Peatüki kirjutamise alguses on täpselt sarnane tunne nagu unes sageli esineb, et ühes hetkes on kogu info olemas ja su hing või teadvus on sisust täielikult teadlikud. Käesoleval juhul ärkvelolekus tean ning tajun, et kui suudaksin ning oskaksin end väljendada 1 sekundi jooksul ja lugeja oleks võimeline vastu võtma, siis ta loeks kõik lood 1 sekundiga läbi ning saaks mahuka teabe võrra targemaks. ID-st tuleb teave hetkega, kuid sinu aju vastuvõtuvõimekusel, selgitamisel iseenda egole ja teistele inimestele, näiteks suuliselt, kirjalikult või pildiliselt, kulub üüratu aeg.
Õpingud ja Vana Toomas
Reedel 17.09.2021. Kell 04:32 avan kõigest hetkeks silmad ning on ähmaselt teada ainult fakt, et unenägu oli pikk ja rikkaliku stsenaariumiga. Une lõpuosa on hästi meeles, kuid sisu erineb põhilisest oluliselt. Äkki ilmub tekst „Hinge eksistentsi õpingud” ning temaatika muutub selgesti arusaadavaks, konkreetseks ja tekib loogiline ülesehitus. Pilt järgneb pildile ning kõik on klaar, otsekui õppevideo! Avalduv eriline tajuliik on ainulaadne ja äärmiselt kindlapiiriline! Mitte üheski varasemas unes kuni käesoleva peatüki kirjutamiseni ei ole sellist tajuvormi olnud!
Tallinnas. Lilleküla raudteejaama ja Kristiine keskuse vahel asuva parkla asemel on koolistaadion. Ajastut ei ole võimalik üldse määrata, sisuliselt aega ei eksisteeri, vaid unes nähtav situatsioon on lihtsalt olemas.
Vilistatakse ja antakse märku, et peab rivistuma. Olen seljaga staadioni ja näoga treeneri poole. Paraku ta nägu ma ei näe. Minu kõrvale vasakule poole jookseb mees, kes on 32-36 aastane, 8-9 sentimeetrit pikem, helepruuni juuksepahmakaga, täidlaste huulte ja kena naeratusega, helepruunide suurte silmadega, väga intelligentne ning äärmiselt sõbralik.
Sarnaselt minule on ta on heas füüsilises vormis ja mõnevõrra kopsakam, kuid saan aru, et tema treeningkogemused võrrelduna minuga on väiksemad. Ma ei ole teda oma tegelikus elus varem näinud. Koheselt tajun, et tema on mina! Meil on põgus vestlus ning on põnev noormeest kõrvalt jälgida. Tema käitumine, miimika ning see, mida ta ütleb, on täielikult ettearvatav! Peangi iseennast hästi teadma, isegi kui mind on kaks isikut!
Sujuvalt asetun treeneri botastesse ja nüüdsest näen ümbritsevat läbi õpetaja silmade. Treener olengi mina! Unenäos olen kolmes isikus samaaegselt. Uni lõppeb ja avan hetkeks silmad. Otsustan une lõpu meelde jätta, et järgmise spiritualistliku unega edasi minna.
Resümee. Juba unes olles alustan nähtu analüüsimisega. Samal hommikul kirjutan kokkuvõtte ning mõne kuuga läheb sisu meelest ära. Selgitamaks lugejale und, pean ennem tegema eessõna. Kõigest allpool järgemööda.
Vana Toomast (VT) olen trennis juba aastaid näinud, kuid teineteist hakkasime teretama jaanuaris 2022. VT ei ole tema tegelik nimi, vaid varjunimi. Kirjutasin temast esimest korda 66. peatüki alalõigus „Külaskäigud” ning tõin välja ka põhjuse, miks varjunime kasutamine on vajalik.
Pseudonüümi mõtlesin välja mõne minutiga ning eeskujuks võtsin Tallinna Raekoja tornis oleva Vana Toomase nimelise tuulelipu, kes on enamikele eestlastele, iseäranis tallinlastele, alates 1530. aastast hästi teada kui üks Tallinna sümboleid. Nimekuju „Vana” sobitub temaga suurepäraselt kokku, sest vaatamata tema noorele eale on tegemist tõeliselt kogenud hingega!
2022. aasta varakevadel vahetame esimesed lustakad pinnapealsed repliigid, millest samm-sammult areneb tõsisem, pikem ja usalduslik keskustelu. Mõne kuu pärast juuli lõpus on VT just trennist lahkunud ja mina teen viimaseid harjutusi. Äkki, täiesti teemaväliselt, tuhiseb mu pähe mõttekild ja kujutluspilt, et:
„Peaksime koos Tommiga minema linna peale kolama ning leidma talle naise! Arvatavasti septembri teine pool… Ei, pigem oktoober ja iseäranis oktoobri keskpaik oleks sobilik! Ilmselt loetud tundidega kuni kolme päevaga leiame naise! Mõne kuuga nende suhe areneb, millest kujuneb kahepoolne suur armastus ja elukestev kooselu!”
Humoorikas ja samas eluliselt tõsine ootamatu mõte paneb mind muigama ning teeb trenni lõpetamise lõbusamaks. Omapärase finessina, edaspidistel päevadel ja nädalatel, tuleb täpselt sama kujutluspilt mu mõtetesse taas ja taas ning muutun VT suhtes tähelepanelikumaks!
Muideks, ma ei olnud Toomaselt kunagi pärinud tema isikliku elu kohta ega osanud ka midagi arvata. Augusti esimestel päevadel ta mainib, et talle meeldib jätkuvalt üks neiu ning on temast huvitatud. Nad on varakevadel mõned korrad kohtunud, aga erinevatel põhjustel läksid laiali. Julgustan teda, et nüüd on saabunud taas aeg tegudeks ja varasem kahepoolne suunatud käitumine oli sissejuhatus! Teen järelduse, et nädalapäevad tagasi olnud teave ja kujutluspilt naisest koos Tommiga tuleb otsejoones ID-st, info on üleval! Tähendab, vallaline Toomas soovib leida tõelist armastust, aga ei tea, kuidas teekond selleni peaks välja nägema, kas on üldse võimalik ja kes on väljavalitu!
Sellest hetkest saab alguse põnev vaimne rännak nii minule kui ka Toomasele, mis kuust kuusse süveneb ja omandab üha enam laiemaid mõõtmeid! Tom hakkab naise käitumise kohta esitama küsimusi ning mina püüan võimalikult erapooletult anda vastuseid ning kasutan oma suhteliselt tagasihoidlikke hingelis-filosoofilisi teadmisi ja eelkõige intuitsiooni. Arvan, et tõene teave peab peituma ID-s, mistõttu vaistu kaasabil püüan infot kätte saada, kuidas noormehe rada armastuseni võiks välja kujuneda.
Tajun Toomast väga hästi, lausa peensusteni. Tema tüdrukut samuti hiilgavalt, ometi mitte täielikult. Ma ei tunne seda naist, aga ta oleks kui avatud raamat, keera vajalik lehekülg ette, loe ja saa aru. Meie arutelud on ülimalt põhjalikud, nüansirikkad ja analüütilised. Võtan appi kogu elulise kogemustepagasi ja kõik teadmised. Samuti pean olema psühholoog ja psühhiaater, sest tütarlapse tasakaalutu ja meeleliselt heitlik seisund nõuab kõigekülgset lähenemist.
