66. PEATÜKK ⟡ Unetsükkel, unefaasid ja unenäod ⟡

Mõned aastad tagasi, 2018 sügisel ja 2021 septembris, püüdsin internetist leida eestikeelset teavet une ning unefaaside (nimetatakse ka staadium, tüüp, etapp, periood jms) kohta, et osata selgitada ja saada aru enda unenägudest. Vähene leitud teaduslik unealane kirjandus ei viinud mind mõistmisele oluliselt lähedamale. Muu lugemine oli laialivalguv, ebatäpne või ma ei suutnud vajalikku leida.

Olen tänulik Inge Annomile, kes tõstatas detsembri lõpus 2023. aastal küsimuse unenägude esinemise võimalikkusest sügava (delta) une faasis. Tema tähelepanek pani mind mõtisklema ja hankima teavet ID-st kui ka eestikeelsest internetist. Sain natukene targemaks, mistõttu lisasin 65. peatükki täiendava alalõigu „Lühidalt unest”, kus kirjutasin teemast põgusalt.

Ometi eestikeelses Vikipeedias on mõned ebatäpsused ning ei sa välistada ka muud tendentslikkust, näpukaid või mitmeti mõistetavusi. Näiteks märgitakse, et unefaase on kokku viis (4 NREM-faasi ja REM) ja und nähakse ainult REM-faasis. Sarnane teave on eesti keeles levinud suhteliselt laialdaselt, samuti meedias ja mõnede kõrgkoolide vastavates lõputöödes. Algallikas on ilmselt viidatud artikkel Vikipeedias või vananenud andmed. H. Küla juhib tähelepanu, et 4 NREM-faaside arvus lepiti kokku 1968. aastal. AASM (Ameerika Unemeditsiini Akadeemia) vähendas 2007. aasta värskenduses seda kolmele.

Saamaks une jms kohta suuremat selgust, võtan selle aasta jaanuaris ette ingliskeelse teadusliku ja populaarteadusliku kirjanduse. Käesolevas 66. peatüki esimeses alalõigus süüvin teemasse mõnevõrra põhjalikumalt.

Jutumärkides tekst punktides 1-4 on erinevate allikate valitud lausete kokkuvõtlik refereering:

1) „Uni jaguneb kahte suurde klassi, milleks on NREM ja REM. Kogu uneaja jooksul liigub aju korduvalt läbi kahe mainitud erineva uneklassi. Ligikaudu 75% unest kulub NREM-klassis, suurem osa unest N2-faasis. REM-faasis ~ 25%. Ameerika Unemeditsiini Akadeemia jagab NREM-i kolmeks faasiks (N1, N2 ja N3, millest viimast nimetatakse ka delta-uneks või aeglase laine uneks).

Tüüpiline ja katkematu ööuni koosneb 4–6 unetsüklist, kusjuures unefaasid kulgevad järgmises järjekorras: N1 → N2 → N3 → N2 → REM. Kui REM-uni on lõppenud, naaseb keha tavaliselt enne tsükli algust N2 faasi. Täielik unetsükkel kestab ligikaudu 70–120 minutit (keskmiselt 90 minutit). Esimene REM-periood on mõni minut (erinevatel teaduslikel andmetel kuni 20 minutit – H. Küla) ja öö edenedes tekivad pikemad REM-perioodid (viimane REM-faas on erinevatel andmetel ligikaudu 30-60 minutit) ning väheneb aeg sügavas unes (NREM).

Kui REM-uni jääb vahele ja järgneval ööl saad häirimatult magada, siis sisened sellesse faasi varem, milles veedad suurema osa uneajast – nähtust nimetatakse REM-i tagasilöögiks.

Inimesed näivad järgivat ligikaudu 90-minutilist ultradiaani rütmi 24-tunnise ööpäeva jooksul, olenemata sellest, kas nad magavad või on ärkvel.” [1], [2], [3], [8], [16], [17]

Selgitus. Levinud joonis on ligikaudne ja mitte täielikult täpne. Unenäod esinevad siiski kõikides unefaasides.

Selgitus. Hüpnogramm on graafik, mis kujutab une etappe ajaskaalal. Töötati välja lihtsaks viisiks uneperioodil elektroentsefalogrammi ajulainete aktiivsuse salvestuste esitamiseks. [7]

Selgitus. Esimene unetsükkel algab uinumisega ehk N1. N1 unefaasi kohta erinevate näidetega saab lugeda 21-26 peatükist. N1 on tavaliselt ühekordne faas magamise alguses ja esineb esimeses tsüklis juhul kui on tegemist katkematu unega. Diagramm on näitlik ja mitte täpne.

24. peatükis tõin välja järgmise hüpoteesi:

N1 staadium võimaldab tuua unustatud ja muu teabe Infodimensioonist (ID) esile.

Saad kiiresti ja efektiivselt erinevate hetkede, ajastute ja dimensioonide (vähemalt – mateeria, immateeria, ID) vahel liigelda. Võid siseneda erinevate hingede mõtte- ja tajumaailma ning kogeda sama, mida nemad. Oled oma hingelise põhiolemusega terviklikult ühenduses. Ja muud võimalused. Kõike eeltoodut on võimalik korraga koheselt kogeda-sooritada või sündmused esinevad üksteisest väikese viitega – aega sisuliselt ei eksisteeri. Kanal ID-sse võib jääda avatuks pikemaks perioodiks kui N1 staadiumi kestvus ise on.

Saamaks teada täpsemalt, mitmes tsüklis und näed ja kuidas unefaasid kujunevad, selleks on vastavad seadmed koduseks kasutamiseks müügil. Näiteks „unejälgija” kellana või sõrmusena vms. Vidin ühendub nutitelefoniga, milles on tasuline või tasuta saadav äpp diagrammi, graafiku vms teabena ning anna minna!

