pingutan kõvasti, aga lapsena esinenud võime aluseks olnud spetsiifilist taju ei ole kahjuks võimalik enam kinni püüda.
Olen väga rahul, et väiketüdruk sai banaaniga seotud ülesandest hästi aru. Järgmine katsetus. Laon väikestest puust klotsidest torni ja vaatan, mis edasi juhtub. Tirts tuleb ja lükkab torni pikali. Selgitan ja püüan talle torni ladumist mõned korrad õpetada. Paraku on näha, et ta käeline areng ei ole veel piisav, et hakkama saada.
Laon taaskord torni, mille ta pikali ajab ja ootab, et uuesti torni teeksin. Kui torn on pikali lükatud, esmakordselt ütlen talle:
„Anna mulle klots!”
Jälgin tähelepanelikult ta reaktsiooni. Käskluse järgselt on selgelt näha, et enda ego lükatakse kõrvale ja silmis särab täiskasvanulik helk! Tema igavikuline hing tuleb appi ja hoiab ta meele puhta ning selgena! Olen vaimustatud, sest saan kinnituse, et imikud saavad kõigest aru! Ta haarab keskendunult klotsi ja ulatab vaikides mulle. Torn koosneb kuuest klotsist. Kuus korda annan käskluse ja ulatab kokku kuus klotsi. Valminud torni lükkab pikali. Jällegi otsast peale ja teine ring. Kõik toimub analoogselt!
Kahe torni koos rajamisel on ta mentaalselt täiskasvanud! Kindlameelselt ütlen, et nendel sekunditel võiks ta mind oluliselt õpetada, sest tema hallata on kõik või enamik hinge kasutada olevast teabest (tarkus erinevatest eludest ja ideaalne ligipääs ID-le)! Võiksin ükspuha, mida ta käest küsida ja olen veendunud, et laiahaardeline sügav vastus oleks olemas! Paraku ta ei oska rääkida ja mina ei saa pudikeelest aru!
Kahe torni koostöös rajamise kestus on kuni 30 sekundit! Tervelt 30 sekundi vältel tajun suurepäraselt tema igavikulise hinge põhiolemust ja juuresolekut! Lõpetan mängu. Sellest hetkest alates on ta jälle imik! Sarnast mängu ma ei ole temaga enam proovinud ja ei tea, kas klotsi ulatamise õppis lõplikult selgeks.
Veebiraamat „Hinge olemus ja eksistents” 