VT väljavalitud naise elu koosneb suurtest pingetest ja üheks põhjuseks on koorem sassiläinud suhteid, milles ühes otsapidi jätkuvalt sees. Üks osa stressiallikaid tuleb ka plika lapsepõlvest ja noorukieast ning lahendust ei ole siiamaani leitud. Kehakeemiline pool on väga ebastabiilne ja lainetus on suur. Inimene on aastaid depressioonis olnud ning vajaks psühholoogi ja psühhiaatri hoolitsevat kätt ning vaimse poole stabiliseerimiseks tablettravi. Väga keeruline olukord, mille lahendamine on võimalik, kuid äärmiselt energia- ja ajamahukas.
Vististi 12-14 oktoobri (kolmapäev kuni reede) hilisõhtul helistab neiu Toomasele ja teatab, et ta ei saa oma eluga enam hakkama ning hetkel kaalutleb, kas lahkuda elust või mitte… Noormees on õnneks väga kõrge empaatiavõimega ning kuni 45 minutit kestnud telefonivestlus lõppeb õnnelikult. Tüdruk rahuneb, lahkub ohutsoonist ja sõidab autoga oma koju.
Järgmisel või ülejärgmisel päeval trennis olles räägib Tom juhtunud olukorrast. Teave mõjub mulle impulsina, kanal ID-sse avaneb ja samaaegselt tuleb meelde neli seika.
Esiteks. 2014. aasta aprilli teisel poolel helistab mulle üks hea tuttav naine (tema sisemaailm on väga sarnane VT tüdruksõbrale) ja esimese paari lausega prahvatab, et ta jäi märtsis ühest tüübist rasedaks, ei tea, mida edasi teha, plaanib tänavale kolida ning kavatseb enesetappu… Pikk, kuni 1,5 tundi kestev telefonivestlus päädib ajutise rahunemisega ning suitsiid lükatakse edasi. Umbes 10 järgmist päeva näen vaeva, et ta endale ja tulevasele lapsele kätt külge ei paneks. Viimaks leiab ajutise peatuspaiga naiste turvakodus ja kahe nädala pärast läheb maale vanematekoju problemaatilise ema juurde elama. Täna on ta 10 aastase tütre ema ja mõlemad saavad rahuldavalt hakkama, nipet-näpet probleemikesi on, mis on siiski tillukesed ning lihtsalt ületatavad.
Toomasega oleme päästnud kaks naist ja käitume sarnaselt! Vastastikmõju printsiip nii naistes kui meis on ilmne ehk printsiip on juba ammu ennem erinevate sündmuste toimumist olnud paigas.
Teiseks. Sündmuse toimumise aeg 12-14 oktoober on väga lähedal minu ema surmakuupäevale 15. oktoobrile ning äratab kohest tähelepanu ja iseendalt küsin, kas tegemist on mingi seosega? Tänasest 1,5 aastat tagasi vaadates ma ei osanud vastastikmõju antud detailis enesele selgitada, kuid nüüd olen osaliselt suuteline.
Kolmandaks. Juuli lõpus olnud kujutluspilt ja mõttekatke, et hiljemalt oktoobri keskel leiab VT endale naise, osutub põhjuslikuks. Naine peab tema praeguses elus olema! Seega juulis üleval olnud info oli suuresti ennustava iseloomuga ja vastab tõele. Fakt iseenesest kinnitab, et eksitust ei ole ja võib-olla tõesti on tegemist Toomase elu armastusega! Pärast oktoobrikuist sündmust muutub nende suhe mõnevõrra lähedasemaks.
Neljandaks. Tuleb osaliselt meelde aastatagune unenägu, mida nägin 17.09.2021! Mõistan, et too teine noorem ja pikem mees on Toomas! Seega mina olen mina, õpetaja-treener olen mina ja VT olen mina! Erakordselt unikaalne, sürrealistlik ja ilmvõimatu järeldus! 2,5 aastat hiljem, käesolevat peatükki kirjutades, loen une ja kokkuvõtte 18.03.2023 uuesti läbi. Tolleaegne kahelauseline resümee on arukas ja põhineb olemasolevatele teadmistele, mis tänaseks päevaks on palju suuremad, elus on palju muutunud ning näen erinevaid uusi seoseid, mistõttu koostan alltoodult värske resümee.
17.09.2021 une resümee algus. Uni sisaldab põhiosas viiteid õppimisele, niisamuti mitmeid erinevaid omavahel seotud sõnumeid ning on vaimses plaanis tulevikku ennustav. Loosung „Hinge eksistentsi õpingud” on selge ja konkreetne. Esmalt mina iseendana kui ka treenerina või õpetajana õpingi ning saan targemaks, ühtlasi ka Toomas. Samuti vihjatakse raamatule „Hinge olemus ja eksistents”, mille kirjutamise käigus arenen, ka lugeja. Raamatu võib osaliselt paigutada populaarteaduslikus vormis kirjutatud õpiku alla, milles on ilukirjanduslikke väljendusviise ja dokumentalistikat.
Arvan, et minu sekundaarne teadvus (ST) on une stsenaariumi autor ja võtab teabe otse ID-st ning minu saatuslikult rajalt. Õppevideos ehk unes nähtav ümbrus on näiline, näiteks konkreetses asukohas ei ole koolistaadionit olnud minevikus ja tõenäoliselt ei tule tulevikus. Seetõttu ma ei taju ajastut ega aega.
ST korraldab, et saan kolme identset iseennast tunnetada, samal ajal ka eristada. Näidatakse sportlikku keskkonda, kus kaks osatäitjat on soojenduse ja mõned harjutused juba teinud ning treener kutsub rivistuma, et anda juhiseid edasiseks. Selles mõttes on kõik täpne ning asjakohane ehk tegelikus elus oleme Toomasega samuti spordisaalis, arutame sügavatel hingelis-filosoofilistel teemadel ja saame targemaks, eelkõige VT.
Unes esineb episood:
„Sujuvalt asetun treeneri botastesse ja nüüdsest näen ümbritsevat läbi õpetaja silmade.”
Tegemist on järjekordse konkreetse vihjega, et õpetan iseennast, samuti Toomast. Olenemata, et VT on „vana hing” ja võimalik, et varasemates eludes oleme kohtunud. Siiski saatuslik rada näeb ette, et ta peab vaimselt täienema.
Tom on suurepärases füüsilises vormis, tema jõusaalitreeningute staaž on ligi 10 aastat, minu peaaegu 43 aasta vastu (märtsikuu 2024 seisuga). Seega uni annab tõese info, et minu treeningkogemused on suuremad. Aastatel 1990-1993 töötasin jõusaalis treenerina ja Tommil on jõusaali treeneri paberid ka tehtud. Me oleme mõlemad treenerid ja õpetajad!
Tegelikus elus ei ole Toomas minust pikem, kuid on oluliselt turskem. Läheb täppi tema vanus. Tal ei ole juuksepahmakat, vaid vastupidi, lühike ja omapärane soeng ehk ümberpööratult on info ikkagi korrektne. Ta on intelligentne, väga sõbralik ja hästi arenenud empaatiavõimega.
Unes saan erilise ja ainulaadse tajuliigi abil hästi aru, et Toomas on mina! Uni esitab sisulise teabe, et saaksin ärkvelolekus kogetut pädevamalt analüüsida just käesoleva aasta märtsis ja mitte varem! Olen täna targem kui näiteks kuu aega tagasi. Isegi selles detailis on une süžee ennustav ning tulevikku vaatav!
50. peatükis (02.10.2022) koostasin teooria inimese identifitseerimise võimalikkusest, mida täiendasin 67. peatükis (28.02.2024):
Inimest on võimalik identifitseerida mõtleva teadvuse, hinge ja energia alusel.