Une kliiniline hindamine viiakse läbi polüsomnogrammi abil, mis kasutab elektroentsefalogrammi (EEG), elektrookulogrammi, elektromüogrammi, elektrokardiogrammi, pulssoksümeetriat, õhuvoolu ja hingamist. Need testid tehakse üleöö ja nõuavad tavaliselt vähemalt 6 tundi jälgimist.” [1]

UnetsükkelUneklassUnefaasNormaalne kestvus
Etapp 1 (~5%)NREMN11-7 minutit
Etapp 2 (~45%)NREMN210-25 minutit
Etapp 3 (~25%)NREMN3, aeglase laine uni (mõiste inglise keeles – SWS), delta uni, sügav uni20-40 minutit
Etapp 4 (~25%)REMREM või paradoksaalne uni ehk silmade kiire liikumise uni10-60 minutit

2) „Unenägusid võib näha REM ja NREM une ajal. NREM-staadiumis on uned vähem levinud ja väiksema intensiivsusega. 5-10% uuritavatest inimestest näeb und ka NREM-faasides. Samal ajal 70% ei tea, et nägid und, aga neil on sarnased tunded kui unenägude ajal. Järelikult unenägudest valdavalt REM-faasis teooriast võib loobuda.

Uuringute kohaselt arvatakse, et NREM-une ajal toimuv vaimne tegevus on mõttelaadne, samas kui REM-uni sisaldab hallutsinatoorset ja veidrat sisu.

On oletatud, et unenägudes on kaks mina: agressiivne mina (REM) ja sõbralik mina (NREM). NREM-unele on iseloomulik unenägija algatatud sõbralikkus. Mina pannakse erinevatesse olukordadesse, mis on suures osas negatiivsed ja leitakse, et ta reageerib võõrastega sõbralikult või neid omaks võttes. On väiteid, et NREM-unes on unenägija “teadlik sellest, et ta on teadlik(nimetatakse ka “sekundaarseks teadvuseks”), mis võimaldab teha tulemuslikumaid otsuseid ja iseennast paremini peegeldada.

NREM ja REM-unes esinev vaimne aktiivsus on kahe erineva meelegeneraatori tulemus, mis seletab ka vaimse aktiivsuse erinevust. Uuringud on samuti näidanud, et NREM-i staadiumis unenäod esinevad kõige sagedamini hommikutundidel, mis on ühtlasi ka kõige enam REM-une periood.” [4], [5], [6]

H. Küla kommentaar:

  1. Unenägusid võib näha REM ja NREM une ajal.” Mina näen und kõikides unefaasides, alates N1-st.
  2. NREM-staadiumis on uned vähem levinud ja väiksema intensiivsusega.” Mina näen unenägusid NREM-staadiumis sarnaselt REM-le. Intensiivsus võib olla suurem või väiksem sõltumatult klassist.
  3. Uuringute kohaselt arvatakse, et NREM-une ajal toimuv vaimne tegevus on mõttelaadne, samas kui REM-uni sisaldab hallutsinatoorset ja veidrat sisu.” Minu NREM ja REM unede stsenaariumid võivad olla sarnased või erineda, olla loogilise järjestusega ja kirkad. Või vastupidi, süžee on keerukas ja raskesti arusaadav.
  4. Oletatakse, et unenägudes on kaks mina: agressiivne mina (REM) ja sõbralik mina (NREM). NREM-unele on iseloomulik unenägija algatatud sõbralikkus. Mina pannakse erinevatesse olukordadesse, mis on suures osas negatiivsed ja leitakse, et ta reageerib võõrastega sõbralikult või neid omaks võttes.” Inimene tajub teavet negatiivse või positiivse energiana, mis esineb sõltumatult nii REM või NREM unes. Arvan, et tegemist on individuaalsusega ja minu unedes sõltumata unetsüklist ja -faasist on põhiliselt positiivse sisuga unenäod.On väiteid, et NREM-unes on unenägija “teadlik sellest, et ta on teadlik” (nimetatakse ka “sekundaarseks teadvuseks”), mis võimaldab teha tulemuslikumaid otsuseid ja iseennast paremini peegeldada. Minu unedes võib sekundaarne teadvus esineda nii NREM või REM staadiumis. Sekundaarne teadvus esineb isiklikele kogemustele tuginedes sageli kirgastes unenägudes, kuid ka tavalistes unenägudes. Näiteks 52. peatükis on läbi une sekundaarne teadvus, kuid Infodimensiooni kindlas piirkonnas olles lisandub kolmas teadvus, ilmselt Universaalteadvus, keda ma ei suuda kontrollida. 58. peatükis toodud 24.10.2018 une esimeses pooles tajun iseenda kolme mina teadvust samaaegselt, millesse lisandub ema teadvus. Kokku neli! Une teises pooles tajun iseenda kuute erinevat mina ja teadvust!
  5. NREM ja REM-unes esinev vaimne aktiivsus on kahe erineva meelegeneraatori tulemus, mis seletab ka vaimse aktiivsuse erinevust.” Minu unedes on vaimne aktiivsus sõltumatult NREM või REM staadiumis sarnased, suuremad või väiksemad.
  6. Uuringud on samuti näidanud, et NREM-i staadiumis unenäod esinevad kõige sagedamini hommikutundidel, mis on ühtlasi ka kõige enam REM-une periood.” Minu uned kestavad alates uinumisest kuni ärkamiseni.

3)„…/…/ Unetsüklit reguleerib ööpäevane rütm. Kuigi on ilmne, et inimesed vajavad und, ei ole praegune arusaam, miks uni on elu oluline osa, veel kindlaks määratud. Võiksime arvata, et une esmane väärtus on taastada loomulik tasakaal neuronikeskuste vahel, mis on üldise tervise jaoks vajalik. Une spetsiifilised füsioloogilised funktsioonid jäävad aga saladuseks ja on paljude uuringute objektiks. Inimesed on pakkunud välja palju hüpoteese unenägude funktsioonide kohta. Sigmund Freud oletas, et unenäod on teadvuseta meeltesse tõrjutud pettunud soovide sümboolne väljendus ning ta kasutas unenägude tõlgendamist psühhoanalüüsi vormis, püüdes neid soove paljastada. Praegused hüpoteesid une funktsioonide kohta on järgmised:

  • Neuronaalse plastilisuse tagamine
  • Õppimise või mälu hõlbustamine
  • Sünapside sihipärane kustutamine, et “unustada” ebaoluline teave, mis võib sünaptilist võrku segada
  • Tunnetus
  • Neuraalse aktiivsuse tagajärjel tekkinud metaboolsete jääkproduktide eemaldamine ärkvel ajust
  • Metaboolse energia säästmine” [1], [2]