Une nägemise ajal ja ärkamise järgselt 17.09.2021 ma veel ei teadnud, et inimest saab eristada kolme meetodi alusel. Seega väidet „Toomas on mina” saame tänaste teadmiste alusel lahata professionaalsemalt.
Minul ja Toomasel on „mõtlev teadvus”. Igal mõtleval teadvusel on ainukordne identiteet, mille alusel on neid võimalik üksteisest eristada. Fakti tajusin unes suurepäraselt, kuid ei osanud veel mõista või sõnastada ja praegu, aastaid hiljem tunnetan, et minu ja Toomase mõtleva teadvuse identiteet on erakordselt sarnane.
Arvan, et meie mõtlev teadvus on loodud aegade alguses samal hetkel. Võrdluseks ja selgitamiseks kasutan „arvutiprogrammi” mõistet, mis algselt luuakse ning seejärel saab seda paljundada. Iga paljundatud programm nummerdatakse, et teada, mitu koopiat on tehtud. Järelikult minu ja Toomase „mõtlevad teadvused” on identsed, aga „koopiad on tähistatud tinglikult numbritega 1 ja 2”, et oleks võimalik identifitseerida, kellega on tegemist.
Minu ja VT „mõtlevad teadlikud hinged” ehk üldistatult hinged on oletatavalt samuti samal hetkel loodud.
⌘ Mõtleva teadliku hinge identiteet sisustatakse teabega ID-st, mis erinevate kehastumiste vältel muutub tegelikkuseks ja tähendab hinge arengut ning täienemist. ⌘
Väidet võib illustratiivselt nimetada „Inimese ja tema hinge saatuse teooriaks”.
Inimest on võimalik tuvastada tema ainukordse hingelise põhiolemuse alusel. Teooria tõin välja 9. peatükis:
Hingeline põhiolemus on kõikide erinevate elude jooksul omandatud teadmised ja kogemused kogumina, mida võib nimetada tuumaks.
Oleme VT-ga välimuselt, geneetiliselt ja DNA põhiselt erinevad. Me ei ole kaksikud praeguses elus, võib-olla mõnes eelmises elus oleme olnud.
Tajun, et minu ja Toomase hingeline põhiolemus on umbes 90% ulatuses identne. Tegemist on väga kõrge protsendiga ning leian, et meie erinevate elude teerajad viivad sageli samasuguste tulemusteni ehk omandatud teadmised on suures osas väga sarnased. Asjaolu peab olema põhjuslik, kuid miks, ma ei oska vastata. Meie praeguse elu isiksuste sisemaailm on kaunikesti analoogne, mis omakorda viitab, et 90% number protsendina võib olla tõene.
Toon loomise kohta väljavõtte 67. peatüki alalõigust „Kahe une kokkuvõte”:
„Etappides „mõtlev teadvus” (sa oled teadlik, et oled teadvus) ja „mõtlev teadlik hing” omistatakse ainukordsed identiteedid. Mõlemad sisaldavad energiat, millest moodustub ainulaadne energeetiline identiteet.”
Minu ja VT „energeetilised identiteedid” on peaaegu ühetaolised. Kui mõlema „mõtleva teadvuse identiteet” ühtib 100% ulatuses ja „mõtleva teadliku hinge” oma on 90%, siis matemaatilise tehtena võiks energeetiline identiteet olla umbes 95%. Kui arvutada kolme keskmine, siis saan tulemuseks 95%.
Oletan, et kahe teadliku hinge 95% sarnasus on kahe indiviidi jaoks tähtis, kuid vihjab hoopiski kõiksuse mingisugusele seaduspärasusele või süsteemile, mida ma praeguste teadmiste baasilt ei oska veel leida. 17.09.2021 une resümee lõpp.
***
2022. aasta 12-14 oktoobril toimunud eluohtlik sündmus pani mind mõtlema ja esitama enesele küsimusi. Kas Toomase empaatiline ja abivalmis käitumine ning neiu rahunemine tähendab, et nad on üksteist leidmas? Kas 2022. aasta juuli lõpus olnud kujutelm ja mõttekatke, et Toomas leiab naises suure armastuse, muutub viimaks tegelikkuseks? Kas piiga ja noormehe kohtumine ning kahepoolne sage suhtlemine õpetab neid, millisel määral ja kuidas? Omakorda VT-l on mulle palju enam küsimusi.
Paarikese läbikäimine on suhteliselt tormiline ja esineb seinast-seina emotsioone. Mida rohkem pingeid, seda enam soovib Tom nõu saada. Õnneks on ta õppimisvõimeline, millest saab järeldada, et kõik positiivsed ja negatiivsed situatsioonid, mis tal tüdrukuga olles esinevad, on põhjuslikud, et ta võtaks nendest õppust ja saaks targemaks. Klassikaline vastastikmõju printsiibi ilmnemine!
2023. aasta talvel astub VT sammu tagasi ja soovib selgust, sest suhe naisega ei liigu loodetud armastuse suunas ja jääb ikkagi pinnapealseks. Nad lõpetavad suhtlemise. Varsti algaval suvel ilmneb, et neidis mängis kolmekordset mängu, kellest ühest talvisel ajal rasestus. Kellestki tundmatust mehest on info tüdruku võimaliku rasestumise kohta ID-s üleval detsembri lõpust 2022 kuni veebruari lõpuni 2023. Aeg-ajalt toon temaatika VT-ga vesteldes välja.
Meie vestlustes avaldab Tom mõnikord arvamust, et heameelega jätaks kõik negatiivsed läbielamised välja, siis ei peaks niipalju kannatama jms. Mina laiendan teeemaderingi, et tegemist on saatusega ja keerulised olukorrad õpetavad kõige efektiivsemal moel. Samal ajal leian, et ennem tähtsate otsuste langetamist peaks rahunema ning probleemkohti kannatlikult analüüsima.
Hingelis-filosoofilisest seisukohast lähtudes, mängis preili saatusliku närvilise rolli noorhärraga hästi välja. Seetõttu täienesid VT isiksuslikud omadused, oskused ja teadmised oluliselt. Suurenes kannatlikkus, abivalmidus, heatahtlikkus, omakasupüüdmatus, tolerantsus, mentaalne paindlikkus, isikliku ego reguleerimise oskus. Paranes oskus andestada ja teist inimest kuulata. Õppis partneri negatiivsete meeleolude nüanssidesse vähem klammerduma, armukadedust tulemuslikumalt ohjama-vaigistama või välja lülitama, olema enam tähelepanelik ning tasakaalukas. Suurenes enda intuitsiooni kuulamise ja usaldamise andekus, arenes empaatiavõime. Sai mitmeid kordi uisapäisa praktiseerida, et „suppi tuliselt ei sööda ja lastakse jahtuda”, mistõttu on nüüd targem. Mõtet, „kui tahad midagi valulikku kellelegi teatada, siis ennem hinga rahulikult mitu korda sisse ja välja ning mõtle hoolikalt, äkki ei peagi suud lahti tegema, vaid hoopiski vaikima”, võtab edaspidi tõsimeelsemalt arvesse.
VT on suures mures, et mis nüüd edasi saab? Ta püüab meeleheitlikult leida lahendusi ja kipub ennast tuisupäisuses vahel süüdistama. Ometi ta adub, et panustas naisesse väga palju ajalist, vaimset ja energeetilist ressurssi ning tulemust ei ole. Nüüdsest on täiesti veendunud, et peab võimaliku tulevase naise hinges ära tundma, muud variandid teda ei huvita!
Minul tekib iseenda juulilõpu nägemuse ja mõttekatke kohta samuti kahtlus, äkki tõesti on ID-st tulnud teave hoopiski minu ego väljamõeldis ja ei vasta tegelikkusele… Siiski ei saa eitada fakti, et naise ta leidis ja targemaks on saanud. Lohutan Tommi mõttega, et „kui üks uks sulgub, siis teine uks avaneb”.
Pühapäeval 09. aprillil 2023. aastal toimub üks sündmus. Saatuse tahtel on tal tööalaselt lühiajaline kokkupuude ühe naisega Aurora, keda näeb elus esimest korda. Tõenäosust, et nad töiselt edaspidi kunagi kohtuvad, ei saa välistada, kuid oleks harvaesinev. Järgmisel või mõne päeva pärast saame Toomasega trennis juhuslikult kokku ning ta annab teada pühapäevasest naisest. Vestluse järgselt kuni 3 minuti jooksul võtab neiu sotsiaalmeedia vahendusel VT-ga ühendust ja teeb ettepaneku kokkusaamiseks…
Vahemärkus. Aurora nimekuju on pseudonüüm, mille panen põhjuslikult. Naise eesnimi pärineb Vana-Rooma koidujumalanna Aurora nimest. Sarnaselt VT-le on Aurora kogenud hing ja nimi viitab tema iidsusele ning jumalikkusele.
Noorhärra on preili aktiivsusest tõeliselt meelitatud ja hämmastunud, et suutis ta interneti kaudu üles leida (nad ei vahetanud kontakte ja netist Toomast tuvastada on keeruline). Tom tahab teada minu arvamust, kuidas toimida. Soovitan Aurora ettepanekuga esimesel võimalusel nõustuda. Mulle näib, et saatuslik uks on avanemas ning esimese kokkusaamise järgselt saaks edasi mõelda…
Nende kohting möödub positiivses õhkkonnas edukalt. Kuidas kõik kulges jms saan kiiresti teada. VT väga kõrge empaatiavõime on tema vaieldamatu tugevus, mis on suureks abiks, mida ja kuidas ta mulle edasi räägib. Esimeste lausetega on kõik selge… Saan impulsi, kanal ID-sse avaneb ning hetkega voolab info ajusse!
Olulisim, et neiu on väga tundlik, intuitiivne ja erakordselt empaatiline. Tajun tema hingelist põhiolemust suurepäraselt! Minu tõlgenduses ja arusaamises: „09. aprillil tunneb ta enda elu armastuse Toomase isikus ära! Võtab teabe otse ID-st ja enda saatuslikult rajalt ehk tõde seal just peitubki.” Järelikult oleks mõistlik ja tark kirjeldatud faktile toetuda ning nad peaksid olema koos! Kusjuures esimese kohtumise lõpus leppisid järgmise randevuu ka kokku.
Samal hetkel mõistan ja saan kinnituse oletusele, et VT käitus vastavalt saatuserajal kirjapandule kui talvel eelmise tüdrukuga suhtlemise lõpetas. Sisuliselt oli tegemist koolitusega ning tinglikult oli õpetajaks väljavalitu. „Ainetunnid” olid kõigiti viljakad, mille tulemusena mees täienes ja omandas vajalikud elulised kogemused, mille baasilt astuda järgmisse suhtesse.
Toomase ja Aurora teine trehvunks on aprilli kolmanda nädala esimesel poolel. Kadrioru pargi ajalooline aura, romantiline kevadine õhustik ja kogetav hea energia tekitab noormehes äkitselt impulsi, kanal ID-sse avaneb ning momentaalselt on selge, et just selle naisega sooviks ta elukestvalt koos olla!
Jätkuvalt on saatuse käsi mängus, sest Aurora sisemaailma karakteristika ja paljud elulised asjaolud kattuvad Tommi eelmise tüdruku omadega! Nuta või naera! Suhe sarnaneb lõbustusatraktsioonile Ameerika mäed, kus igale järsule tõusule järgneb püstloodis langus. On palju draamat, pikki lahusolekuid ja leppimisi, otsekui Mehhiko parimates seebiseriaalides. Ometi see on tegelik elu ja Tom on väga suure õpivõimega! Läbi oskuse enda ego reguleerida, on ta õppinud olema väga kannatlik. Sealhulgas usaldab enda vaistu ja teavet saab ka ennustavatest unedest.
Küsimus taandub sellele, kas armastada selles, järgmises või ülejärgmises elus? Armastuse fakt on saatuslikul rajal kirjas, kuid sulle ei öelda, millal! Järelikult pead vastavalt arenema, et jõuda punkti, et enda määratud rajalt oleks tinglikke kõrvaleastumisi vähem! Ka Aurora saab kogu aeg targemaks ning põhiline, õpib ennast paremini kuulama ja enda intuitsiooni usaldama!
Poolte suhtes esinev tormiline lainetus hakkab detsembri lõpust 2023. aastal tasapisi vaibuma. Tüdruk lõpetab eelmise raskelt traumeeriva kooselu. Ülekantud tähenduses ronib hukatuslikust august välja ning asub tervenemise teele. Juba veebruariks 2024. aastal leiab taagast mõningase vaimse vabanemise ja hea energia, et VT-ga samm-sammult käsikäes üha õnnelikum olla!
Seega 2022. aasta juuli lõpus olnud nägemus ja mõttekatke, et noorhärra leiab varsti naise, armastuse ja elukestva kooselu, kipub tegelikkuseks saama. Mul on heameel, et peaaegu 1,5 aasta vältel esitas ta mulle väga palju isiklikke usaldust vajavaid küsimusi ning mul oli võimalus talle vastata ehk 17.09.2021 uni oli põhiliselt ennustava iseloomuga. Kahepoolne vaimne ja meeleline teekond arendas meid mõlemat. Noorsand on täienenud muljetavaldavalt palju, kõnnib armastuse teel ja haldab teemat. Nad saavad hakkama! Mina sain praktikas kontrollitud kinnituse, et Infodimensioonis (ID) on teave alati olemas! Püüa kinni ja ole tegus mõistma!
Austatud raamatu lugejale ütlen. Õpi enda ego reguleerima ja vajadusel teatud juhtudel proovi välja lülitada. Kuulata ja usalda end! Intuitsioon on sinu abiline ning aitab tõest teavet ümbritseva kohta ID-st kätte saada!
57. peatükis tõin välja armastuse teooria:
Armastus on saatuse poolt määratud pikaajaline, sügavaim ja võimendatud versioon hingelisest puudutusest, millega kaasneb positiivseim ning tugevaim energiavoog, mida inimene on eales suuteline tajuma.
Armastus on ka kahepoolne õppimine, mida kinnitab VT ja Aurora näide. Armastust kogetakse erinevalt või üldse mitte. Sõltub inimesest ja tema eesmärkidest, ühiskonnast ning kultuuriruumist. Seega mitte igaühele eeltoodud teooria ei sobi.
Võttes aluseks teooria, siis üks on selge. Armastuse mehhaaniline otsimine reeglina tulemusi ei too. Võid rahumeeli 1000 naist või meest läbi käia, siis resultaat on ümmargune null. Ainult aja- ja energiakulu, omandatud teadmised vähesed. Vastupidisel juhul leiaksid kõik maailma inimesed armastuse üles. Võta kepp ja kott ning asu teekonnale! Tõsi, aastatepikkune tutvumissaitidel kolamine vms võib armastuse rindel tuua edu, kuid sellisel juhul on nüanss sinu saatuserajal kirjas. Teisisõnu, armastus tuleb siis, kui on määratud ja peab või hoopiski seda õnne kogeda sul ei õnnestu!
Beebi
Oktoobri lõpus või novembris 2022. aastal näeb Toomas und 1,5-2 aastasest väikelapsest, kes toas paterdab ning saab aru, et tema on isa. Jaanuari alguses 2023. aastal trennis olles on mul ligi 3 sekundit kestev kujutelm mõnekuusest beebist, kelle isa on Toomas.