H. Küla kommentaar. Punktis 3 olen osa lauseid rasvaseks teinud, mis rõhutatult näitavad, et uneuuringud on veel suhteliselt lapsekingades. Ma ei välista teadlaste poolt pakutud hüpoteese une funktsioonide kohta. Sooviksin ka omalt poolt valiku hüpoteese lisada, milledega saab tutvuda konkreetseid peatükke lugedes või teooria lehekülge tudeerides. Und sisaldavat või unega seonduvalt olen tänaseks loonud 17 teooriat 24, 48, 49, 54, 55, 57, 60 ja 65. peatükis. Näiteks mõned une funktsioonid:

  • Une vahendusel suudad ühenduda Infodimensiooniga. Saada ümbritseva või erinevate objektide ja inimeste kohta teavet sõltumatult ajavormist – sündmus toimus(b) minevikus või tulevikus. Minu arvates on tegemist olulise või isegi põhilise definitsiooniga une kohta. Avaldatud esmakordselt 48. peatükis.
  • Uni pakub sulle eluks vajalikku energiat. Uni võib sind tervendada. Avaldatud esmakordselt 48. peatükis.
  • Uni annab võimaluse hinge lahkumisele kehast. Avaldatud esmakordselt 60. peatükis.
  • Uni võib soodustada ning arendada empaatia- ja õpivõimet. Avaldatud esmakordselt 65. peatükis.

4) „Und ja unenägusid on mõnikord peetud nägemuslike kogemuste varasalveks. Keskaegse Iiri traditsiooni kohaselt pidi poeet filíks saamiseks läbima rituaali nimega imbas forosnai, mille käigus ta sisenes mantilisse, transilaadsesse unne.

Unevaba sügavat und (NREM klass ja N3-faas) kui muutunud teadvuse seisundit on kasutatud loomade/inimeste teadvuse ja kvaalid (qualia) uurimiseks. Teadmised magava ja ärkveloleva aju erinevustest ja üleminekuperioodist võivad avaldada mõju inimese subjektiivsele kogemusele. Näiteks raske teadvuse probleemi võimalikud selgitused delegeeritakse sageli filosoofia ja neurofilosoofia valdkonda. Mõnel juhul viidatakse religioonile ning sarnastele lähenemistele.” [2]

H. Küla kommentaar neljanda punkti esimesele lõigule.

„Und ja unenägusid on mõnikord peetud nägemuslike kogemuste varasalveks. Keskaegse Iiri traditsiooni kohaselt pidi poeet filíks saamiseks läbima rituaali nimega imbas forosnai, mille käigus ta sisenes mantilisse, transilaadsesse unne.”

Sõna „filí” (ainsuses „file”) pärineb algsest keldi keelest „widluios”, mis tähendab „nägijat, kes näeb”. See võib viidata sellele, et filíd olid alguses prohvetlikud poeedid, kes ennustasid tulevikku värsside või mõistatuste vormis ja ei olnult lihtsalt luuletajad. Filí kuulusid kuni renessansiajastuni Iirimaa ja Šotimaa luuletajate eliitklassi.

Imbas forosnai” on selgeltnägemise anne, mida praktiseerisid iidse Iirimaa andekad poeedid.

Mantili” tuleneb kreeka keelest „mantikos”, mis omakorda pärineb sõnast „mantis” ja tähendab prohvetit. Sai alguse Vana-Kreeka kultuuris ja on tuntud tolle ajastu kirjandusest, mida täiendavad epigraafilised ja pildilised tõendid. Vana-Kreekas peeti prohvetlikku kuulutamist vahel “inspireeritud hulluseks”.

Esimene teadaolev mantis kreeka kirjanduses on Calchas, Iliase esimeste stseenide mantis. Ta sai teadmisi mineviku, oleviku ja tuleviku kohta jumal Apollonilt.

Oletan, et oskus saada teavet minevikus-tulevikus toimunud või esinevate sündmuste kohta pärineb algselt valitud unenägude õigest tõlgendamisest juba inimkonna algusaegadest. Võimalik, et lähme isegi miljoneid aastaid tagasi inimeste eellaste hominiidide ajastusse. Annet ja oskust on kantud edasi põlvest põlve, mille üheks edasiarenduseks on šamanism. Vana-Kreeka ajal praktiseeritakse prohvetlust, mis kandub edasi keskaega jne.

Toon lõigu 54. peatükist jutumärkides. Täiendatult:

„Infodimensioon ühes immateeriaga võib osaleda unede sisu loomise eest või uni vahendab teavet ID-st. Mis omakorda tähendab, et stsenaarium või sõnum võib vastata täielikult või osaliselt tegelikkusele. Ainuke asjaolu on, et infokillud on teatud põhjustel sageli olulises osas segatud ehk esinevad kaootiliselt (sarnaselt meenutamisele). Info võib pärineda minevikust või tulevikust, teave on ka kellegi olendi mõte, idee või fantaasia või teise inimese unenäokatke jms. Üldistatult, sinu unes esinevad infokatked kõiksuse eri osade ja objektide kohta on tõesed või nendest moodustunud teave on tõene, kuid segatud. Järelikult infonoppeid on võimalik teinekord ritta sättida ja tõlgendada ning leida mitmetele teemadele pädevaid vastuseid.”

Arvan, et eeltoodud lõigus ei ole midagi uut ja samade järeldusteni sarnase või muu sõnastuse või tegevuste kaasabil on jõutud juba ammu. Seega viska pikali, jää magama ja nopi teavet! 64. peatükis kirjutab Inge Annom tabavalt ja hästi, et unenägude tähtsuse ja mõistmise traditsioon on hääbumas.

H. Küla kommentaar neljanda punkti teisele lõigule.

“Unevaba sügavat und (NREM klass ja N3-faas) kui muutunud teadvuse seisundit on kasutatud loomade/inimeste teadvuse ja kvaalid (qualia) uurimiseks. Teadmised magava ja ärkveloleva aju erinevustest ja üleminekuperioodist võivad avaldada mõju inimese subjektiivsele kogemusele. Näiteks raske teadvuse probleemi võimalikud selgitused delegeeritakse sageli filosoofia ja neurofilosoofia valdkonda. Mõnel juhul viidatakse religioonile ning sarnastele lähenemistele.” Märgin, et „unevaba” põhineb vananenud andmetele.

Osundan:„Muutunud teadvusseisundil puudub üldine definitsioon, kuna iga defineerimiskatse peaks esmalt tuginema normaalse teadvuse seisundi määratlusele. Katseid seda mõistet defineerida võib siiski leida filosoofiast, psühholoogiast ja neuroteadusest. Ei ole lõplikku konsensust selles, milline on kõige täpsem määratlus.” [13]

Kvaalid on mitmeti defineeritav. Üldistades võib öelda, et tegemist on muutunud teadvus- või meeleseisundiga. Kvaalid on vaimuseisundite elamussisud.” [15]

Mulle meeldib Frank Jacksoni lõik definitsioonist “…teatud tajukogemused, mida ükski puhtfüüsiline informatsioon ei sisalda.” [14]

Mõningate mööndustega nimetaksin kvaaliks spetsiifilist tajuliiki või tajuvormi, mis on minu jaoks tavapärane ka ärkvelolekus. Näiteks tajud väga selgelt valitud inimese hingelist põhiolemust, mida defineerisin esmakordselt 9. peatükis. Või tajud inimese energeetilist identiteeti, defineerisin esimest korda 50. peatükis. Kvaaliks võiks nimetada ka arusaama, et oled unes või ärkvelolekus kellegi nahas ning mõtetes. Näiteks 54. peatükis püstitasin hüpoteesi, et spetsiifiline tajuliik aitab une sisu mõista ja mäletada, mida võiks kvaalid alla liigitada. Eriline tunne kui tajud surnud inimese hinge lähedalolekut, tajud mingit sündmust ette. Sarnast loetelu võiks jätkata.

Kasutatud kirjandus:

1. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK526132/

2. https://en.wikipedia.org/wiki/Sleep

3. https://www.helpguide.org/harvard/biology-of-sleep-circadian-rhythms-sleep-stages.htm

4. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6199409/

5. https://en.wikipedia.org/wiki/Non-rapid_eye_movement_sleep

6. https://www.sleepfoundation.org/

7. https://en.wikipedia.org/wiki/Hypnogram

8. https://en.wikipedia.org/wiki/Sleep_cycle

9. https://en.wikipedia.org/wiki/Greek_divination

10. https://en.wikipedia.org/wiki/Calchas

11. https://en.wikipedia.org/wiki/Fil%C3%AD

12. https://en.wikipedia.org/wiki/Imbas_forosnai

13. https://en.wikipedia.org/wiki/Altered_state_of_consciousness

14. https://en.wikipedia.org/wiki/Qualia

15. https://et.wikipedia.org/wiki/Kvaalid

16. https://www.sciencedirect.com/topics/immunology-and-microbiology/sleep-stage

17. https://learn.chm.msu.edu/neuroed/neurobiology_disease/content/otheresources/sleepdisorders.pdf

Kokkuvõtvalt võib öelda, et uni ja unenägude nägemine on teatud ulatuses individuaalne. Niisamuti nagu on inimesed erinevad, on ka uni oma arhitektuurilt inimeseti üsnagi eripalgeline. Arvan, et uni peegeldab ID-s asuvat informatsiooni. Iseasi, kas saad sisust aru ja oskad teavet enda isiklikus elus või üldistes huvides rakendada.


Katsetan, kas näen unenägusid kõikides unestaadiumites ja unefaasides nagu varasemalt on uned kulgenud

Pühapäev, 07.01.2024. Kell 00:14 lõpetan ligi kaks tundi kestnud unefaaside ja tsüklite uuringud internetis.

Kell 00:20 olen voodis ja ennem kella 00:30 magan. Silmad avan kell 04:15 ja mäletan hästi, et silmade avamisele eelnes pikk unenägu. Sellele omakorda 2 unenägu, millede sisu oli väiksema infoühikute hulgaga. Ometi pildiline ja sisuline. Kõikide kolme une stsenaarium (kell 00:30-04:15) kirjeldab unefaase ja sellel perioodil nähtavaid unede struktuure! Näen unes asjaolusid, mida ennem magamist uurisin!

Vahemärkus. Unetsüklite ligikaudne arvutus: 1. unetsükkel kell 00:30-02:00, 2. unetsükkel 02:00-03:30, 3. unetsükkel 03:30-04:15, mis jätkub 04:25 või algab järgmine tsükkel.

Kirjeldan und, mida nägin umbes ajavahemikul kell 03:30-04:15. Olen kuskil suures 4-korruselises liigendatud hoones, mis on seotud õppimisega ja teadmistega, kas instituut või ülikool. Asutusega on seotud palju tudengeid ja teadlaseid. Minuga tegeleb 4-6 inimest, keda unes tean, kuid ärkvelolekus mitte. Väga põhjalikult selgitatakse, kuidas pean unefaaside ning unede nägemise osas ettevalmistusi tegema.

Kell 04:15 avan hetkeks silmad ja umbes 10 minuti vältel uinun uuesti. Selle 10 minuti sees mõtisklen ja analüüsin, mida unes nägin. Märkamatult jään jälle magama ja taaskord jätkan „unefaasid ja unenäod” eksperimendi ettevalmistusega. Minu ümber on 4 inimest. Lõpuks jääb järgi ainult üks naine. Tumedate lühikeste juustega, vanus 38-43, ilmselt uneteadlane. Selgitab, näitab ette ja korrigeerib mind, et katse käigus toimiksin õigesti.

Tegevustik on kandunud Vikimõisa. Teadusaparatuuri paigutame maja kõrval kasvava pärnapuu otsa. Nendeks on erinevad mõõteriistad, raadio, muusikavõimendi, suured kõlarid, vilkuvad valgusallikad, hulk juhtmeid ja veel muud erinevat träni.

Katse toimub Vikimõisa teise korruse korteris minus toas. Vaatan aknast välja puule seatud atribuutikat. Naine jälgib mind tähelepanelikult, millised on mu viimased toimingud kui uinun. Varsti algab suur eksperiment.

Kui jään magama, siis peaksid tuled vilkuma, mis tähistaksid diagramme joonistavaid mõõteriistasid. Kõlarid vihjavad seadmetest aeg-ajalt kostuvatele nõrkadele helidele, mis näitavad, kuidas unes reageerin jms.

Kell 07:07 avan silmad ja olen üllatunud, et nägin kõike ehedalt ning realistlikult unes! Arvasin, et kõik on hoopiski ilmsi!