Mõlemad oletame, et teave on põhjuslik ning võib tähendada, et Tommi tollane väljavalitu võib temast rasestuda. Tagantjärgi vaadates eksisime hinnangus, mis hoopistükkis ilmselt tähendab, et Aurora võib rasestuda. 2023. aasta lõpust alates mu vaist selgitab ning ego tõlgendab, et Aurora võib rasestuda 2024. aastal. Kas noorpaarist saavad varsti lapsevanemad, näitab aeg. Ma ei oska nende tulevikku ette ennustada.
Nüansid
* 66. peatüki alalõigus „Külaskäigud” kirjeldan und, milles Toomas on üks osatäitjatest. Samal öö kahes varasemas unes näen ema.
* Käesoleva 68. peatüki alalõigus 17.09.2021 kirjeldatud unele (lõppeb kell 04:32) järgneb veel kaks und. Nendest eelviimane toimub kell 04:32-05:47, milles osatäitjateks olen mina, minu tütar, lahkunud ema ja koer Sammy. Jätan une kirjeldamata, kuid toon välja katke, mida peatükki kirjutades arusaadavuse huvides täiendan:
„/…/ Kõnelused emaga on tavapärased ning argised. Räägin natuke majast, mida ehitan Lilleküla kanti, mis on veel pooleli. Varsti sõidame rongiga Lilleküla jaamast mööda ja vaatan loode suunas. /…/”
Lause „räägin natuke majast, mida ehitan Lilleküla kanti, mis on veel pooleli” on konkreetne viide piirkonnale, kus VT ja Aurora hetkel elavad! Uni on antud nüansis ennustav! Tegelikus elus mul Lillekülas maja ei ole.
Lause „varsti sõidame rongiga Lilleküla jaamast mööda ja vaatan loode suunas” vihjab eelmisele unele ja täpselt asukohale, kus mina, Tom ja treener kolmekesi oleme.
* 12-14 oktoobril 2022. aastal toimus eelkirjeldatud keeruline sündmus. Tom räägib mulle ja koheselt tuleb meelde ema surmakuupäev 15. oktoober.
* VT ja Aurora esmakohtumine on 9. aprillil. Kuupäev on minu jaoks oluline, sest tegemist on ema sünnipäevaga.
Tärnidega näidatud episoodides on märguanne minu ema hingelt. Arvan, et see ei ole niisama, vaid on põhjuslik. Praegu ma ei oska hästi öelda, milline on ema või saatuse poolt edastatav sõnum. Siiski mainin, et hingel on vaba ligipääs teabele ID-st ning tema igavikuline hing võib kinnitada, et kõik on põhjuslik ehk VT-ga seonduv on ette määratud ning põhineb saatusele. Järelikult käitub VT õigesti. Samuti joonistub välja, mida varasemalt raamatus olen kirjutanud, et vastastikmõju printsiip ilmneb nii mateerias kui ka immateerias ehk ema hinge esinemine annab täiendava konstateeringu.
Ühes väljatoodud episoodis on ka koer Sammy (surnud oktoobri lõpus või novembri alguses 1991. aastal), kes võib viidata VT lahkunud koera ja Sammy hingede omavahelisele kommunikatsioonile.
Uned
Esimene näide. Jaanuaris trennis olles kirjeldas VT mulle episoodi meeldejäänud une lõpuosast, mida nägi esmaspäeval 22.01.2024 umbes kella 5-6 vahel varahommikul. Märtsikuus kirjutan kuuldu mina-vormis oma sõnadega üles. Alltoodult jutumärkides:
„Kogen unenägu, et magame kahekesi voodis. Olen näoga Aurora selja poole. Äkitselt avan silmad ja märkan, et naise kehast väljub sujuvalt tema hing, kes on osaliselt läbipaistev ning värvus sarnaneb udule. Ta keerab näo minu poole ning meie näod on üksteisest kuni 20 sentimeetri kaugusel. Ootamatult avan silmad, Aurora hing kaob ja olen ärkvel.”
Resümee koostab H. Küla. Esmalt teen valikulise kokkuvõtva refereeringu tuginedes väliskirjandusele. Alltoodult jutumärkides:
„Vale ärkamine on elav ja veenev unenägu unest ärkamisest, samal ajal kui inimene tegelikkuses magab. Situatsioon võib järgneda kirkale unele või esineb koos kirka unega ja võidakse kogeda kehavälist kogemust. Vale ärkamised on tavaliselt realistlikud ja tekivad REM une faasis ning kogetakse pigem vahetult enne hommikust ärkamist. Vale ärkamist on suhteliselt vähe uuritud.” Kasutatud kirjandus: [1], [2].
Arvan, et VT unestsenaariumi koostajaks on esmalt tema sekundaarne teadvus. ST aitab kogeda vale ärkamist. Teiseks, mehe ja naise sekundaarsed teadvused ning hinged, üldistatult teadlikud hinged teevad omavahelist koostööd, sest Tom näeb Aurora hinge! Ühistegevusele viitab seik, et preili hing peab olema nõus, et ennast noormehele näidata.
Tekib küsimus, miks peab Toomas nägema tüdruku hinge? Hinge lahkumisele kehast võib eelneda surmaeelne seisund või keha surm. Võib-olla on neiu praeguses elus esinenud olukordi, kus ta on olnud suremas või juhtub tulevikus; ta võib situatsioonidest olla teadlik või mitte. Abi saamiseks pöördutakse tavapäraselt lähedase inimese poole, mistõttu tõlgendan, et VT peaks Aurorasse suhtuma suure tähelepanuga ning tegema kõik endast oleneva, et tüdruk jääks ellu.
Hinge demonstreerimine võib tähendada suurt usaldust ehk neiu kõigiti usaldab noormeest. Suurim usaldus teise inimese vastu on näidata enda hinge nii heas kui veas. Järelikult võib siin olla teave, et Aurora tunneb ennast Toomasega turvaliselt ja armastab teda ning soovib elukestvat kooselu.
Lisaks leian, et tegemist võib olla ühe või mitme seaduspärasusega, millest ühte mõnevõrra häguselt võib-olla isegi adun ja nimetan kokkupuute printsiibiks. Sisuliselt kaks inimest ja teadlikku hinge suhtlevad ning puutuvad üksteisega kokku.
Vana Toomas on ülaltoodud osa peatükist ennem avaldamist läbi lugenud. Suur tänu!
Teine näide
Hea tuttav naisterahvas saadab neljapäeval 08.02.2024 mulle loo ühe loo. Alltoodult jutumärkides:
„Laupäeval 13.01.2024 nägin unes ühte oma vana kavaleri. Olime kusagil toas, kallistasime ja musitasime, aga siis pidi ta ära minema. Paar päeva hiljem päriselus fb-s nägin, et ta oli mulle vastamata videokõne teinud. Kirjutasin, et ma nägin teda unes, selle peale vastas üsna ootamatult: mina ka nägin sind. See oli täpselt sama öö.
See oli huvitav, sest me suhtleme harva ja suurt teineteise peale ei mõtle. Kohtusin temaga aastaid tagasi ühel rokikontserdil ja olime teineteisest mõni aeg üsna sisse võetud. Paraku on tegemist asotsiaalsete kalduvustega tüübiga, kes joob ja suitsetab, lisaks kannatab aeg-ajalt jälitusmaania all ega saa oma eluga hakkama. Muidugi on ta veel punkar ja anarhist, mis pole ju iseenesest paha, aga ta ei suuda kellegi eest hoolitseda. Iseenda eest ka mitte. No ja ma mõtlesin, et mulle veel ühte last pole vaja, pealegi väärin ma ise hoolitsust. Kolisin ta viis aastat tagasi ta ema juurde.