Resümee. Pärast ema surma alates oktoobrist 2018 kuni tänaseni näen Vikimõisa väga sageli unes. Lapsepõlves olen mõisas kogenud ohtralt olukordi hingedega seoses. Teisisõnu on tegemist hingede ja teadvustega elik energia ning infoga.

Hetkel arvan, et Vikimõis on minu une arhitektuuris tinglik üksus, mis vihjab konkreetsele süsteemile või seaduspärasuste olemasolule näiteks unede loomise ja nägemise mehhanismis. Pakun, et unes tähendab Vikimõis avatud väravat Infodimensiooni ja immateeriasse, kus kohast saan palju olulist teavet. Varasem unede praktika Vikimõisaga seonduvalt on seda vähemal või suuremal määral kinnitanud. Oluline, kas suudan unest sõnumi kätte saada või mitte.

Selgub, et unenägusid näen kõikides unetsüklites ja unefaasides, mis ongi möödunud öö unede nägemise peamine teade olnud! Asjaolu, et olen uuringute keskel, näitab, et unenägude uuringuid läbi kõikide tsüklite on maailmas varasemalt tehtud ja tehakse ka edaspidi! Ja mina näen unesid kogu magamisaja kestel!

Arvan, et unes nähtud suures hoonekompleksis asuv ülikool või instituut on kuskil maailmas olemas. Samuti kuni 6 uneteadlast, nende hulgas kirjeldatud naine. Mul on heameel, et uned tulid mulle appi, tehti „puust ja punasega” vastustena selgeks eelmisel õhtul mõtteis olnud küsimustele.

Teisipäev, 09.01.2023 jään magama umbes kell 02:00. Silmad avan 04:15. Mäletan sisukat und. Kuni 10 minutiga jään uuesti magama. Näen kahte und. Ärkan 07:30. Selgub, et näen unenägusid alates uinumisest kuni ärkamiseni.

Neljapäev, 11.01.2024. Uinun kell 00:30. Hetkeks avan silmad 04:30. Lõplikult ärkan kell 07:30. Unesid näen kõikides unetsüklites ja unefaasides. Uned on rikkalikud, mitmekihilised ja aktiivse sisuga. Tegemist on sisuliselt pika unenäoga, kuid perioodiliselt ja sujuvalt vahetub sisu ning asendatakse teise stsenaariumiga.

Mõnepäevase eksperimendi kokkuvõtteks võib öelda, et isiklikult näen unenägusid alates uinumisest kuni ärkamiseni.


Külaskäigud

Esmaspäev, 15.01.2024. Ennem ärkamist näen pikka ja sisukat spirituaalset unenägu, umbes kolme unetsükli pikkune uni. Nendest kahes esimeses unetsüklis on kokkupuude lahkunud ema hingega, vestlused temaga ja mingid toimingud, mida ei mäleta.

Viimase unetsükli oluline osa koosneb sellest, et keerulisel teekonnal pean leidma enda isa üles. Lõpukaadrites nii juhtubki. Ta on vanuses 60-65 ja saan temaga mitmeid kordi vestelda. Mõne aja pärast liitub meie seltskonnaga üks minu tuttav naisterahvas (tunnen unes ja ärkvelolekus), kellega plaanime kahekesi tema koju jalutada. Hakkamegi minema. Paraku ei taha isa oma teed minna ning on koos meiega. Pidevalt lobiseb ja lobiseb, justkui püüab mind sedamoodi kinni hoida. Muutun rahutuks. Oleme kolmekesi juba kaugustesse liikunud ning kaome silmapiiri taha. Küllaminekust ei tulegi midagi välja.

Une viimases paaris episoodis lähen külla ühele mehele ja tean täpselt, et ta on 34-aastane! Esineb huvitav olukord. Vaatan teda tähelepanelikult, kuid ma ei ole kindel, kas tunnen teda või mitte… Vahemärkus. Unenäos esineb harva situatsioon, mil ma ei saa aru, kas tunnen inimest või mitte. Mõnevõrra vaadelnud arvan, et ikkagi tunnen, vist on Vana Toomas!

Järgmisel päeval umbes kella kümne paiku hommikul peab VT mingile üritusele minema. Tal on jalas sinist värvi moekad kulunud teksad, seljas kvaliteetselt valmistatud silmatorkav tume nahkjakk. Istub uhkel, nikeldatud kõrgete kaarjate lenksuga läikival pärlmuttersinisel Harley-Davidsoni mootorrattal, näoga minu poole. Tsiklit on kõvasti tuunitud, silma paistab nikeldatud detailide rohkus ja käsitööna valmistatud kallist nahast iste.

Midagi veel räägime ja varsti käivitabki mootori. Pöörab rattaga otsa ringi ja törtsutab järsust mäest aeglaselt ning kindlalt üles. Vaatan talle järgi ja kuni kümne sekundiga ongi minu vaateväljast kadunud. Avan silmad, kell on umbes kaheksa paiku hommikul.

Resümee. Ärgates on mul heameel, et nägin surnud ema (09.04.1936-15.10.2018) ja isa (26.04.1937-11.01.2023) hingesid unes ning õnnestus nendega rääkida. Surnud inimeste hinged ilmutavad ennast mulle unes tavapäraselt noorematena, mis tähendab, et teispoolsuses on nad juba kohanenud ja terved.

Järeldan, et emal ja isal läheb hästi. Isa kohtan unes harva, mistõttu on positiivne, et võttis nõuks mind kuulda ja külla tulla, et vajalikku informatsiooni edastada. Paraku ma ei mäleta, millest rääkisime.

Minu tänaste teadmiste valguses oletan, et lahkunud hinge või hingede nägemine unenäos peaks alati tooma mingi väiksema või suurema sõnumi. Hingel on nimelt vaba ligipääs ID-s olevale infole. Elus olev inimene saab paraku vaevaliselt ja piiratult ID teabele ligi. Kas ilmsi erilise seisundi kestel või unes. Seega ema ja isa nägemine on põhjuslik. Küsimus taandub sellele, kas unenägu jääb meelde, saad aru ja oskad tõlgendada.

Olen kirjutanud une kohta lause: Oleme kolmekesi juba kaugustesse liikunud ning kaome silmapiiri taha.” Hetkel, mil hakkame tinglikust punktist alates kaugustesse eemalduma, ilmub unenäosse minu sekundaarne teadvus. Ta jälgib kolme tegelast (isa, mina ja naine) selja tagant kuniks nad kaugenevad ja kaovad.