Selles ühisunenäos olime me mu kavaleri versioonis kuskil laeval, nii et kui ma ütlesin, et minu unenäos pidi ta ära minema, siis ta ütles, et läks laeva lappima. Naljakas, me ei ole viis aastat näinud ja siis näeme ühel ajal teineteisest und.”
Resümee koostab H. Küla ning VT 22.01.2024 une kokkuvõttega on suur sarnasus. Arvan, et naise ja mehe unestsenaariumi koostajaks on mõlema sekundaarne teadvus. ST ja hinged elik teadlikud hinged teevad vastastikku koostööd, miks muidu nad ühel ja samal ööl üksteisest und näevad.
Tegemist võib olla ühe või mitme seaduspärasusega, millest ühte nimetan kokkupuute printsiibiks, mille täpsemat sisu ei ole tänaseks veel kinni püüdnud.
Kahepoolselt samal öösel üksteisest une nägemine on väga eriline sündmus, mis viitab põhjuslikkusele ning poolte egodele tahetakse edastada oluline sõnum, et inimene võtaks teavet arvesse ja saaks targemaks. Kahjuks ma ei oska arvata, milline võiks informatsioon olla.
Küll mulle näib, et naise ja mehe üheaegsete unede süžeesid on võimalik omavahel siduda, millest tekiks loogilise järjestusega lugu. See omakorda võib viidata, et varasemates eludes on neil teineteise suhtes mõningad rollid olnud vaja täita.
13.01.2024 ja 22.01.2024 uned näitavad selgelt, et vastastikmõju printsiip esineb samaaegselt nii mateerias kui immateerias, ärkvelolekus ja unedes.
Hea tuttav naisterahvas on ülaltoodud loo “Teine näide” ennem avaldamist läbi lugenud. Suur tänu!
Vikimõisa peahoone edasine käekäik
08.03.2024 kell 05:10 saab unenägu otsa ja kahjuks on põnevast unest taaskord ainult lõpuosa meeles. Unekaadrid on selgepiirilised ning puhtad. Juuli lõpp, reede või laupäeva pärastlõuna, sooja umbes 24 °C. Olen Vikimõisas Harku järve ääres ning panen tähele, et minu poolt korjatud ligi tonn maakive (graniitkivid) on augus ja aegade jooksul on pinnas peale kogunenud. Tajun äratundmisrõõmu, kuid kohati ka negatiivset energiat.
Liigun mõisa peamaja suunas ja iga astutud sammuga kogen positiivse energia tõusu. Maja on muutunud ja võiks öelda, et uuesti ehitatud. Siiski lööb välja väärikas ajalooline hõng ja soe kodukeskkond. Tunnen perenaise ära ja küsin:
„Kas tohin sisse astuda ja vaadata? Ma elasin siin kunagi!”
Umbes 66-68 aastane pruunisilmne lokkis juustega brünett hoolitsetud daam noogutab ja annab loa. Sisenenud veranda kaudu majja, on näha tagasihoidlik vestibüül ja trepp viib teisele korrusele. Teisel korrusel on neli avarat tuba, millest igast ühest avaneb vaade ühte ilmakaarde – põhi, lõuna, ida, lääs. Rahvast on palju, umbes 35 inimest, alates imikutest kuni eakateni välja. Tajun keskmisest suuremat vaimsust ja intelligentsust. Tähistatakse perenaise lapselapse (tütretütre) katsikuid ja sünnipäeva, kes saab või sai 5 kuni 6 kuuseks.
Minu sekundaarne teadvus signaliseerib, et minu ema ja isa on surnud, kuid tajun nende energiat. Emapoolne hea energia on võimas, isa oma on oluliselt vähem. Ka enda energia on tunnetatav. Samuti mõisa algsete (esimeste) 18. sajandist pärinevate omanike, järeltulijate jt elanike energia on suhteliselt hästi hoomatav. Kõik energiad kokku moodustavad kõrgelt laetud positiivse aura, mis loob hinges võrratu „roosamannaliku” kerguse. Adun, et olen enda armsas lapsepõlvekodus!
Maitsekalt kujundatud tubades püüan leida nüansse 20. sajandi 60-ndate lõpust kuni 80-ndate alguseni, mis meenutaksid mulle aega, mil seal elasime. Paraku mitte midagi ei avasta. Ometi kiirgub konstruktsioonidest vana aja elanike, samuti uuema perioodi asunike energiat, keda ma kunagi näinud ei ole ja tajun uudsena.
Idapoolse toa põrandas märkan väikest katkist kohta ning on näha erisugused põrandakatete kihistused erinevatest ajastutest. Kõikidesse ladestustesse on salvestunud osake inimeste (nende hingede ja teadvuste) energiast, kes vähem või rohkem on omal ajal nendel põrandatel käinud.
Tähelepanelikult uurides viimaks leiangi killukese laudpõrandast, mis on meie oma põrand ja minu ema poolt renoveeritud 1981. aastal! Tegemist on pealtpoolt lugedes kolmanda kihiga. Koheselt tunnen ema energia tõusu. Nüüd mõistan, et ema hea energia just tema kätetööst peegeldubki!
Lähen läänepoolsesse tuppa, millest on näha järv sarnaselt lõunapoolsele kambrile. Kell on kuus läbi ja õhtupäike helgib läbi akende. Õdusas toas on kaks üle 70 aastast erudeeritud daami (perenaise sõbrannad), kes istuvad toolidel ja lobisevad omavahel. Samuti 30-ndates eluaastates paar (perenaise tütre sõbranna oma mehega) koos beebiga.
Otsustan, et kõnelen vanemate inimestega, äkki nad oskavad kaasa rääkida:
„Ma elasin siin kunagi. Kas te mind ja minu ema mäletate?
Daamid naeratavad ja püüavad pingsalt meenutada, kuid on näha, et nad ei mäleta midagi. Kuigi olen 40 aastane, siis mõistan, et naised on liiga noored, et mind või mu ema ära tunda. Nad raputavad ebalevalt pead, kuid eitavalt lõplikult ei vasta. Viisakalt tahavad aidata, aga ei tea, kuidas.
Vahetan veel mõned laused samas toas viibivate noorepoolsete lapsevanematega ning kavatsen varsti majast lahkuda. Uni lõppeb ja kuni poole kuueni lesin silmad kinni ning käin unekaadreid mõtetes korduvalt läbi, et nähtut analüüsida ja võimalikult palju meelde jätta.
Resümee. Unes avalduvad erinevad tajuliigid ehk kvaalid, millede abil suudan tuvastada palju isesuguseid nüansse. Sündmustik toimub tulevikus enam kui 200 aasta pärast, aastatel 2229-2233 või hiljem. Mõisa elanikega räägin eesti keeles ja Eestile omast head vaimsust on suurepäraselt tunda. Tean ja tajun, et Eesti on iseseisev. Sellest tuletan, et 2024. aastast arvutatuna ei ole Eesti Vabariiki veel okupeeritud või okupatsioon on ammu lõppenud – Venemaa võimalikke sõjalisi rünnakuid ei ole olnud või need on lõpuks ikkagi tagasi löödud. Paarisaja või enama aasta pärast on Eesti elanikkonna haritus, intelligentsus, empaatiavõime ja heatahtlikkus keskmiselt suurem kui 2024. aastal.