Kell 9:40 lahkun kodust. Teel trenni mõtlen, kas Vana Toomas täna trennis on? Umbes 10:15 olen treeningutega alustamas ja panen tähele, et VT on juba saalis! Tema särgile on kirjutatud „Motorcycle”, mille all temaatiline pilt. Pilt vihjab motojõugule, mis omakorda vihjab Harley-Davidsonile. Kusjuures VT on 34 aastane.

VT tsikliga Harley-Davidson tähendab konkreetset infot unes, mida saab siduda VT särgiga ärkvelolekus (füüsilist motikat tal ei ole). Teel trenni tuleb VT mõtteisse, mis on põhjuslik, sest ta ongi trennis. Unes peab VT kella kümne paiku hommikul ära sõitma, et jõuda üritusele. Mina näen trennis teda kella 10:15 ajal. Unes ja ärkvelolekus toodud kell kümme on omavahel seotud. Seega oli uni ennustava sisuga.

Vana Toomas (VT) on varjunimi, sest ta soovib tööalastel tundlikel põhjustel jääda anonüümseks.

21.01.2024 saadab 15.01.2024 unes olnud naine mulle lühikese tervituse ja annab teada, et on tööalaselt väga hõivatud ning sageli väljaspool Eestit. Lisab paar fotot. Ta ei ole minuga ligi aasta aega ühendust võtnud ja kui kirjutab või helistab, siis tavapäraselt kutsub mind endale külla. Seekord kutset ei ole, sest tal napib aega. Nüüd saan aru, miks isa hing meid tüütas ja pidurdas, ta teadis, et füüsilises maailmas küllaminemist ei toimu! Järelikult oli uni ennustava sisuga ja esitatud teave vastab tõele.


Inimeste või hingede arvu sinu unenäos on võimalik seadeldise abil tuvastada

Laupäev, 20.01.2024. Näen pikemat unenägu, mille lõpuosast meeles mõned fragmendid ning episoodid. Mina ja mu lähedane on umbes vanuses 35-40 ning tütar 8-10 aastane. Asume tulevikus, hiliskevadel mai lõpus või juuni esimene pool. Tulevikule viitavad mõningad detailid. Näiteks Harjumaale Kiili valda Luige ja Kangru alevikku 21. sajandil 2005-2015 ehitatud eramud on seisukorras, et vajavad olulist remonti. Lapsed, kes nendes majades sündisid, on nüüdseks 35-40 aastased täiskasvanud. Osa veel elavad seal ja ei ole ära kolinud. Asulad on linnastunud sarnaselt Nõmmele ehk visuaalselt ei ole võimalik teha vahet, et asud Harjumaal. Sisuliselt on tegemist linnaga ja unes saan aru nii, et piirkond on osa Tallinnast.

Une lõpus oleme Laagri asulas 5-kordse paneelmaja neljandal korrusel ema korteris. Laagri on samuti muutunud ja ENSV ajal ehitatud paneelikad paistavad oma arhailisuse poolest piirkonnas teravalt silma. Tean, et ema on ammu lahkunud.

Süžees tekib mingisugune ajaline nihe ja tütar kaob korterist vaikselt ära. Tuvastamaks, et tütar ikkagi meiega oli, käivitan mustjas-pruuni värvi seadme (laius ~ 40 cm, kõrgus ~ 35 cm, sügavus ~ 22 cm), mis sarnaneb 20. sajandi 70-ndate teises pooles valmistatud raadiole. Tegemist on tolleaegse raadio ja televiisori hübriidiga. Lülitan aparaadi sisse, krutin nuppu ja must-valgele ekraanile ilmub uduselt tütrele sarnanev kuju. Saan teada, et ta tõepoolest mõnda aega tagasi siin oli! Veel unenäos olles ja kohe sellest väljumas tajun, et näen ning nägin tütart unes. Uni lõppeb ja avan silmad.

Resümee. 19.01 õhtupoolikul täiendan käesoleva peatüki unefaaside jms tõlkeid inglise keelest ning lisan omapoolseid kommentaare. Vahetult ennem uinumist 20.01 kella 00:50 paiku mõtisklen veelkord kirjutatule ja oledki koheselt unenägudemaal. Unenägu on pidev jada sarnastest tegevustest, mille iseloom sujuvalt muutub. Üks pikk uni, aga varieeruvate sisudega, mida praegusel juhul võiks mõõta unetsüklite järgi.

Viimast kolme unetsüklit tean eristada (suudan ärkvelolekuni meeles hoida), mis tähistavad ühte ja sama und, kuid tsükli vahetudes muutub sujuvalt ka unenäo suund. Lisandub uusi nüansse ja mõned jäävad jälle välja. Silmad avan kell 07:45. Võtan aluseks tsükli pikkuse 90 minutit. Uinumise ja ärkamise vahele mahub umbes 4 unetsüklit, millest mäletan kolme viimase unenäo (tsükli) olemasolu ehk alates kell ~ 02:20. Järelikult vältab uni läbi NREM ja REM perioodide ning näen pidevalt unenägu.

Nähtud pikka und võiks võrrelda temaatilise raamatuga, millel on 4 peatükki (unenägu), mis kõik kirjeldavad raamatu üldist sisu, kuid teatud nurga alt. Tähelepanuväärne, et ennem uinumist uneetappidest jms mõtisklemine kajastub mõnevõrra ka une sisus. Iseenesest klassika – näeme vahel seda, millest eelmisel päeval mõtlesime või läbi elasime.

Silmi avades ma ei saa une sõnumile kiirustades pihta ja kavatsen unenäo unustada. Kiirustamise tingivad kümmekond musträstast, kes pikisilmi ootavad, millal neile süüa toon. Nimelt igal talvisel hommikul aegsasti ennem päiksetõusu puhastan labidaga lumest nende ligi 10 m2 söögiplatsi ja panen süüa. Kusjuures musträstas võib surnuks külmuda alates -20 oC kui süüa ei leia. Nad tunnevad mind, alati tervitavad, ei karda ja pakuvad head energiat. Sedamoodi viimased 10 aastat.

Siiski võtan voodis lesides väikese mõtlemisaja ja kuni 15 minutiga on selge, et eelmisel õhtul peatükis unestaadiumitega tegelemine ning nendest uinudes mõtlemine tingib une põhjusliku programmi. Tõenäoliselt võetakse hiljemalt 2065. aastal kasutusele uudne spetsiaalne seade ja algoritm, mis tuvastab unes nähtud inimeste või hingede arvu. Inimeste puhul võib olla võimalik teha kindlaks ka sugu ja ligikaudset vanusevahemikku. Unes presenteeritakse mustjas-pruuni värvi aparaadina.

Miks olen küllaltki kindel, et seade tunneb ära inimeste või hingede arvu, inimese soo ja vanuse? Nimelt esineb unes spetsiifiline taju (kvaalid), mis eristab inimesi, määrab vanuse ja vajadusel soo – sa lihtsalt väga selgelt tunnetad! Iga erinev tunnetus tähendab oma signaali või võnget, mida peaks saama mõõta ja töödelda programmiga. Programmi kodeeritud algoritm väljastab nõutavad andmed. 50. peatükis püstitasin hüpoteesid:

  • Kõikidel füüsilistel ja mittemateriaalsetel üksustel on oma ainukordne energeetiline koosseis.
  • Eranditult kõikidel elusolenditel on isiklik energeetiline identiteet.
  • Energia on äärmiselt dünaamiline, programmeeritav ja erinevalt tajutav.
  • Hing ja tema energia on eristatavad.
  • Inimest on võimalik identifitseerida hinge või energia alusel.

Kuidas saada aru, et seade leiutatakse või võetakse kasutusele hiljemalt 2065. aastal?

Unes näidatakse tulevikku põhjuslikult. Luige ja Kangru aleviku 2005-2015 ehitatud majad on nähtud stseenis vanad ning väsinud, mille järgi saab hinnata, mitu aastat on valmimisest möödunud. Arvan, et 40-50 aastat ehk kujutatakse ajajärku 2045-2065. Majades sündinud (alates 2010) ja suureks sirgunud lapsed on 35-40 aastased, mis vihjab ajavahemikule umbes 2045-2055.

Kahe asula linnastumist ja täielikku sidusust Tallinnaga ei olegi võib-olla hiljemalt 2065. aastal võimalik eristada. Selleks ajaks on ammuilma valmis Rail Baltic ja rongipeatus Kangrus. Raudtee ümbrusse on rajatud palju hoonestust, elu keeb jms.

Olen pannud tähele, et surnud sugulased on unes nooremad. Arvan, minu vanus 35-40 ja tulevikku kujutav pildilisus näitab, et aastal 2065 olen juba surnud. Olen varasemalt arvanud, et suren umbes 96 aastaselt. Selle une versiooni kohaselt võiks vanus küündida ligi 97 aastani.

Kokkuvõtvalt oletan, et uni on tulevikku ennustav!


Ärkvelolekus ja unes kellegi nahas olemine

Esmaspäev, 22.01.2024. Toon paar näidet ärkvelolekust, kus püüad mõned infoühikud ID-st vaevata kinni. Olen trennis ja teen viimaseid harjutusi. Õnneks on rahvast hommikuti väga vähe ja iseäranis täna. Kavas on harjutus kõhulihastele, millest ühte osa teen poksisaalis. Seal on seina külge kinnitatud redel ning saab kenasti jalgu tõsta.

Jõudnud kell 11:30 inimtühja saali, hindan pilguga tõsiselt poksikotte ja mõtisklen, kui kõrgele suudaksin jalaga virutada? Endale püstitatud küsimust pean fantaasia- või ajaviitemaailma kuuluvaks, kuid siiski peatun ja lasen mõttel lennata. Mängulisus on põnev ja kuni 30 sekundit tudeerin kotte põhjalikult. Samal ajal mõttes naeran, et arutlen väga harva antud küsimuse üle, mida ma niikuinii ei kavatse täita! Mul puudub ka võitluskunstide alal ettevalmistus ning painduvus ei ole sobilik, et sooritada kõrge ning ilusa kaarega tugev mawashi geri jalalöök koti ülaossa.

Olen juba kaks seeriat kõhuharjutusest teinud, kuid ikkagi kummitab mind järeleandmatu mõte jalalöögist. Parasjagu puhkan ning olen seljaga poksikottide poole kui kuulen, et keegi lööb korra vastu kotti. Ma ei viitsi vaadata, kuid viimaks keeran siiski ümber ja näen, et kaks tütarlast lahkuvad. Ometi tulevad väga kiiresti tagasi. Kell on 11:35.

Ma ei ole neid varem saalis näinud. Umbes 15-16 aastased, kasv 163-165 sentimeetrit, väga tagasihoidlikud ja pealtnäha treenimatud ukrainlannad, kellest üks on olulises ülekaalus. Keeran neile selja ja vaatan taas aknast välja. Jällegi kuulen, et lüüakse üks kord, siis teine kord vastu kotti!

Selgub, et tüdrukud harjutavad mawashi geri jalalööke! Proovivad tabada kotti võimalikult kõrgelt! Kusjuures nende sooritused on üsnagi professionaalsed ja painduvus suurepärane! Too kogukas piiga on eriti hea painduvusega ja lahmib korralikult! Valdavalt taovad parema jalaga ja kriipsupealt nii nagu minagi mõni hetk tagasi unistasin! Siiski natukene häbenevad mind, küllap peavad ennast algajateks.

Kell 11:40 lõpetan kõhulihaste harjutuse ja lahkun poksisaalist kuhu tütarlapsed jäävad veel 30 minutiks treenima.

Resümee. Nähes, mida preilid teevad, fikseerin kohe kellaaja, sest olukord on ärkvelolekus minu jaoks pigem vähelevinud. Sa mõtled mõtet, mille sisu realiseeritakse 5-6 minutit hiljem neidude poolt! Samuti juhtub harva, et on esimene õpetajate streigipäev, mistõttu nad ei pea koolis olema, vaid tulevad jõusaali poksinurka harjutama täpselt siis, kui mina „õigel ajal õiges kohas” olen. Järeldan, et püüdsin info ID-st kinni. Situatsioon sarnaneb unedele, kus oled kellegi nahas (praegusel juhul kahe inimese kingades), mõtled tema (nende) mõtteid ja teed (mõtled) tegusid, mis ei ole sinule omased! Näiteid saab lugeda 65. peatüki esimesest alalõigust.