Tänapäeval on mõisast järgi põlenud varemed ning uni näitab, et ehitatakse uus hoone. Võimalik, et väiksem kortermaja või suur eramaja. Ei saa välistada, et 200 või enama aasta sisse mahub ühele asukohale mitu erinevatel aegadel ehitatud maja. Või ehitatakse mõisa peamaja kaasaegse lahendusena uuesti üles, mida aastasadade vältel regulaarselt hooldatakse.
Minu praegusesse elukohta olen vedanud kokku ligi 30 tonni graniidist maakive, mida kasutan kinnistu ja vana maja renoveerimistööde juures. Sellest kogusest umbes tonn on ilmunud unenäosse Harku järve kaldast 20 meetri kaugusele ning aegade jooksul on pinnas peale tulnud. Huumus- ja mullakihi paksuse järgi on võimalik teha umbkaudne arvutus, kui kaua kulub pinnase moodustumiseks aega – üle 200 aasta.
Maakivides tajun head energiat, mis võimendab äratundmisrõõmu. Paraku negatiivsem energia jääb peale. Unes saan suurepäraselt aru, et umbes 300 ruutmeetrisel alal on erinevatel perioodidel olnud mõned negatiivse sisuga sündmused. Ka minu ajal, mil Vikimõisas 1967-1982 aastatel elan (ma ei hakka lugusid kirjeldama).
Mõisa peamaja asemele on ehitatud uus hoone, kuid asukohaga läbi sajandite seotud inimeste energia on tajutav. Moodustub energiakogum, mida nimetan auraks. Kõikide inimeste energia koosmõjus on kõrgelt positiivne ja ületab negatiivset. Üldistatult võib väita, et mõisaga seotud inimesed on põhiosas hea energia kandjad.
Seik idapoolse toa põrandakatete kihistustest on unenäoline tinglik ning õpetlik näide ja vihjab põranda eale, kus igal kihil on oma vanus ja on võimalik sündmuse toimumise umbkaudne aeg leida. Ilmselgelt ei saa tegelikkuses kihistusi olla, sest minu ema poolt renoveeritud laudpõrand on ära põlenud. Uni näitab selgelt, et maja misiganes konstruktsioon või element evib energiat, iseäranis vahetu kokkupuute korral (laudpõrand), milles on teatud kogus arhitekti, materjali valmistaja, ehitaja, remontija, hooldaja jne või tarindiga kokkupuutunud inimese energiat.
Järelikult kui remondid või renoveerid enda elamist, siis mõtle hoolikalt ja lugupidavalt, äkki oleks mõistlik midagi eelmistest aegadest säilitada eesmärgil, et mitmekesistada enda elamise aurat, saada rohkem vajalikku energiat, olla hingeliselt enam tasakaalus ja tagada endale parem meeleolu ning tervis. Mõistagi ka halvad inimesed puutuvad ehitiste ja asjadega kokku. Negatiivne energia salvestub samuti ning on tunnetatav (energia ei kao kuhugi). Leian, et halvast ja koormavast ei peaks kramplikult kinni hoidma ning võid sellest lahti lasta ehk mitte kõiki asju, elemente või ehitisi ei pea säilitama.
Unes olen 40 aastane ja minu praegusest vanusest 16 aastat noorem, mis annab märku, et sündmus võib toimuda ajal, mil ma käesolevast elust olen juba lahkunud. 70-ndates eluaastates prouad ei saagi mind või ema mäletada, sest tegevustik käsitleb perioodi alates 23. sajandi kolmandast kümnendist! Seik, et osalen uuestisündinuna tulevikus ja mäletan Vikimõisa lugu 20. sajandist, ei tähenda reinkarnatsiooni, vaid näitab, et une vahendusel on võimalik teavet ID-st saada ja une arusaadavuse huvides võtan sellest osa. Minu kaasalöömine tuleviku Vikimõisa sündmustest on tinglik!
Ma ei välista, et unes kirjeldatud sünnipäev ja katsikud muutuvad tulevikus tegelikkuseks. Põnev, et ma ei tunne unes mitte ühtegi inimest, ometi tean, kes nad on, kaasa arvatud maja perenaine! Mul ei ole mitte üheski unes ega ärkvelolekus nendega varasemaid kokkupuuteid olnud! Enamik une tegelaskujusid sünnivad kõige varem 22. sajandi teisel poolel ja beebid 23. sajandi kolmandal kümnendil. Minu sekundaarne teadvus võtab teabe ID-st ja näidatakse unenäona.
Tulevasele Vikimõisa uuele omanikule soovitaksin asukohta ehitada väärikas eramaja ja interjööris või eksterjööris kasutada mõisast säilinud üksikuid elemente! Näiteks esimesest korrusest on säilinud vanu tahutud palke ja võib-olla ka mõni puidust tahedam laudpõrandajupp. Paekivist vundament ja mõned aknaluugid on olemas. Kui varemed tervikuna avada, siis olen kindel, et leiab veel midagi toekat ning huvitavat. Kõik mitmekülgse hea energia nimel ja kunagiste elanike mälestuseks!
Vikimõisast kirjutasin põhjalikult 9-ndas ja 27-ndas peatükis.
Teoreetiline arutelu
Info ja energia on jääv ning ei kao. 49. peatükis tõin välja teooria:
Kõiksuse üks aluspõhimõtteid. Energia on informatsioon ja vastupidi, mida määratletakse sündmusena. Ümbritseva kõiksuse kõik sündmused on ID-s pidevalt sünkroonselt olemas.
Info sündmusena (või viitena situatsioonile) ja energiajäljena on salvestunud konkreetsesse asukohta, elementi või inimesesse, mida on alati võimalik tajuda ning tuvastada, näiteks ID vahendusel. Milline hulk energiast ja kuidas salvestub, et jääks püsima, ma öelda ei oska. Kõik sündmused ehk energia jätavad jälje, teave on alati olemas!
Unes on olukord lihtsam, erilised tajuliigid aitavad tunnetada. Ärkvelolekus pead kogema eripärast seisundit ja saad teabe samuti kätte. Juhtub ka niimoodi, et täiesti suvalisel hetkel tajud ehk kanal ID-sse on avanenud ja oledki targem.
Kõikidel elusolenditel on oma ainukordne isiklik energeetiline identiteet. Teooriad tõin välja 50 ja 67. peatükis. Mina tajun inimese energeetilist identiteeti väga hästi ka ärkvelolekus. Lihtsakoeline näide: kui kannan ema kootud villaseid sokke (kootud 2013-2017) või vesti (kootud 1989), siis ema energeetiline identiteet on hästi tajutav ehk osa tema energiast on kudumite sees! Sokid ja vest on kohati kuni viiendiku võrra soojemad kui ostnuksin poest ning masin oleks valmistanud. Piisab pelgast teadmisest või tajust (info on energia), et füüsiliselt tunned end paremini! Olenemata, et ema suri 2018. aasta sügisel!
Enda kätega valmistatud asjades on rohkem inimese energiat kui tehase toodetes. Mida kauem asjaga või objektiga kokku puutud, selle eest hoolitsed jms, seda enam sinu energiat sinna salvestub. Ajastute hõngu ja energiat on võimalik kogeda paljudes ajaloolistes esemetes, hoonetes ning asukohtades.
⌘ Tegelikkuses toimuv sündmus sisaldab energiat, mis teatud ulatuses salvestub objektidesse ja subjektidesse. Salvestust on võimalik tajuda ja dekodeerida ning saada teavet kunagi toimunud episoodi kohta. ⌘
Objekti all mõistetakse isikut, olendit, eset, nähtust, asukohta vms kellele või millele on suunatud kellegi tegevus, tähelepanu, mõtted, tunded vms või millegi mõju. Subjekt on indiviid, sotsiaalne rühm, inimkond, tsivilisatsioon, olendite kooslus vms.