Äkki ja ootamatult pähe ilmuv kontekstiväline teave spetsiifilisest jalalöögist ja paljud situatsiooni erinevad elemendid üheskoos, peavad viitama mingisugusele kindlale süsteemile. Kuidas info ID-st meie universumisse kandub ja levib, millal, miks ja mismoodi kinni püüad? Siinjuures selgub, et teatud mõtted, mis inimese peast läbi käivad, ei ole temaga otseselt üldse seotud! Küsin miks ja kuidas kindlaks teha? Hästi vastata ei oska, aga on tuvastatavad ettemääratuse ning vastastikmõju printsiip.

Kui arvad, et mõte sinu peas on su aju tekitatud sünnitis ning oled ainuomanik, siis leian, et laiemas vaates nii ei ole. 58. peatükis püstitasin hüpoteesi:

Kõiksuses ei kuulu info püsivalt kellelegi ega millelegi, on terviklik ning ühine, mida vastavalt sobilikele tingimuste olemasolule saame kasutada. Tegemist on Infodimensiooni toimimise alusega.

Teine näide. Umbes nädalajagu ja samuti 22.01.2024 olen mõelnud ühest trennikaaslasest HM, et pole teda juba 3 kuud trennis näinud. Äkki on midagi juhtunud ning peaks kellegi käest küsima. Kell on 11:45. Hea tuttav astub jõusaalis ligi, tervitame ning vahetame esmaseid uudiseid. Varsti võtab telefoni ja näitab pilti, et HM-l on käsi kipsis. Tõstis tööl vale nurga all suurt raskust ja osa õlalihastest ning -kõõlustest rebenes luude küljest lahti. Õnnetusest on kolm kuud möödas, millest ma ei olnud varasemalt teadlik.

Resümee. Minu puhul sageli esinev olukord, kus mõtled kellestki ning tavapäraselt minuti kuni päeva jooksul saad tema kohta teavet. Arvamus, et midagi on juhtunud, läheb samuti täppi. Järeldan, et info on üleval, püüad teadmata põhjustel kinni ja ühel sobilikul momendil keegi inimene lihtsalt jagab infot sinuga. Isegi ei pea küsima!

23.01.2024 jään magama umbes kell 00:30 ja silmad avan mõned minutid pärast 08:00. Võttes arvesse minu vanust, siis magamisaja sisse mahub peaaegu 5 unetsüklit. Kui avanuksin silmad 08:30, siis oleks 5 tsüklit täpselt täis. Tsükli pikkuseks võtan keskmiselt 90 minutit, mis paraku võib varieeruda sõltuvalt inimesest, vanusest ja arvutusmetoodikast 70-120 minutiga.

Ligikaudse arvutuse alusel kestab esimene unetsükkel ajavahemikul 00:30-02:00. Tean, et nägin und, aga sisu ei mäleta. Teine unetsükkel 02:00-03:30. Oletan, et nägin und, aga ei mäleta. Kolmas unetsükkel 03:30-05:00. Mäletan, et näen unenägu, mille sisuks eelmisel päeval 22.01.2024 kell 11:30-11:34 kogetud olukord, kus olen sisenemas poksisaali, seejärel tudeerin poksikotte ning arutlen kõrge jalalöögi võimalikkuse üle. Sealhulgas vististi tutvustakse mulle, miks niimoodi mõtlen, millised või kes on vastastikmõju võrgustiku komponendid, kuidas toimub ettemääratuse printsiibi rakendamine, mina ja minu teadvus jne. Kahjuks detaile ma ei mäleta! Uni on sisuliselt mahukas ja laiahaardeline temaatiline tutvustav dokumentaalfilm tinglikult A ja B asjaoludest – vaata, saa aru ja jäta meelde! Paraku unenäo sisu hakkab vaikselt ununema, sest järgmine uni tuleb peale!

Neljas unetsükkel 05:00-06:30. Unenäos on esindatud 22.01.2024 kell 11:35-11:40 nähtud kaks ukrainlannat. Olen ukrainlannade nahas ja näen ümbritsevat läbi nende silmade. Uni näitab kõike, mida preilid teevad jms. Tajun tütarlaste mina-pilti ja teadvust, samuti nende mõtteid jms. Sisuliselt on nad avatud atlas. Süžee saab alguse juba ennem kui tüdrukud spordikompleksi sisenevad. Osa tegevusest toimub poksisaalis ja mõned episoodid kui majast lahkuvad. „Dokumentaalfilmi” näidatakse neidude vaatepunktist lähtuvalt ja palju pildilist materjali on neist endast. Üks episood minu kohta – mil moel oleme omavahel seotud, poksisaalis kolmepoolse kohtumise põhjuslikkus jne. Stsenaarium on sisutihe ja väga mitmekülgne! Paraku une detailsus meelde ei jää, sest uus uni tuleb peale!

Viies unetsükkel kell 06:30-08:03. Viimases unes on esindatud minu sekundaarne teadvus, kes arutleb minu primaarse (esmane) teadvusega (esmane teadvus on minu kehaga seotud) eelneva kahe une üle, mida nägin kell 05:00-06:30 ja 03:30-05:00. Seega viimased kolm unenägu kestavad läbi kõikide unefaaside – N2, N3 ja REM.

Arutelu käigus siseneb mu sekundaarne teadvus korduvalt eelmise kahe une stsenaariumisse, vaatleb andmeid, võtab sobiliku teabe käesolevasse unenäosse kaasa, mida omavahel kõrvutab ning teeb järeldusi. Tulemuseks oluline ja suur hulk entsüklopeedilist teadmisterikast materjali, mida võiksin ärkvelolekusse kaasa võtta! Silmi avades läheb peaaegu kõik meelest ära, kuid momentaalselt suudan mõnevõrra paremini mõista olukorda, mida eelmisel päeval 22.01.2024 kell 11:30-11:40 kogesin!

Tõusen voodist üles ja ütlen enesele aitäh! Tõttan arvuti juurde ning panen kirja ühe meelde jäänud teooria:

⌘ Ärkvelolekus on võimalik lisaks enda mina-pildile ja teadvusele võtta lühiajaliselt ning piiratult osa ka teise inimese (hinge) või inimeste (hingede) minast ja teadvusest. ⌘

Design a site like this with WordPress.com
Alustamine