Ajastu arvutamine
Unenäo süžees on palju kohti, mis viitavad tulevikus toimuvale sündmusele. Konkreetses unes olles ei oma aeg üldse tähendust (ID-s puudub aeg), mistõttu tulevik ajaühikuna tuuakse välja põhjuslikult, et ärkvelolekus suudaksin määrata perioodi. Paraku täpse aasta arvutamine on problemaatiline. kuid võib olla ka taotluslik, et jääks umbmääraseks.
1) Unes esinev tajuliik ehk kvaalid annavad teada, et idapoolse toa iga põrandakihi vanuseks võib lugeda keskmiselt 100 aastat. Aluseks võetakse minu eluea pikkus, mis võib olla ligi 100 aastat. Lapsepõlvest alates olen teadnud, et elan vähemalt 96 aastaseks, teemat puudutasin põgusalt 57. peatükis. Käesolevat peatükki kirjutan märtsis 2024, millele tuleb liita unes nähtud 3 põrandakihti alates emaga seotud laudpõrandast ja saame 300 aastat. Minu surmani peaks jääma veel vähemalt 40 aastat (kokku 340 aastat), siis sündmus võiks tegelikkuses toimuda aastal 2364.
2) Laudpõrandast kiirgub valdavalt ema energiat, tajun ka isa, õe, enda ja teiste inimeste energiat. Meie põranda peale on ehitatud uus põrand, võib-olla parkett, millel kõnnivad „uue aja” inimesed ja meie, „vana aja tegelased”, oleme juba surnud. Tunnetan ka uute inimeste energiat. Tajuliik annab teada, et parkettpõranda vanus võib olla 100 aastat.
Parkettpõrandale on paigaldatud järgmine ja kõige viimane kaasaegne, kvaliteetne ning väärikas kate. Visuaalselt on põrandakiht eelmistest ligi kolmandiku võrra õhem. Tajuliik sedastab, et uue põranda vanuseks on maja perenaise vanus ehk ümmarguselt 70 aastat. Kogen ka sellel põrandal käinute, „tänapäeval veel elus olevate inimeste” energiat. Seega kolme põranda vanuseks arvutan 270 aastat ja aastaarv võiks olla 2294.
3) 1967. aastal kolisime Vikimõisa. Kui oletada, et elan vähemalt 96 aastaseks, siis unes antud juhisele tuginedes teen tehte: 1967+96=2063. Laudpõrandale paigaldatakse 2063. aastal parkett, mille eluiga on 100 aastat. Sellele tuleks liita perenaise vanus 66 aastat. Saame 2229. Perenaine võib olla kuni 68 aastane ja ümardatult 70, mistõttu number võib olla 2231 ja ümardades 2233.
Kokkuvõtvalt võivad katsikud ja beebi sünnipäev toimuda Vikimõisas aastatel 2229-2364!
Putukad elavad tegelikkuses ja ei valeta
26.03.2024 natukene pärast kella kuut hommikul avan silmad ning mõistan, et nägin unenägu, mis sobiks praeguse peatüki pealkirjaks ja kokkuvõtteks. Alltoodult jutumärkides.
„Käesoleval eluperioodil tegelen jäljendamisega. Alguses omas ringkonnas tuntud kaagi matkimisega, kes uurib putukaid ning proovib oma huvi kõigiti varjata. Ometi ta peetakse rentslinuhkide poolt pärast pikka jälitamist kinni. Nad on riigi palgal ja töötavad „kopeerimist keelavas uurimisorganis”. Ühiskond on andnud reeglid ette, mida pead järgima, et oleksid kogukonna täisväärtuslik liige; kuidas astuda ja käia, et saaksid kõhu natukene täis, riided selga, mõnikord ka kammitud jms.
Kaabaka arreteerimine tähendab, et mees peab enda mõtlemist muutma. Paraku ta ongi jäljendajaks loodud, mistõttu peab edaspidi kannatama ajupesust tingitud eluaegseid piinu.
Tänu närukaela vangistamisele tekivad mõned matkijad veel. Ka neid hakatakse otsima ja taga ajama. Mind ei panda veel tähele ning kuidagi osavalt saan koduks olnud vaesest, pimedast, ligasest, räpasest ja niiskest getost põgenema. Kasutan taktikat, mis on putukatele omane ning liigungi valguse suunas!
Juhuslikult leian hämaralt tänavalt ajakirja, milles on kandev ja suur artikkel kauge, õilsa ning kättesaamatu Jaapani ja maailma juhtivast putukateadlasest hr. Nakamurost või Nakamurast. Brožüüri esikaanel on temast ülikonna ja lipsuga foto. Ta kirjutab sitikate kogukonnast ning kiiresti mõistan, et teadlane ja sisu on kuidagi tuttavlik. Peatselt kogen kerguse ning surutisest vabanemise tunnet, võiksin vabalt lendu tõusta! Minuni jõuab lõpuks teadmine, et putukad elavad tegelikkuses ja üksteisele ei valeta! Uni lõppeb.”
Resümee. Arvan, et une stsenaariumi autor on minu sekundaarne teadvus. Kaaki, teisi kopeerijaid ja unes esinevat mind võib nimetada dissidentideks, kes võtavad info ID-st, mida planeedil Maa jäljendavad. Antud tegelaskujud ja Nakamura kogumina tähendavad minu mõttemaailma ehk matkin ennast!
Unenäos enamus Maa tsivilisatsioonist ei tunnista müstilise Infodimensiooni olemasolu, vaid on loonud omaenda info. Eesotsas jõustruktuuridega kontrollitakse, et inimesed järgiksid rangelt ja täpselt kehtestatud reeglistikku.
Ometi kogu une tegelaskond, sh nuhid jt inimesed on omavahel seotud. Antud fakti ei saa eirata. Mina ei ole sidusust, vastastikmõju, ettemääratust jm välja mõelnud. Ainult vaatlen, mõtisklen ning panen kirja – une mõistes jäljendan.
Unesüžee kohaselt, kauge ja kättesaamatu Jaapan, eesotsas professor Nakamuraga, on edumeelsed ning tunnustavad ID eksisteerimist. Eeskujuks ja suuna näitajaks on putukate kogukondade käitumine! Teadlane usub, et putukad ei valeta ning elavad tegelikkuses, mis omakorda põhineb teabele Infodimensioonist.
Vahetult pärast ärkamist tõden, et käitume vastavalt etteantud juhistele ehk saatusele ning suures pildis me ei saa valetada, vaid jäljendame ID-st pärinevat teavet ja loome tegelikkust. Enda eest ei ole vaja pageda. Inimene iseenda isikus ei ole vale, käesolev raamat ja peatükk ei ole väär, vaid tegelikkuse peegeldaja.
Pärastlõunal kasutan interneti otsingumootorit ning avastan, et Jaapani Hirosaki Ülikoolis töötab entomoloogia professor hr. Takeyuki Nakamura, kelle foto oli unenäos olnud žurnaali esikaanel. Tegelikus elus ei ole mul varasemalt olnud kokkupuuteid ja mõtteid „putukate maailmaga”. Samuti ma ei tunne, ei ole näinud või kuulnud ja mitte kunagi T. Nakamurast mõelnud.
Ennem otsingu alustamist mu intuitsioon annab selgelt teada, et T. Nakamura nimeline mees võib olemas olla. Ma ei ole ole üllatunud, kui ta üles leian. See ongi tegelikkus ja teave tuleb otse Infodimensioonist!
Veebiraamat „Hinge olemus ja eksistents” 
